Argonauta
Argonauta, argonautid, on ainus elav perekond Argonautidae perekonnas. Nad on pelaagiliste kaheksajalgsete rühm.
Neid nimetatakse ka pabernautilussideks, sest emasloomade munakarbid on väga õhukesed. Sellel struktuuril ei ole nautiluse kestade gaasiga täidetud kambreid ja see ei ole tõeline peajalgsete kest. Tegemist on Argonauta perekonnale ainuomase evolutsioonilise uuendusega.
Argonautid on levinud troopilistes ja subtroopilistes vetes kogu maailmas: nad elavad avamere ääres. Nagu enamikul kaheksajalgsetel, on ka neil ümar keha, kaheksa kätt ja puuduvad uimed. Erinevalt kaheksajalgsetest elavad argonautid siiski pigem merepinna lähedal kui merepõhjas. Argonauta liikidel on väga suured silmad ja väikesed distaalsed võrgud. Neil on mantli-sunnel lukustusseade, mis on üks viis perekonna identifitseerimiseks. See koosneb mantli nupukestest kõhredest ja vastavatest süvenditest lõksus. Erinevalt lähisugulastest perekondadest Ocythoe ja Tremoctopus puuduvad Argonauta liikidel veepoorid.
Füüsiline kirjeldus
Sooline dimorfism ja paljunemine
Argonautidel on isased ja emased isendid üsna erineva suuruse ja eluea poolest. Emased kasvavad kuni 10 cm pikkuseks ja teevad kuni 30 cm pikkuseid kestasid, samas kui isased kasvavad harva suuremaks kui 2 cm. Isased paarituvad oma lühikese elu jooksul ainult üks kord, kuid emased võivad korduvalt rasestuda. Emasloomad on tuntud juba iidsetest aegadest alates, samas kui isaseid kirjeldati alles 19. sajandi lõpus. Isasloomad kasutavad emasloomale sperma ülekandmiseks modifitseeritud kätt, hektokotüüli. Viljastamiseks sisestatakse käsi emase palliumisse, seejärel eemaldatakse see isasloomast.
Algselt kirjeldati hektokotüükaid kui parasiitseid ussikesi. Hektokotiili käsi ja selle õiget funktsiooni kirjeldas Aristoteles. Tema kirjeldust ei usutud üle 2000 aasta, kuid see avastati uuesti 19. sajandi alguses.
· 
Küpsed emased A. nodosa
· 
Nooruke emane A. hians
· 
Ebaküpsed isased A. hians
Munakast
Emased argonautid valmistavad külgmiselt kokkusurutud, kalgistunud munakarbi, milles nad elavad. Munakest meenutab kummalisel kombel väljasurevate ammoniitide kestasid. See eritub emasloomade kahe oluliselt laiendatud seljataguse telgitaguse (kolmas vasakpoolne käsi) otsast enne munemist. Pärast seda, kui emasloom on munad ujuvasse munakesta asetanud, võtab emasloom ise selles varjualuse, sageli koos isaslooma eraldatud hektokotüüliga. Tavaliselt leiab ta oma pea ja telgitagused avausest väljaulatuvalt, kuid kui teda häiritakse, tõmbub ta sügavamale sisse.
Neid kaunistatud, kumerat valgeid munakarbisid võib aeg-ajalt leida merepinnal hõljumas, mõnikord koos emase argonautiga, kes on selle küljes veel kinni klammerdunud. See on valmistatud kaltsiidist, mille struktuur on kolmekihiline. Argonautid võisid areneda nii, et kasutasid munade munemiseks ammoniitide kestasid, muutudes lõpuks võimeliseks neid kestasid parandama ja võib-olla isegi ise valmistama.
Munakarbis on ka gaasimull, mida kasutatakse ujuvuse tagamiseks sarnaselt koorikuga peajalgsetele, kuigi sellel ei ole kambreid nagu teistel koorikuga peajalgsetel.
Argonauta argo on sugukonna suurim liik ja annab ka suurima munakarbi, mille pikkus võib ulatuda 300 mm-ni. Väikseim liik on Argonauta bottgeri, mille suurim registreeritud suurus on 67 mm.
· 
Emane A. nodosa koos munakarbiga
· 
A. argo munakarp
· 
A. nodosa munakest
· 
A. hians'i munakarbi
Nokk
Argonauta liikide nokad on iseloomulikud. Neile on iseloomulikud väga väike rostrum ja viltus, mis ulatub alumisse serva või vaba nurga lähedale. Rostrum on külgedelt "sissepoole surutud". Seetõttu on see palju kitsam kui teistel kaheksajalgsetel, välja arvatud lähedaste sugukondade Ocythoe ja Vitreledonella puhul. Argonautide nokad on kõige sarnasemad Ocythoe tuberculata ja Vitreledonella richardi omadega. Nad erinevad neist selle poolest, et nad "kalduvad tagasi" suuremal määral kui esimesed ja et nende lõugade nurk on kumeram kui viimaste puhul.
Toitumine ja kaitse
Söötmine toimub enamasti päeva jooksul. Argonautid kasutavad saagi haaramiseks ja selle suu poole lohistamiseks telgitaguseid. Seejärel hammustab ta saaki, et süstida sellele süljenäärme mürki. Nad toituvad väikestest koorikloomadest, molluskitest, aga ka meduusiast ja salpidest. Kui saak on koorega, kasutab argonaut oma radula, et puurida organismi ja süstida seejärel mürki.
Argonautid on võimelised oma värvi muutma. Nad suudavad sulanduda ümbritsevasse keskkonda, et vältida kiskjaid. Nad toodavad ka tinti, mis paiskub välja, kui looma rünnatakse. See tint halvab ründaja haistmismeele, mis annab argonautile aega põgeneda. Emasloomad suudavad tagasi tõmmata ka oma kesta võrkkatet, tekitades hõbedase välgu, mis võib kiskjat rünnakust eemale peletada.
Argonautide saagiks on tuunid, kalad ja delfiinid. Alepisaurus feroxi ja Coryphaena hippurus'e maost on leitud argonautide kestasid ja jäänuseid.
Isaseid argonaute on nähtud elamas salpide sees, mis on planktilised mantelloomad. Selle suhte kohta on vähe teada.
Klassifikatsioon
Argonauta perekonda kuulub kuni seitse olemasolevat liiki. Teada on ka mitu väljasurevat liiki.
Väljasurnud liik Obinautilus awaensis kuulus algselt Argonauta perekonda, kuid on nüüdseks viidud üle Obinautiluse perekonda.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Argonauta?
V: Argonauta on ainus elav perekond Argonautidae perekonnas, mis on pelaagiliste kaheksajalgsete rühm.
K: Miks nimetatakse neid pabernautiloidideks?
V: Neid kutsutakse pabernautilussideks, sest emasloomad teevad paberist õhukese munakarbi, mis on ainult perekonnale Argonauta omane evolutsiooniline uuendus.
K: Kus leidub argonautasid?
V: Argonautid elavad troopilistes ja subtroopilistes vetes üle kogu maailma ja elavad avameres.
K: Millised on argonautide füüsilised omadused?
V: Argonauta liikidel on ümar keha, kaheksa kätt, uimed puuduvad, väga suured silmad ja väikesed kaugvõrgud. Neil on ka mantli-sunnel lukustusaparaat, mis on ainulaadne viis perekonna identifitseerimiseks.
K: Mille poolest erinevad argonautid kaheksajalgsetest?
V: Erinevalt kaheksajalgsetest, mis elavad merepõhjas, elavad argonautid merepinna lähedal.
K: Mis puudub argonautidel, mis on teistel sugulussugukondadel?
V: Argonauta liikidel puuduvad veepoorid, erinevalt lähedalt sugulastest perekondadest Ocythoe ja Tremoctopus.
K: Mis on unikaalne emaste argonautide munakarbis?
V: Argonautide emasloomade munakest on paberõhuke struktuur, millel puuduvad gaasiga täidetud kambrid, ja see ei ole tõeline peajalgsete kest. See on Argonauta perekonnale ainuomane evolutsiooniline uuendus.
