Rekviemhaid (Carcharhinidae): liigid, omadused, levik ja toitumine

Rekviemhaid: 52 liiki, tutvu sidrun-, sini-, tiigri- ja härghai, välimuse, leviku parasvöötmes ja troopikas ning toitumise — kaladest merelindudeni ja mereimetajateni.

Carcharhinidae, tuntud ka kui rekviemhaid, on haide perekond sugukonnas Carcharhiniformes. Pere sisaldab Euroopa ja maailma meredes leiduvaid haide rühma, kuhu kuulub umbkaudu 60 liiki, rühmitatuna mitmesse perekonda. Mõned selle perekonna tuntumad ja sageli tsiteeritud liigid on sidrunhai, sinihai, tiigrihai, härghai ja valgetipuline riffhai.

Omadused

Rekviemhaide kere on tavaliselt voolujooneline ja hästi kohastunud aktiivseks ujudes eluks. Kõigil liikidel on üldjuhul normaalse kujuga pea, silmad koos nictitating (silmalauguga) membraanidega, sabauimed, millest ülemine lüli on üsna suurem kui alumine, kuid mitte väga pikk, 2 selgrootut seljauime, millest esimene on enamikul Atlandi ookeani liikidest tavaliselt palju suurem kui teine, pärakuuim, sabapedaal, millel puuduvad külgmised kiilud, ja teravad, ühe hambakõrgusega sinikaudsed hambad. Suurus varieerub väikestest riffhaidest kuni suurte rändhai liikideni; mõnel liigiga võivad täiskasvanud isendid ulatuda mitme meetrini.

Levik ja elupaigad

Requiem-haid leidub kõikjal parasvöötme ja troopiliste ookeanide ääres, kusjuures paljusid liike leidub kogu maailmas. Mõned neist elavad avameres (ookeaniline valgehai), mõned aga mageveekogudes ja -järvedes (härghai). Paljud liigid eelistavad rannikuäärseid ning kaldavöötme elupaiku, soosides riffe, mangroove ja taimestikuga rannaalasid, teised on aga avamerel rändavad ja sügavama veega seotud.

Toitumine ja käitumine

Peaaegu kõigi rekviemhaide liikide toitumine on sarnane, sest nende toit koosneb kaladest, kaheksajalgadest, mereimetajatest ja merelindudest. Mõned liigid on oportunistlikud röövlid ning söövad kergesti kättesaadavat saaki (nt haavatud või ujuvaid organisme), teised jahivad aktiivselt ja sihivad teatud kalaliike või selgrootuid. Käitumiselt võivad rekviemhaid liikuda üksikult või väikestes gruppides; mitmed liigid on ka rändajad, kes liikumiste läbi otsivad toitu ja paljunemis- või kuhjumisalasid.

Paljunemine ja elutsükkel

Enamik rekviemhaide liike on vivipaarid (elussünnitajad): emased kannavad lootet ja sünnitavad hästi arenenud poegi. Mitmetel liikidel arenenud arengukatkestus hõlmab ka platsenta-laadset struktuuri (kõhukotilt ehk yolk-sac platsenta), mis varustab looteid toitainega. Paljunemistsüklid varieeruvad liikide lõikes — mõnel liigigil on aastane reproduktsioonitsükkel, teistel võib olla pikem vaheperiood. Paljud noored haid kasutavad rannikuala varjupaiku ja madalamaid veesooni kutsuti "kalupeaks" (nurseries), kus saak on rikkalik ja kiskjad vähem levinud.

Identifitseerimine ja taksonoomia

Rekviemhaide liikide välise sarnasuse tõttu on sageli raske liike ainult välimuse põhjal eristada. Täpsustamiseks kasutatakse morfoloogiat (suhted uime-, keha- ja hammaste mõõtudes), n-ö värvimustreid ja tänapäeval üha enam ka geneetilisi meetodeid. Peamine sugupuu hargnemine sisaldab Carcharhinidae peamisi perekondi, kus Carcharhinus-sugukond on üks liigivaesematest ja laialivalguvamaid liike sisaldav rühm.

Suhe inimpopulatsiooniga ja kaitse

Kuigi rekviemhaid mängivad olulist rolli meres ökosüsteemide säilitamisel (hoides saak- ja taimeliikide populatsioone tasakaalus), on mitmed liigid ohustatud inimtegevuse tõttu. Peamised ohud on:

• ülepüük ja sihtpüük (nii liha kui ka laiatarbekaupa nagu suudmelülid ja rasv);
• kaalukas kõrvalsaak (bycatch) kommertsvõrkudes;
• elupaikade hävitamine, eriti ranna- ja mangroovipiirkondade nõrgenemine;
• saaste ja kliimamuutustest tingitud ookeani temperatuuri ning toitumisahelate muutused.

Enamus riike ja rahvusvahelisi organisatsioone tegelevad haide kaitsega, piirates püüki, kehtestades kaitsealasid ja toetades teadusuuringuid. Hoolimata sellest on paljud Carcharhinidae liikide seisundid IUCN-i punases nimekirjas erineva ohustatuse astmega.

Inimeste ja rekviemhaide suhted

Haide ja inimeste kokkupuuted on suhteliselt haruldased; enamik rekviemhaid ei ole ohtlikud inimesele, kuid mõned suuremad liigid (nt neid, keda sageli nimetatakse pimekiskjateks) võivad mõnikord põhjustada rünnakuid, eriti kui inimene segab söömist või haid eksivad. Samas on rekviemhaid olulised elatise ja kultuurilise tähtsusega paljude rannikukogukondade jaoks.

Tänapäeval on suund suunatud paremale andmekogumisele ja liiginimetuste selgitamisele, et parandada liigi identifitseerimist, kaitseplaane ja jätkusuutlikku majandamist, kaitsmaks neid olulisi merekiskjaid tulevaste põlvede jaoks.

Genera

Carcharhinidae perekonda kuulub praegu 12 perekonda:

• Galeocerdo
• Scoliodon
• Carcharhinus
• Glyphis
• Lamiopsis
• Nasolamia
• Negaprion
• Prionace
• Rhizoprionodon
• Loxodon
• Isogomphodon
• Triaenodon

Sidrunhai


Tiigrihai


Sinine hai


Valgepealine riffhai

Küsimused ja vastused

K: Mis on rekvisiithaide teaduslik nimetus?

K: Mitu liiki rekviemhaid on olemas?

K: Millised on selle perekonna mõned tuttavad liigid?

K: Kus võib leida rekvisiithaid?

K: Millised füüsilised omadused on kõigil rekviemhaide liikidel?

K: Millest koosneb nende hailiikide tüüpiline toitumine?

K: Kuidas saab üht liiki teistest eristada, kuna nad näevad välja sarnased?

Otsing