Pullihai (Carcharhinus leucas): kirjeldus, levik ja ohtlikkus
Pullihai (Carcharhinus leucas) ehk Sambesi hai on hai liik perekonnast Carcharhinus.
Kirjeldus
Pullihai on jässaka, tugeva kehaehitusega hai. Kõige suuremad isendid võivad ulatuda kuni 3,5 meetri pikkuseks, kuid tavapärasem pikkus on umbes 2,2–2,3 meetrit. Keha on lihaseline, ninamik lühike ja laiem kui paljudel teistel Carcharhinus perekonna liikidel. Värvus varieerub hallikaspruunist hallikasvalgeni; kõhualus on heledam. Hammaste kuju sobib nii kala ja raide kui ka tugevamate saakloomade murdmisega.
Levik ja elupaigad
Teda leidub troopilistes ja subtroopilistes rannikuvetes kogu maailmas, samuti jõesüsteemides ja mageveekogudes. Pullihai on tuntud oma võime poolest taluda nii soolast kui ka magedat vett ning siseneda jõgedesse ja järvedesse, mõnikord sadade kilomeetrite kaugusele rannikust. Levinud on ta nii Aafrika, Ameerika, Aasia kui ka Okeaania vetes; tuntud näited on Sambesi jõgi, Mississippi ja teised suudmealad.
Noored hai-elanikud kasutavad sageli mudaseid suudmealasid, mangroove ja estuaare kasvualadena (nursery areas), kus varjulisus ja saagirohkus annavad hea stardipositsiooni kümneks või enamaks eluaastaks.
Toitumine ja käitumine
Pullihai on üldsööja (generalist): tema saagiks on kala, raied, krabid, koorikloomad ja vahel ka väiksemad merelised imetajad või haavatud saak. Ta on suuteline aggressiivseks rünnakuks, eriti kui toit on rikkalik või vesi on hägune. Pullihai võib tegutseda üksikult või väikestes rühmitustes ning on tuntud kui osav ründaja madalas vees.
Paljunemine
Pullihai on elujätja (vivipaarne), s.t. ema kanda arenevad pojad sünnivad elusalt. Rasedusaeg on ligikaudu 10–11 kuud ja pesakond võib sisaldada mõnest isendist kuni üle kümne noore haiani. Sünnitus- ja kasvualadeks on sageli rahulikud mangroovid ja suudmealad, kus noorhai saab kaitset ja toitu.
Oht inimesele
IUCNi andmetel on see liik kantud ohulähedase ohu kategooriasse. Pullihai on inimesele ohtlik, sest ta elab rannaäärsetes madalates vetes, suudmealadel ja jõgedes — kohades, kus inimesed sageli ujumas või kalastamas käivad. Tänu sellele ning agressiivsele söömisstiilile registreeritakse tema osalusel mitmeid rünnakuid inimestele. Seetõttu loetakse teda sageli üheks ohtlikumaks haiks maailmas.
Ohutuseks soovitatakse vältida ujumist häguses vees, varahommikul või õhtul, suurtel suudmealadel ning kohtades, kus on aktiivne kalapüük või veritsev saak. Kui on vaja liikuda vee läheduses, püüa vältida üksinda olemist ja ära uju lahtiste haavadega.
Kaitse ja ohud
Pullihai populatsioone mõjutavad kalapüük (nii siht- kui kõrvalsaak), habitatikaotus (eriti mangroovide ja suudmealade hävitamine) ning saaste. Kuna liik kasutab ka rannikualasid ja mageveesüsteeme, on see eriti tundlik inimtegevuse negatiivse mõju suhtes. Mitmed piirkondlikud kaitsemeetmed, kalanduse reguleerimine ja enimkasutatavate pesitsusalade kaitse aitavad liikide säilimist toetada.
Kokkuvõte
Pullihai on tugev ja kohanemisvõimeline hai, kes elab nii mere- kui ka magevees. Tema eelistused madalate ja häguste vetede suhtes ning võime liikuda jõgedesse teevad temast inimesele ohtliku liigi, kuid samas on ta olulise rolliga rannikute ökosüsteemides. Kaitse ja teadlik käitumine rannapiirkondades aitavad vähendada konflikte inimeste ja pullihaid vahel ning toetavad liigi püsimist looduses.
Kirjeldus
Pullihaidel on väga tugev keha ja tümpsunud, ümar nina, mis on andnud pullihaidele nende nime. Esimene seljauim on suur ja laialt kolmnurkne, terava tipuga. Teine seljauim on märgatavalt väiksem. Rinnauimed on samuti suured ja teravate otstega. Võrreldes teiste karahhinide haidega on pullihaidel üsna väikesed silmad, mis võib tähendada, et nägemine ei ole selle tavaliselt mudases vees elava liigi jaoks väga oluline jahivahend. Pullihaid on tavaliselt pealt kahvatu kuni tumehall ja nende alumine külg on valge. Noortel härghaidel on uimed mustad, mis kasvades muutuvad tumedaks. Ülalõualuu hambad on laiad, kolmnurksed ja tugevalt sakilised. Alamlõualuu hambad on laia põhjaga, kitsad, kolmnurksed ja peenelt sakilised. Eesmised hambad on kõrgendatud ja peaaegu sümmeetrilised, samas kui tagumised hambad on rohkem kallutatud.
Maksimaalne kaal on üle 500 naela (230 kg). Suurus sünnimomendil on umbes 75 cm (29 tolli). Emased on isastest suuremad, saavutades täiskasvanuna umbes 2,4 meetri pikkuse ja kaaludes umbes 130 kg. See on tingitud pikemast elueast, mis on umbes 16 aastat, võrreldes isaste 12 aastaga. Isased saavutavad pikkuse umbes 2,2 meetrit (7,3 jalga) ja kaaluvad 95 kg (209 naela). Vangistuses peetavate härghaide kasvutempo on esimestel eluaastatel hinnanguliselt umbes 28 cm aastas, mis aeglustub umbes 4 aasta vanuselt poole väiksemaks.
Pullihai joonis
Elupaik
Pullihaid leidub troopilistes ja subtroopilistes rannikuvetes kogu maailmas, samuti paljudes jõesüsteemides ja mõnes mageveekogus. Neid on täheldatud 3700 km (2220 miili) ulatuses Amazonase jões Peruus ja üle 3000 km (1800 miili) ulatuses Mississippi jões Illinoisi osariigis. Nicaragua järves (Kesk-Ameerika) leitud härghaide rühma peeti kunagi maismaaloomaks, kuid nad leidsid juurdepääsu ookeanile jõgede ja suudmealade kaudu. Atlandi ookeani lääneosas rändavad pullihaid suvel mööda USA rannikut põhja poole, ujudes kuni Massachusettsini, ja pöörduvad siis tagasi troopilisse kliimasse, kui rannikuvesi jahtub. Pullihai armastab elada madalates rannikuvetes, mis on vähem kui 30 meetri sügavused, kuid nende sügavus ulatub 3-450 jala (1-135 meetri) sügavusele. Ta satub tavaliselt jõesuudmetesse, lahtedesse, sadamatesse, laguunidesse ja jõesuudmetesse. Ta on ainus teadaolev hailiik, mida leidub magevees ja võib sellistes keskkondades pikka aega viibida. Siiski ei ole tõenäoline, et härghai kogu elutsükkel toimub mageveesüsteemis. On tõendeid, et nad võivad paljuneda magevees, kuid mitte nii regulaarselt kui suudme- ja mereelupaikades. Noored härghaid sisenevad madala soolasisaldusega jõesuudmetesse ja laguunidesse sama kergesti kui täiskasvanud loomad ning kasutavad neid madalamaid alasid lastesõitjaistandmetena. Nad võivad elada ka kõrge soolasisaldusega vees, kuni 53 promilliga.
Käitumine
Kuigi inimesed ei kuulu nende toiduvalikusse, on teadaolevalt härghaid inimeste suhtes väga agressiivsed. See hai võib olla inimestele ohtlik, sest paljud inimesed ei tea, et härghaid leidub jõgedes ja mageveekogudes. Peaaegu kõik kaldalähedased haide rünnakud inimeste vastu on põhjustatud selle liigi poolt. Nad on loetletud kui 3. suurim oht inimesele, kui tegemist on haidega. Nad jäävad maha vaid suurest valgest haisest ja tiigrihaisest. Nad on väga territoriaalsed ja ründavad kõike, mis satub nende keskkonda ja mida nad peavad ohtlikuks. Nad on teadaolevalt hammustanud hobuseid ja teisi loomi, kes tulevad veele liiga lähedale.
Kuigi pullihaidel ei ole tõelisi kiskjaid, on teada, et noored pullihaid on langenud tiigrihaide, liivahaide ja isegi täiskasvanud pullihaide saagiks. Pullihaidel on leitud parasiite, nagu Pandarus sinuatus ja Perissopus dentatus, mis parasiteerivad selle hai kehapinnal.
Dieet
Pullihai toitub peamiselt luukaladest ja väikestest haidest. Atlandi ookeani lääneosas toituvad nad tavaliselt merikarbonaadist, tarponist, kassikalast, menhadenist, gar'ile, snookist, lõhest, makrellist, snappersist ja muudest koolikaladest. Samuti toituvad nad regulaarselt räimedest ja noortest haidest, sealhulgas oma liigi väikestest isenditest nende rannikulähedastes kasvukohtades. On teada, et härghai toitub ka merikilpkonnadest, delfiinidest, krabidest, krevettidest, merelindudest, kalmaaridest, maismaaimetajatest, okasnahksetest ja koorikloomadest. Pullihaid tunduvad sageli aeglaselt mööda põhja ujudes loid, kuid nad on üsna kiired ja osavad väiksemaid, liikuvaid saakloomi püüdma ning suudavad saavutada kiirust üle 11 miili tunnis (19 km/h).
Pullihaid võivad iga päev mitu tundi toidu otsimisega veeta. Nad söövad ka palju, kui toitu on palju. Enamasti jahivad nad üksinda, kuid on täheldatud ka juhtumeid, kus paar härghaid jahivad meeskonnana.
Reproduktsioon
Pullihaid on eluslapsed, mis tähendab, et nad sünnitavad elusalt. Tiinusperiood on umbes aasta, tavaliselt suvekuudel, kuid mõnikord ka varasügisel. Pullihaid rändavad tavaliselt jõesuudmetesse paarituma ja poegima. Pojad on umbes 60 cm (24 tolli) pikad ja emad sünnitavad korraga 5 kuni 15 poega. Ranniku laguunid, jõesuudmed ja madala soolasisaldusega suudmed on tavalised kasvukohad.
Pullihaid saavutavad suguküpsuse sõltuvalt sellest, kus nad viibivad. Ühes Mehhiko lahe lõunapoolses piirkonnas tehtud uuringus leiti, et suguküpsuse vanus on emaste puhul 10 aastat (7 jalga) ja isaste puhul 9-10 aastat (6,2-6,6 jalga). Teine uuring Mehhiko lahe põhjaosas näitas, et isaste suguküpsuse vanus oli 7 jalga (14-15 aastat) ja emaste 7,4 jalga (18 aastat).
Pullihai Bahama saartel
Muud nimed
Pullihai on saanud oma nime oma jõulise välimuse ja agressiivse iseloomu järgi. Prantsuse keeles on härghai tuntud kui "requin bouledogue". Hispaania keeles on ta tuntud kui "tiburon sarda". Kogu oma levikualal on ta tuntud paljude erinevate nimede all, sealhulgas "Zambezi hai" ja "Van Rooyeni hai" Aafrikas, "Gangese hai" (India), "Nicaragua hai" (Kesk-Ameerika) ning "magevee hai", "suudme hai" ja "Swan River hai" Austraalias. Inglise keeles on ta tuntud ka kui "Shovelnose shark", "Square-nose shark", "River shark", "Slipway grey shark", "Ground shark" ja "Cub shark".
Säilitamine
Kuigi härghai on harva kaubandusliku kalapüügi sihtliik, püütakse ta tavaliselt juhuslikult koos muu saagiga. Kuna ta esineb rannikul, on ta muutunud väikesemahulise kalapüügi sihtmärgiks. Inimesed söövad härghai liha, nahast valmistatakse nahka, uimedest valmistatakse haiuimede suppi ja maksast valmistatakse vitamiinirikkaid õlisid. Teatud piirkondades, näiteks Mehhiko lahes ja Lõuna-Aafrikas, on härghai ka populaarne ulukikala. Pullihai ranniku- ja mageveekogude elupaik ei tee teda mitte ainult kergemaks sihtmärgiks kalapüügile, vaid kuna need elupaigad on tavaliselt reostunud ja elupaikade muutmise sihtmärgiks, on pullihai ohus. IUCNi poolt on härghai kantud ohulähedase ohu kategooriasse.
Oht inimesele
Rahvusvahelise hairünnakufaili (ISAF) andmetel on härghaid vastutavad vähemalt 69 provotseerimata rünnaku eest inimeste vastu kogu maailmas, millest 17 on lõppenud surmaga. Tõenäoliselt on see liik aga vastutav veel palju rohkemate rünnakute eest ning paljud eksperdid peavad seda maailma kõige ohtlikumaks hai liigiks. Oma suure suuruse, võime tõttu siseneda magevette ja asjaolu tõttu, et teda leidub rannikul, võib ta olla inimesele ohtlikum kui suur valge hai või tiigrihai. Kuna härghai esineb paljudes Kolmanda Maailma piirkondades, sealhulgas Kesk-Ameerikas, Mehhikos, Indias, Ida- ja Lääne-Aafrikas, Lähis-Idas, Kagu-Aasias ja Vaikse ookeani lõunaosa saartel, ei teatata sageli rünnakutest. Pullihai ei ole ka nii kergesti identifitseeritav kui suur valge hai või tiigrihai, mistõttu on ta tõenäoliselt vastutav suure osa rünnakute eest, mille toimepanijad on tuvastamata. Pullihaid on peetud süüdlaseks kurikuulsas viie hai rünnaku seerias New Jersey's 1916. aastal, mille tagajärjel hukkus 12 päeva jooksul neli inimest. Kolm neist rünnakutest toimusid Matawan Creekis, mis on madal loodete jõgi, mille läbimõõt on vaid 12 meetrit, mis on 1,5 miili (2,4 km) kaugusel lahe veekogudest ja üle 24 km (15 miili) kaugusel avamerest; see ei ole koht, kus tõenäoliselt leidub teisi suuri hailiike. Kaks päeva pärast viimast rünnakut tabati aga 2,25 meetri pikkune suur valge hai, mis oli vaid 6,4 km kaugusel Matawan Creeki suudmest ja mille kõhus olid inimjäänused. Päev hiljem tabati ka 2,7 meetri pikkune härghai, mis oli Matawanist vaid 16 kilomeetri kaugusel. Selle üle on vaieldud aastaid ning on tõendeid, mis viitavad nii härghai kui ka suur valge hai kui süüdlase kohta.
Küsimused ja vastused
K: Mis on pullihai?
V: Pullihai on hailiik.
K: Milline on pullihai maksimaalne pikkus?
V: Pullihai maksimaalne pikkus on 11,5 jalga (3,5 meetrit).
K: Kui pikk on härghai tavaliselt?
V: Pullihai on tavaliselt 7,3-7,8 jalga (2,2-2,3 meetrit) pikk.
K: Kus leidub härghai?
V: Pullihaid leidub troopilistes ja subtroopilistes rannikuvetes kogu maailmas, samuti jõesüsteemides ja mageveekogudes.
K: Milline on pullihai kaitsestaatus?
V: IUCNi poolt on härghai kantud ohulähedase ohu kategooriasse.
K: Miks peetakse härghaid ohtlikuks?
V: Pullihaid peetakse maailma kolmandaks kõige ohtlikumaks haiks.
K: Mis on veel üks härghai üldnimetus?
V: Pullihai teine üldnimetus on Sambesi hai.
