Argonautid (Argonauta): pabernautilused ja elu troopilistes vetes

Argonautid (Argonauta) — unikaalsed pabernautilused: elu, ehitus ja käitumine troopilistes vetes. Avasta nende evolutsioonilised eripärad ja elu merepinnal.

Argonauta, argonautid, on ainus elav perekond Argonautidae perekonnas. Nad on pelaagiliste kaheksajalgsete rühm.

Neid nimetatakse ka pabernautilussideks, sest emasloomade munakarbid on väga õhukesed. Sellel struktuuril ei ole nautiluse kestade gaasiga täidetud kambreid ja see ei ole tõeline peajalgsete kest. Tegemist on Argonauta perekonnale ainuomase evolutsioonilise uuendusega.

Argonautid on levinud troopilistes ja subtroopilistes vetes kogu maailmas: nad elavad avamere ääres. Nagu enamikul kaheksajalgsetel, on ka neil ümar keha, kaheksa kätt ja puuduvad uimed. Erinevalt kaheksajalgsetest elavad argonautid siiski pigem merepinna lähedal kui merepõhjas. Argonauta liikidel on väga suured silmad ja väikesed distaalsed võrgud. Neil on mantli-sunnel lukustusseade, mis on üks viis perekonna identifitseerimiseks. See koosneb mantli nupukestest kõhredest ja vastavatest süvenditest lõksus. Erinevalt lähisugulastest perekondadest Ocythoe ja Tremoctopus puuduvad Argonauta liikidel veepoorid.

Morfoloogia ja munakarp

Argonautide emasloomade iseloomulik tunnus on õhuke valgust läbilaskev munakarp (eggcase), mida sageli nimetatakse paber-kestaks. See munakarp ei ole tegelik kest nagu nautilusel — tal puuduvad kambritunud gaasitäidised ja see ei anta kaitset sarnaselt kivikestale — vaid on pigem õhuke kalkseid mineraale sisaldav ümbris, mida emane eritab ja mille külge ta kinnitab oma kahe esikäe spetsiaalsete osade abil. Munakarp sisaldab ja kaitseb munaridu ning vastseid, samuti aitab see mõnel määral ujuvust reguleerida: argonaudid suudavad keelata õhumullide abil munakarbi juures pinnal hõljumist.

Paljunemine ja sugulise dimorfismi

Argonautadel on tugev suguline dimorfism: emasloomad on tunduvalt suuremad kui isased. Isased on väikesed „kääbus”-kaheksajalad ja neil on spetsiaalne paaritatud käsi — hectocotylus —, mis kannab spermatofüüle. Paljunemisel isane sageli eemaldab selle hectocotyluse ja jätab selle emaslooma munakarpi; hectocotylus jätkab sees sperma üleandmist munade viljastamiseks. Pärast munade asetamist ja kaitsma asumist võib emasloom püsida munakarbis kaua aega, kuni pojad arenevad.

Elupaik ja levik

Argonautid on pelagilised ja eelistavad avamere ning pinnakihte, kus nad tihti hõljuvad või aeglaselt ujuvad, kasutades lainetust ja oma õhukesi käevõrke. Nad on levinud peamiselt troopilistes ja subtroopilistes vetes üle maailma, kus vesi on soojem. Arvestatavalt leidub neid nii Atlandi kui Vaikse ookeani ning Lõuna- ja India ookeanis.

Toitumine ja käitumine

Argonautid toituvad peamiselt väiksematest mereelukatest: krillist, väherohustest vähilaadsetest, väikestest kaladest ja mõnikord teistest peajalgsetest. Nad tabavad saaki oma kaheksajalgade ja kleepuva lima abil, tõmmates saagi suhu. Kuigi nad on osavalt kohanenud pelagilisse ellu, ei lahku nad harva pinnakihist ning võivad kasutada vettortse ja pinnatõmmet varjeks. Nende suurte silmade tõttu on nad head saagi märkamises vähese valguse tingimustes.

Liigid ja taksonoomia

Perekonnale Argonauta kuulub mitu liiki; tuntumad on näiteks Argonauta argo ja Argonauta hians, kuid taksonoomia on keeruline ja pidevas arengus, kuna õhukesed munakarbid säilivad halvasti fossiilina ning liigilise eristuse alused põhinevad sageli karbi kuju ja morfoloogiliste peenete erinevuste analüüsil. Argonautid asetuvad peajalgsete hulka, kuid nende ainulaadne munakarp eristab neid teistest kaheksajalgsetest.

Kaitse, inimtegevus ja huvi

Munakarbid on sageli rannapuhkajate ja kollektsionääride huvi objekt — ilusad ja õrnad paberkarbid võivad sattuda kalapaati või randa. Argonaudid ei ole laialdaselt majanduslikult kasutatavad, kuid neid võib mõnikord sattuda kõrvalsaagiks kalapüügis. Peamised ohutegurid on elupaiga muutused, kliimamuutused, põhimõtteliselt juhuslik püük ja plastireostus, mis võib kahjustada nende õrna karpi ja elutingimusi. Kuna andmeid on pigem vähe, jääb paljude liikide täpne seisund ebaselgeks.

Muud huvitavad faktid

• Argonautide munakarp on näiline „kest”, mis on siiski funktsionaalselt ja arengulise tekkemehhanismi poolest erinev nautiluse kestast.
• Isaste ja emasloomade erinev suurus on äärmiselt suur — isased on mõnikord vaid murdosa emasloomade suurusest.
• Hectocotyluse eraldumine ja selle kasutamine sperma kandjaks emasloomale on üks eripärasemaid näiteid peajalgsete paljunemiskäitumises.

Argonautid on huvitav näide sellest, kuidas mereelustik on arendanud erinevaid strateegiaid pelagilises keskkonnas ellujäämiseks: õhuke munakarp, pinnal elamine ja eripärane paljunemine eristavad neid teistest kaheksajalgsetest ning pakuvad teadlastele jätkuvalt uurimist väärt teemasid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Argonauta?

K: Miks nimetatakse neid pabernautiloidideks?

K: Kus leidub argonautasid?

K: Millised on argonautide füüsilised omadused?

K: Mille poolest erinevad argonautid kaheksajalgsetest?

K: Mis puudub argonautidel, mis on teistel sugulussugukondadel?

K: Mis on unikaalne emaste argonautide munakarbis?

Otsing