Michael Faraday
Michael Faraday (Newington Butts, Surrey, 22. september 1791 - Hampton Court, Surrey, 25. august 1867) oli sepa poeg, kellest sai üks 19. sajandi kuulsamaid teadlasi.
Ta saadeti kohalikku kooli, et õppida lugema ja kirjutama. Kohalik vikaar maksis selle eest, nähes tema ilmset intelligentsust. Faradayst sai XIX sajandi suurim eksperimentaalfüüsik.
Faradayst sai Kuningliku Seltsi liige ning talle anti seltsi kuninglik, Copley ja Rumfordi medalid. Kuigi Faradayl oli ainult algkooliharidus ja ta ei osanud kõrgemat matemaatikat, sai temast üks ajaloo mõjukamaid teadlasi. Enamasti oli ta autodidakt: ta õpetas end ise.
Sel ajal, kui ta elas, nimetati temasuguseid inimesi loodusfilosoofideks. Siis teati elektrienergiast vaid vähesel määral. Michael Faraday avastas palju asju selle kohta, kuidas juhtmes voolav elekter võib toimida nagu magnet (nüüd nimetatakse seda elektromagnetismiks). Ta avastas ka palju selle kohta, kuidas elektrit saab kasutada kemikaalide muutmiseks (mida nüüd nimetatakse elektrokeemiaks).
Ta näitas, et magnetism on võimeline mõjutama valguskiiri, sest nende kahe nähtuse vahel on olemas aluspõhine seos. Tema leiutised elektromagnetiliste pöörlevate seadmete kohta panid aluse elektrimootorite tehnoloogiale ja suuresti tänu tema jõupingutustele sai elekter kasutatavaks tehnoloogias. Ta tegi esimese elektrimootori. Tänu tema varastele töödele on elekter tänapäeval kasulikuks muutunud.
Keemikuna avastas Michael Faraday benseeni, leiutas varajase Bunseni-põleti tüübi ja populariseeris sellised terminid nagu anood, katood, elektrood ja ioon. Faraday oli Suurbritannia Kuningliku Instituudi esimene Fulleriuse keemiaprofessor, mille ametikoht oli talle määratud eluaegne. Samuti oli ta pärast Sir Humphrey Davyt Royal Institutioni direktor.
Albert Einstein hoidis Faraday fotot oma tööruumide seinal koos Isaac Newtoni ja James Clerk Maxwelli piltidega.
Michael Faraday John Watkins'i foto järgi, Briti Raamatukogu
Life
Michael Faraday pere oli vaene. Tema isa James oli sepp. James Faraday oli 1780. aastatel Loode-Inglismaalt Londonisse tulnud. Noor Michael Faraday oli üks neljast lapsest ja tal oli vaid kõige elementaarsem kooliharidus. 14-aastaselt läks ta George Riebau nimelise mehe juurde õppima raamatuköitjaks ja raamatukaupmehele.
Seitsmeaastase õppimise ajal, mil ta Riebau juures raamatuid valmistas, luges ta palju raamatuid. Ta luges Isaac Wattsi "The improvement of the mind". Faraday armastas selle raamatu ideid oma töös kasutada. Ta hakkas huvituma teadusest, eriti elektrist. Ta hakkas käima Londoni tolleaegsete parimate teadlaste avalikes tundides. Ta näitas oma märkmeid suurele keemikule Sir Humphrey Davyle. Davyle ta meeldis ja pakkus talle 1813. aasta märtsis tööd assistendina.
Faraday teadmised kasvasid edasi, kui ta aitas Sir Humphrey Davy'l, kuni ta tegi ise uusi avastusi. Lõpuks sai ta 1833. aastal professoriks. Tema töö tähtsust nähti juba tema enda eluajal ja Briti valitsus andis talle vanaduspensioni preemiaks.
Faraday puur
| Elektromagnetism |
|
|
| Elekter - Magnetism |
| Elektriline laeng - Coulombi seadus - |
| Magnetostaatika Ampère'i seadus - Elektrivool - Magnetväli - |
| Elektrodünaamika Lorentzi jõuseadus - emf - elektromagnetiline induktsioon - Faraday seadus - Lenz'i seadus - nihkevool - Maxwelli võrrandid - elektromagnetväli - elektromagnetiline kiirgus - Liénard-Wiechert'i potentsiaal - Maxwelli tensor - keerisvool |
| Elektriline võrk Elektrijuhtivus - elektritakistus - mahtuvus - |
| Kovariantne sõnastus Elektromagnetiline tensor - EM pinge-energia tensor - Nelikvool - Elektromagnetiline nelipotentsiaal |
| · v · t · e |
Faraday avastas ka, et kui elekter tabab metallobjekti, siis läbib see ainult objekti väliskülge. Sisemine osa jääb elektrist puutumata. See ongi see, mis hoiab inimesed sees turvaliselt, kui välk lööb autosse või lennukisse. Seda nimetatakse nüüd Faraday puuriks.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Michael Faraday?
V: Michael Faraday oli 19. sajandi teadlane, kes oli sepa pojana tagasihoidlikust algusest pärit. Hoolimata sellest, et tal oli vaid algkooliharidus, sai temast üks ajaloo mõjukamaid teadlasi, kellele omistatakse paljude elektri ja magnetismi alaste avastuste tegemine.
K: Kuidas sai Faraday haridust?
V: Kohalik kirikuõpetaja nägi tema ilmset intelligentsust ja maksis talle, et ta käiks kohalikus koolis, kus ta õpiks lugema ja kirjutama. Enamasti oli ta siiski autodidakt, kes õpetas end ise.
K: Milliseid auhindu Faraday sai?
V: Faradayst sai Kuningliku Seltsi liige ning talle anti seltsi kuninglik, Copley ja Rumfordi medalid.
K: Milliseid avastusi tegi Faraday seoses elektriga?
V: Ta avastas palju asju selle kohta, kuidas juhtmes voolav elekter võib toimida nagu magnet (nüüd nimetatakse seda elektromagnetismiks). Ta avastas ka palju selle kohta, kuidas elektrit saab kasutada kemikaalide muutmiseks (mida nüüd nimetatakse elektrokeemiaks). Ta näitas, et magnetism on võimeline mõjutama valguskiiri, sest nende kahe nähtuse vahel on olemas aluspõhine seos.
K: Milliseid leiutisi Faraday lõi?
V: Ta leiutas elektromagnetilised pöörlevad seadmed, mis moodustasid elektrimootorite tehnoloogia aluse, muutes selle tänapäeval tehnoloogias kasutatavaks. Ta tegi ka esimese elektrimootori. Keemikuna leiutas ta varase Bunseni põletitüübi ja populariseeris sellised terminid nagu anood, katood, elektrood ja ioon.
K: Kus Albert Einstein hoidis pilte Michael Faradayst?
V: Albert Einstein hoidis Michael Faraday fotot oma tööruumide seinal koos Isaac Newtoni ja James Clerk Maxwelli piltidega.
