James Clerk Maxwell — Šoti füüsik ja elektromagnetismi pioneer

James Clerk Maxwell (sündinud 13. juunil 1831 Edinburghis - surnud 5. novembril 1879) oli šoti matemaatik, füüsik ja tuntud eelkõige kui elektromagnetismi teooria arhitekt — tema nimega seostatakse tänapäeval Maxwelli võrrandeid, mis ühendavad elektri- ja magnetväljad ühtseks teoreetiliseks raamistikuks.

Maxwell kasvas üles perekonnas, kus oli tugev religioosne taust ja toetav hariduskeskkond. Aastal 1845, kui ta oli vaid 14-aastane, kirjutas ta juba tähelepanuväärse artikli, milles kirjeldas matemaatiliste kõverate joonistamise viisi nööriga. Noore mehena jätkas ta õpinguid ja 1847. aastal alustas ta matemaatikaõpinguid Edinburghi ülikoolis. 1850. aastal jätkas ta õpinguid Peterhouse'i ja hiljem Trinity College'i Cambridge'i ülikoolis, kus ta pälvis tunnustust ja auhindu ning 1854. aastal sai teaduskraadi. Aastatel 1855–1872 tegeles ta intensiivselt ka värvipimeduse ja värvinägemise uurimisega.

Karjäär ja ametikohad

1856. aastal määrati Maxwell Aberdeeni Marischal College'i „loodusfilosoofia“ (tollane nimetus teadusele) professoriks. Ta töötas seal kuni kolledžite ühinemiseni 1860. aastal, mis lõi tema jaoks uue pöörde. Pärast seda sai ta tööpakkumise ja asus tööle Londoni King's College'i professorina. Tema teadustööd ja maine viisid 1861. aastal valimiseni Kuninglikku Seltsi (Royal Society).

Aastal 1871 sai Maxwellist esimene Cavendishi füüsikaprofessor Cambridge'is. Cavendish'i ametikoht ja sellega kaasnenud labor võimaldasid tal arendada eksperimentaalset õpet ja uurimistööd; Maxwellil oli oluline roll Cavendish Laboratory varases kujunemises ning ta juhtis seal teadustegevust kuni surmani 1879. aastal.

Teadustöö ja tähtsaimad panused

Maxwell töötas väga laia spektriga teoreetiliste ja eksperimentaalsete probleemide kallal. Kõige tuntum on tema töö elektri- ja magnetväljade ühtsesse kirjeldusse ning elektromagnetlainete olemasolu näitamine. Tema artiklid „On Physical Lines of Force“ ja eriti 1865. aasta töö „A Dynamical Theory of the Electromagnetic Field“ panid aluse tänapäevastele Maxwelli võrranditele. Tema teooriast järeldus, et valgus on elektromagnetlaine — see oli üks kaasaegse füüsika suurtest ühtlustustest.

Oluline osa Maxwelli töödest oli ka displacements current (paigutusvoolu) idee, millega ta täiendas Ampère’i seadust ja võimaldas elektromagnetvälja ajalise muutumise korrektse käsitlemise. Tema põhjalik teos Treatise on Electricity and Magnetism (1873) koondab tema teoreetilised tulemused ja mõjutas järgnevaid põlvkondi teadlasi.

Maxwelli panus ulatus kaugemale elektromagnetismist. Ta tegi olulisi töid ka gaaside käitumise teoorias: tema analüüs molekulide kiiruste jaotusest viis Maxwelli kiirusejaotuseni, mis oli hilisema Maxwell–Boltzmanni statistilise mehaanika aluseks. Samuti uuris ta Saturni rõngaste staatilist ja dünaamilist stabiilsust ning tegi mitmeid praktilisi ja teoreetilisi töid optika, värvinägemise ja fotograafia valdkonnas — näiteks 1861. aastal demonstreeris ta kolmevärvilise meetodi abil esimest värvifotot, olles üks värvifotograafia teoreetilisi algatajaid.

Isiklik elu ja pärand

Maxwell elas oma perekonna mõisas Glenlair House'is Partoni küla lähedal, Castle Douglasis Kirkcudbrightshire'is. Töö ja tervis kattusid tema hilisematel aastatel ning Maxwell suri 1879. aastal vähki (bukaalsete soovituste kohaselt seostatakse seda mao- või kõhuvähiga). Ta on maetud Partoni kiriku kalmistule.

James Clerk Maxwelli mõju ulatub tänapäeva füüsika paljudesse harudesse: tema võrrandid ja mõttekäigud olid olulised nii klassikalise elektromagnetismi, optika kui ka statistilise mehaanika arengus. Maxwelli töö oli sillaks teoreetilise analüüsi ja eksperimentaalsete meetodite vahel ning tema pärandina jääb juurde tugev matemaatilis-füüsikaline raamistik, mis aitas kujundada modernset teadust.

Olulised teosed ja saavutused (lühidalt):

• A Dynamical Theory of the Electromagnetic Field (1865) — elektromagnetvälja dünaamiline teooria.
• Treatise on Electricity and Magnetism (1873) — ulatuslik monograafia elektri- ja magnetteooriast.
• Maxwelli võrrandid ja valguse tõlgendamine elektromagnetlainetena.
• Maxwelli kiirusejaotus gaaside molekulikiiruste kirjeldamiseks (aluspõhjad Maxwell–Boltzmanni statistikale).
• Varajane töö värvinägemise ja värvifotograafia alal (esimene kolmevärviline foto, 1861).

Küsimused ja vastused

K: Kes oli James Clerk Maxwell?

K: Millal ta sündis?

K: Mida ta avastas?

K: Kus ta elas?

K: Millal ta suri?

K: Mis rahvusest oli ta?

Otsing