Tiigerhai

Kirjeldus

Tiigrihai on saanud oma nime mustade laikude ja triipude järgi, mis kulgevad kogu keha ulatuses nagu tiigril. Keha esiosa on üsna tugev, kuid muutub tagantpoolt õhemaks. Tal on suur ja tugev pea, millel on suured silmad ja väga tümpsune nina. Esimene seljauim on üsna lai ja asub rinnauimede tagaosas. Palju väiksem teine seljauim asub pärakuuimede ees, mis on tugevalt tagurpidine. Seljauimede vahel on piki selga harja.

Tiigrihaide lõuad on suurte ja teravate hammastega, mis aitavad haidel saagi liha ja luud läbi lõigata. Iga hammas on servast sakiline. Ülemine ja alumine hammas on sarnase kujuga ning eesmised hambad on suuremad kui tagumised hambad.

Tiigrihai seljapind on sinakasroheline kuni tumehall või must ning kõht on kollakasvalge kuni puhasvalge. Tiigrihai mustad laigud ja triibud on paremini nähtavad noortel hailiikidel ja need tuhmuvad, kui hai küpseb. Tiigrihai on üks suurimaid teadaolevaid haid, saavutades tavaliselt pikkuse 3,25-4,25 meetrit ja kaaludes umbes 385-635 kg. Vastsündinud tiigrihaide pikkus jääb vahemikku 51-76 cm (2-2,5 jalga). Isased saavutavad suguküpsuse 2,3-3 meetri (8-10 jala) juures, emased aga 2,5-3,3 meetri (8-11 jala) juures. Suurimad isendid võivad olla kuni 5,5 meetri pikkused ja kaaluda üle 900 kg.

Tiigrihai lõuad

Elupaik

Tiigrihaid leidub kogu maailma parasvöötme rannikuvetes ja troopilistes vetes, välja arvatud Vahemeres. Atlandi ookeani lääneosas leidub ta Massachusettsist kuni Uruguayni ning Mehhiko lahes, Bahama saartel ja Kariibi meres. Atlandi ookeani idaosas leidub ta Islandil ja tõenäoliselt Ühendkuningriigis (tänu soojale Golfi hoovusele), Marokos, Kanaari saartel ja Senegalist Elevandiluurannikuni. India ookeanis leidub ta Pakistanis, Indias, Sri Lankal, Maldiividel, Tais, Vietnamis ja Punasest merest kuni Lõuna-Aafrikani. Vaikse ookeani lääneosas leidub ta Lõuna-Hiinas, Jaapanis, Filipiinidel, Indoneesias, Austraalias, Uus-Meremaal, Uus-Kaledoonias, Palaul, Saalomoni saartel, Marshalli saartel ja Tahitil. Vaikse ookeani idaosas leidub ta Hawaiil, Galapagose saartel ja Lõuna-Californiast kuni Peruni.

Tiigrihaid leidub paljudes erinevates mereelupaikades, kuid tavaliselt eelistab ta rannikualade häguseid veekogusid. Samuti leidub ta tavaliselt jõesuudmetes ja sadamates. Madalad alad suurte saarekettide ja ookeanisaarte ümbruses, sealhulgas laguunid, on samuti osa tiigrihai looduslikust elupaigast. Tiigrihaid leidub pinna lähedal kuni 350 meetri sügavusel.

Noor tiigrihai Bahama saartel

Käitumine

Tiigrihai on öösel elutsev. Päeval on nad enamasti passiivsed ja jahivad öösel. Nad on üksildased ja võivad rünnata iga haid või inimest, kes neile läheneb. Tiigrihai võib olla väga agressiivne ning on koos valge ja pullihaiga üks kõige ohtlikumaid haid inimesele.

Söötmine

Tiigrihaidel on lai valik saakloomi. Nad toituvad raidest, luukaladest, delfiinidest, karpkaladest, merelindudest, merikilpkonnadest, meremaduist, koorikloomadest, hüljestest, kalmaaridest ja teistest liikidest väikestest haidest. Mõne tiigrihai kõhust on leitud laevajäätmeid ja autode numbrimärke. On teada, et täiskasvanud tiigrihaisid on saaginud ka noori tiigrihaisid.

Ühel suurel emaskalal, mis püüti Aqaba lahe põhjaosas Punases meres, oli kõhus kaks tühja purki, plastpudel, kaks kotti, üks kalmaar ja 20 cm pikkune kala. Ka paljude sadamates püütud tiigrihaide kõhust on leitud prügi.

Tiigrihaid suudavad pimedas toitu leida, sest nad tajuvad oma saagi vibratsiooni vees, aga ka tänu oma täiustatud nägemisele.

Reproduktsioon

Tiigrihai puhul sõltub küpsus suurusest, mitte vanusest. Isased saavutavad suguküpsuse 2,3-3 meetri juures, emased aga 2,5-3,3 meetri juures.t Tiigrihaid on ovovivipaarilised ja emased paarituvad ainult kord kolme aasta jooksul. Paaritumise aeg sõltub asukohast. Põhjapoolkeral kestab paaritumisperiood märtsist maini ja lõunapoolkeral novembrist jaanuarini. Tiinusperiood kestab kuni 16 kuud ja emasloomad võivad korraga sünnitada 10-82 kutsikat. Tiigrihai keskmine eluiga looduses on 12 aastat.

Inimese suhtlemine

Tiigrihai on inimeste vastu registreeritud rünnakute arvu poolest teisel kohal, esikohal on suur valge hai. Õnneks on rünnakud siiski haruldased. Kuigi tiigrihaid põhjustasid 1990ndatel aastatel Hawaiil mitu surmajuhtumit, toimub seal keskmiselt üks hairünnak aastas.

Tänu kaubanduslikule ja harrastuskalapüügile on tiigrihai populatsioon mõnes selle levikuala osas vähenenud. Nagu paljude hailiikide puhul, on ka tiigrihai uimed Aasias väga hinnatud haiuimasupi valmistamiseks. Samuti söövad inimesed tema liha, tema nahka kasutatakse naha valmistamiseks ja tema maksa kasutatakse A-vitamiini allikana. Õnneks kasvab see liik üsna kiiresti ja toodab palju noori, nii et tiigrihai ei ole reaalselt ohus. Samuti on leitud, et piirkondades, kus täiskasvanute arvukus on kalapüügi tõttu vähenenud, on noori tiigrihaid rohkem, kuna täiskasvanute röövimine on vähenenud. Kuna nõudlus haiuimede järele kasvab jätkuvalt, on siiski oht, et see võib tulevikus seda liiki tõsiselt kahjustada. IUCN on tiigrihaid liigitanud ohulähedaste liikide nimekirja.