Galápagose saared

Galápagose saared (hispaania keeles Archipiélago de Colón) on Vaikses ookeanis asuv saarerühm, mis praegu kuulub Ecuadorile. Saared on kuulsad paljude kohalike loomade, sealhulgas hiiglaslike kilpkonnade poolest, mida ei leidu kusagil mujal maakeral. Need loomad aitasid Charles Darwinil pärast seda, kui ta 1835. aastal saari külastas, jõuda oma evolutsiooniteooriani loodusliku valiku teel.

97% saartest on rahvuspark, kõik peale asustatud osade. Galápagose rahvuspark on UNESCO maailmapärandi nimistus (1978), merekaitseala (1980) ja biosfääri kaitseala (1986).

Galápagose saared asuvad Ecuadori lähedal Vaikses ookeanis.

Mängi meediat Galápagose saarte animatsioonikaart Ecuadoris

Vaade Bartolomé saarelt, Galápagose saared

Darwini kaar Galapagose saare Darwini saarel.

Mereline iguaan.

Grapsus grapsus, Galapagos.

Galápagose maismaaliiguaar lõõgastumas kaljudel

Sinijalgsed tibud.

Lainealbatrosside kuulus kurameerimisrituaal

Galápagose saarte merilõvid on mõnevõrra taltsad ja väga uudishimulikud.

Magevee ujumine Puerto Ayoras, Galapagose saarel Santa Cruz.

Galápagose kilpkonn Santa Cruzi saarel, Galápagos, Galápagos

Puerto Ayora öösel Santa Cruzi saarel Galapagose saartel Ecuadoris.

Koht

Galápagose saared asuvad ekvaatoril, 973 km (604 miili) kaugusel Ecuadorist Lõuna-Ameerikas. Seal on 19 saart, mille pindala on kokku 8 010 ruutkilomeetrit. Saared on tekkinud vulkaanidest ja vulkaanid teevad tänapäevalgi veel Isabela ja Fernandina saari. Viimane vulkaanipurse oli Cerro Azul 2008. aasta mais Isabela saarel.

Inimesed

2001. aastal elas Galápagose saartel umbes 18 000 inimest. Enamik inimesi on viimastel aastatel tulnud mandrilt Ecuadori saartele elama (1972. aastal elas saartel umbes 3500 inimest). Enamik inimesi kuulub mestizo rahvusgruppi, mis on hispaania ja indiaanlaste järeltulijad.

Galápagose saarte 19 saarest ainult viiel saarel elab inimesi: Baltra, Floreana, Isabela, San Cristobal ja Santa Cruz. Puerto Ayora on suurim linn, kus elab umbes 10 000 inimest. Puerto Ayora asub Santa Cruzi saarel. Teine suurim linn on Puerto Baquerizo Moreno San Cristobalil, kus elab umbes 5600 inimest. Puerto Villamil on linn Isabela saarel, kus elab umbes 2000 inimest. Galapagose saartel elab 2012. aasta seisuga umbes 30 000 inimest.

Turism on viimase kahe aastakümne jooksul pidevalt kasvanud; 2012. aastal külastab Galápagose saari hinnanguliselt 200 000 turisti.

Galápagose provintsi

Saared on üks Ecuadori 24 provintsist. Provintsi pealinn on Puerto Baquerizo Moreno, 5600 elanikuga linn.

Provintsis on kolm kantonit. Igal kantonil on oma asukoht, mis on linn nagu pealinn. Kõik provintsi saared asuvad ühes neist kolmest kantonist.

Canton	Kantoni asukoht	Peamised saared
Isabela kanton	Puerto Villamil	Darwin, Fernandina, Isabela, Wolf
San Cristóbali kanton	Puerto Baquerizo Moreno	Española, Floreana, Genovesa, San Cristóbal, Santa Fe.
Santa Cruzi kanton	Puerto Ayora	Baltra, Bartolomé, Marchena, North Seymour, Pinta, Pinzón, Rábida, Santa Cruz, Santiago.

Seotud leheküljed

Ecuadoris asuvate maailmapärandi objektide nimekiri

Tähelepanuväärsed liigid

Tähelepanuväärsed liigid on järgmised:

Iguaanid

Galápagose maismaaliiguaad, Conolophus spp.
Mereliguan, Amblyrhynchus cristatus, ainus meres toituv iguaan.

Chelonia

Galápagose kilpkonn (Galápagose hiiglaslik kilpkonn), Geochelone elephantopus, tuntud kui galápago hispaania keeles, see andis nime saartele
Galápagose roheline kilpkonn, Chelonia mydas agassisi, rohelise kilpkonna alamliik.

Linnud

Lennuvõimetu kormoran, Phalacrocorax harrisi
Suur friigilind ja suurepärane fregilind
Sula nebouxii (sinijalgsed tibud), mis on külastajate seas populaarne oma suurte siniste jalgade tõttu, millega nad kurameerides uhkeldavad.
Galápagose pingviin, Spheniscus mendiculus, ainus elav troopiline pingviin.
Lainetelgede albatross, Phoebastria irrorata, ainus elusolev troopiline albatross.
Galápagos Hawk, Buteo galapagoensis, saarte peamine saaklooma ja "keskkonnapolitseinik".
Galápagos'e neli endeemilist liigi, Nesomimus, esimene liik, mida Darwin märkas, et need varieeruvad saartelt saartele.
Kolmteist endeemilist liiki tondilinde, mida rahvasuus kutsutakse Darwini fintideks. Nende hulgas on teravnokk-maasik, Geospiza difficilis septentrionalis, keda mõnikord nimetatakse oma vereimamisharjumuste tõttu "vampiirpinnuks", ja tööriistu kasutav puupääsuke, Camarhynchus pallidus.

Imetajad

Galápagose merilõvid, Zalophus wollebaeki, tihedalt seotud California merilõviga, kuid väiksemad.

Ehhinodermid

Merikurgid, põhjus keskkonnaalaste võitluste kaluritega selle kalli Aasia delikatessi kvootide pärast

Küsimused ja vastused

K: Kus asuvad Galápagose saared?

V: Galápagose saared asuvad Vaikses ookeanis ja kuuluvad Ecuadorile.

K: Millised loomad on Galápagose saartel põliselanikud?

V: Galápagose saared on kuulsad selle poolest, et seal elab palju kohalikke loomi, sealhulgas hiiglaslikke kilpkonni, mida ei leidu kusagil mujal maakeral.

K: Mida tähendab mõiste Archipiélago de Colón?

V: Mõiste Archipiélago de Colón on Galápagose saarte hispaaniakeelne nimetus.

K: Kes külastas Galápagose saari 1835. aastal?

V: Charles Darwin külastas Galápagose saari 1835. aastal.

K: Millise teooria töötas Charles Darwin välja pärast Galápagose saarte külastamist?

V: Charles Darwin töötas pärast Galápagose saarte külastamist välja oma evolutsiooniteooria loomuliku valiku teel.

K: Kui suur osa Galápagose saartest on rahvuspark?

V: 97% Galápagose saartest on rahvuspark, välja arvatud asustatud osad.

K: Millised nimetused on Galápagose rahvuspargil?

V: Galápagose rahvuspark on UNESCO maailmapärandi nimistus (1978), merekaitseala (1980) ja biosfääri kaitseala (1986).