Johannes Müller
Johannes Peter Müller (14. juuli 1801 - 28. aprill 1858) oli saksa füsioloog, võrdleva anatoomi, ihtüoloog ja herpetoloog. Aastal 1833 sai temast Berliini ülikooli füsioloogia professor.
Oma elu hilisemas osas pühendas ta end peamiselt võrdleva anatoomia uurimisele. Tema lemmikteemadeks olid kalad ja mere selgrootud. Ta tegi 19 reisi Läänemerre ja Põhjamerre, Aadria merre ja Vahemerre, et uurida merevee elustikku.
Ta kirjutas põhjaliku teose kahepaiksete anatoomia kohta, mis tema ajastul hõlmas ka roomajad. Samuti kirjeldas ta mitmeid uusi mao liike.
Müller juhendas mõningaid silmapaistvaid füsiolooge ja biolooge, sealhulgas Hermann von Helmholtzi, Emil du Bois-Reymondi, Theodor Schwanni, Friedrich Gustav Jakob Henle'i, Carl Ludwigi ja Ernst Haeckeli. Aastal 1834 valiti ta Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks. Aastal 1854 anti talle Kuningliku Seltsi Copley medal.
Raamatud
- Müller, Johannes 1837-1840. Handbuch der Physiologie des Menschen (Inimese füsioloogia), 3. trükk, 2 köidet. Coblenz: Hölscher.
- Müller, Johannes 1838. Ueber den feinern Bau und die Formen der krankhaften Geschwülste (Pahaloomuliste kasvajate struktuurilistest üksikasjadest). Berlin: G. Reimer, lõpetamata - mikroskoopiliste uuringute teedrajav kasutamine patoloogilise anatoomia uurimisel.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Johannes Peter Müller?
V: Johannes Peter Müller oli saksa füsioloog, võrdleva anatoomi, ihtüoloog ja herpetoloog. Ta sai 1833. aastal Berliini ülikooli füsioloogia professoriks.
K: Millised olid tema lemmikteemad?
V: Tema lemmikteemad olid kalad ja mere selgrootud.
K: Kuidas ta uuris soolase vee elustikku?
V: Ta tegi 19 reisi Läänemerre ja Põhjamerre, Aadria merre ja Vahemerre, et uurida soolase vee elustikku.
K: Millise töö autoriks oli ta kahepaiksete kohta?
V: Ta kirjutas põhjaliku teose kahepaiksete anatoomia kohta, mis tema ajastul hõlmas ka roomajad.
K: Keda ta oma karjääri jooksul juhendas?
V: Oma karjääri jooksul oli ta mentoriks mõnele väljapaistvale füsioloogile ja bioloogile, sealhulgas Hermann von Helmholtzile, Emil du Bois-Reymondile, Theodor Schwannile, Friedrich Gustav Jakob Henle'ile, Carl Ludwigile ja Ernst Haeckelile.
K: Millal valiti ta Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks?
V: 1834. aastal valiti ta Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks.
K: Millise auhinna sai ta 1854. aastal Kuninglikust Seltsist?
V: 1854. aastal anti talle Kuningliku Seltsi Copley medal.
