Tiigrihai (Galeocerdo cuvier) on rekvireerimishai liik ja ainus Galeocerdo perekonna liige. See on üks suurimaid teadaolevaid hailiike. Tiigrihaid on tuntud oma tugeva keha, laia lõuakuju ja iseloomulike triipude tõttu noorloomadel — seetõttu ka nimetus "tiigrihai". Täiskasvanutel triibumuster sageli hajub, kuid keha säilitab tumedamad laigud ja triibukujulised varjundid.
Suurus ja välimus
Tavaliselt ulatuvad tiigrihaid mõne meetri pikkuseks, kuid üksikisikute maksimaalseks pikkuseks on sageli toodud kuni 5,5 meetrit ning kaaluks kuni üle 900 kg. Nende hammased on kolmnurkse kujuga ja tugevalt sisselõigatud ehk saagjad — kohandunud nii tükeldamiseks kui ka tugevaks haaramiseks. Tiigrihaid väljendavad seksuaalset dimorfismi: emased võivad kasvada suuremaks kui isased.
Levik ja elupaik
Tiigrihaid leidub kogu maailma parasvöötme rannikuvetes ja troopilistes vetes, välja arvatud Vahemeres. Nad eelistavad rannikumereid, korallriffe, laguune ja siseulatusi, kuid on registreeritud ujuvatena ka sügavamates vetes — kuni 350 meetri sügavusel. Tiigrihaid taluvad erinevaid temperatuuritingimusi ja liiguvad sageli rändevööndites otsides toitu ja sobivaid sigimispaiku.
Toitumine ja käitumine
Tiigrihai on oportunistlik kiskja ja scavenger — ta toitub väga erinevatest saakloomadest:
- luukaladest
- raidest (nt vaalad ja plaadhaid)
- kalmaaridest
- koorikloomadest
- hüljestest ja teistest imetajatest
- delfiinidest, kui avaneb võimalus
Lisaks võivad tiigrihaid süüa ka linde, mereloomi ja mõnikord inimtekkelist prügi või esemeid. Nad on üldiselt üksikud loomad, kuid võivad koguneda rikkalike toiduallikate juurde. Tiigrihaid on tihti aktiivsemad hämaral ajal ja öösel.
Paljunemine
Tiigrihai on perekonna ainus liik, mis on ovovivipaarne: munad arenevad emasises kehas, ja sündivad juba aktiivsed poegad. Emasel on mitu kuu pikkune kandamisaeg (umbes 14–16 kuud vastavalt allikale), pärast mida sünnib korraga 10–82 poega. Vastsetena on nad tavaliselt umbes 50–80 cm pikkused ja iseseisvad alates sünnist.
Ohud ja kaitse
Tiigrihaid ei oma palju looduslikke röövloomi täiskasvanuna, kuid noori võivad rünnata suuremad hailiigid. Inimese tegevus on peamine oht: ülekalastamine (sh sihtotstarbeline püük ja kõrvalsaak), elupaikade hävitamine ja reostus mõjutavad populatsioone. Rahvusvaheliselt on tiigrihaile osutatud tähelepanu säilitustegevustes ning nende ohustatusest annab infot IUCN ja muud organisatsioonid.
Suhted inimestega
Kuigi tiigrihai on tunnustatud võimeka ja mõnikord ohtliku kiskjana, ei otsi ta tavaliselt inimesi sihtmärgina. On registreeritud rünnakuid inimeste vastu, kuid need on suhteliselt harvad võrreldes paljude teiste teguritega. Ohutuse huvides soovitatakse ujuda ja sukelduda teadlikult: vältida ujujaid hämaral ajal, vältida eraldatud liigirühmi ja mitte toituda mereloomi või kaasa võtta lõhnaained, mis võivad saaki ligi meelitada.
Huvitavad faktid
- Tiigrihai nime all mõistetakse nende triibulist malli noortel isenditel, mis meenutab tiigrikirja.
- Nad on väga kohanemisvõimelised ning söövad praktiliselt kõike, mida suudavad tabada.
- Tiigrihaid mängivad meres olulist rolli kõrgtasemel kiskjatena, aidates hoida ökosüsteemide tasakaalu.
Tiigrihai on silmapaistev ja mitmekülgne liigi näide — tugev, hästikohane ja kohati ohtlik, kuid ka oluline osa mereelustiku tervikust. Selle liigi kohta on palju uurimusi ja jälgimisi, mis aitavad paremini mõista tema bioloogiat, levikut ja vajadust kaitsemeedmeteks.
