Copley medal — Kuningliku Ühingu preemia ja maailma vanim teadusauhind

Copley medalit annab Kuninglik Ühing välja kõige olulisemate teaduslike avastuste eest.

Esimest korda anti see välja 1731. aastal. Seda anti "kõige tähtsama teadusliku avastuse või suurima eksperimendi panuse eest". Copley medal on maailma vanim teaduspreemia ja seda anti välja 170 aastat enne esimest Nobeli preemiat.

Märkimisväärsete võitjate hulka kuuluvad James Cook, Benjamin Franklin, William Herschel, John Hunter, Carl Friedrich Gauss, Charles Darwin, Michael Faraday, Dmitri Mendelejev, Albert Einstein, Max Planck ja Francis Crick. Hiljutised võitjad on olnud:

Ajalooline taust

Copley medal on nime saanud Sir Godfrey Copley järgi ja selle andmine algas 18. sajandi alguses. Medal loodi selleks, et tunnustada erakordseid teaduslikke saavutusi kõikides teadusharudes ning seda annab välja Londonis asuv Kuninglik Ühing. Auhinna vanus ja pidev väljaandmine teevad sellest ühe aukartust äratavaima ja mõjukama tunnustuse teadusmaailmas.

Kriteeriumid ja valikuprotsess

Medal antakse välja tavaliselt üks kord aastas teadlasele või teadlastele, kelle töö on andnud märkimisväärse ja püsiva panuse teaduslikku teadmisse. Valiku teeb Kuningliku Ühingu nõukogu ning kandidaate kaalutakse eri teadusharude komisjonide soovituste alusel. Auhinda pole piiratud eriala ega rahvuse järgi — seda on antud nii teadusuuringute kui ka avastuste eest, mis suurendavad inimkonna teaduslikku arusaamist.

Medali kujundus ja vorm

Copley medal on tavaliselt valmistatud kullast ja graveeritud vastava kirjeldusega. Lisaks medalile kaasneb au ja rahaline tunnustus, mis võib aja jooksul olla muutunud, kuid peamine väärtus on staatuse ja rahvusvahelise tunnustuse kujul. Medalit on läbi aastasadade kandsid teadlased ja uurijad eri distsipliinidest — füüsikast ja keemiast kuni bioloogia, geograafia ja meditsiinini.

Tähendus tänapäeval

Copley medal on oluline, sest see tunnustab pikaajalist tipptaset ja mõnikord märgitakse selle abil ära tulemusi, mis ei pruugi sobida teistele preemiatele või mis on avanud uusi uurimissuundi. Kuigi Nobeli preemiad tõusid auväärsena esile 20. sajandil, säilitab Copley medal erilise ajaloolise ja akadeemilise positsiooni — mitu Copley medali laureaati on saanud hiljem ka Nobeli preemia või muid suuri tunnustusi.

Olulised tähelepanekud

  • Auhind katab laia spektri teadusalasid ja on avatud nii uurijatele kui ka neile, kelle tegevus on oluliselt edendanud teaduse rakendamist või teadmiste levitust (näiteks uurimisreiside korraldajad).
  • Medal on antud nii üksikisikutele kui ka rühmadele, kui nende ühine töö on olnud erandlik.
  • Kuigi medalil on pikk ajalugu, uuenevad valikuprotsessid ja hindamiskriteeriumid aja jooksul, et kajastada kaasaegse teaduse mitmekesisust ja rahvusvahelist iseloomu.

Uuendatud ja täieliku nimekirja kõigist võitjatest ning viimaste aastate laureaatidest leiab Kuningliku Ühingu ametlikust nimekirjast ja pressiteadetest.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Copley medal?


V: Copley medal on auhind, mida Kuninglik Ühing annab välja kõige olulisemate teaduslike avastuste eest.

K: Millal seda esmakordselt välja anti?


V: Copley medalit anti esmakordselt välja 1731. aastal.

K: Millistele kriteeriumidele peab medali saamiseks vastama?


V: Medali saamiseks peab isik olema teinud kas "kõige olulisema teadusliku avastuse või suurima eksperimentaalse panuse eest".

K: Kui kaua on medal olnud kasutusel?


V: Copley medal on olnud kasutusel juba üle 170 aasta, sest seda anti välja 170 aastat enne esimest Nobeli preemiat.

K: Kes on selle auhinna märkimisväärsed laureaadid?


V: Selle auhinna märkimisväärsete võitjate hulka kuuluvad James Cook, Benjamin Franklin, William Herschel, John Hunter, Carl Friedrich Gauss, Charles Darwin, Michael Faraday, Dmitri Mendelejev, Albert Einstein, Max Planck ja Francis Crick.

K: Kas on olemas hiljutisi selle auhinna laureaate?


V: Jah - selle auhinna hiljutiste võitjate hulka kuuluvad need, keda on tekstis mainitud.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3