Süljenäärmed toodavad sülge. Sülg hoiab suu ja muud seedesüsteemi osad märjana ja libedana. Samuti aitavad nad närimisel toitu lagundada. See aitab toidul minna kurgust alla mao. Lisaks osalevad süljenäärmed maitse tajumises, kõne tekitamises ning kaitsevad hambaid ja suu limaskesta mikroobide eest.

Süljenäärmeid on kolm peamist paari. Need on

  1. parotiid,
  2. submandibulaarne ja
  3. keelealused näärmed.

Keelel, põskedel, huultel ja suulael on samuti palju väikesi näärmeid. Kõik need näärmed toodavad lima. Need väikesed näärmed annavad pideva taustasekretsiooni, mis hoiab suu niiskena ka rahuolekus.

Tüübid ja omadused

Parotiid: asub kõrvade all ja on peamiselt seroosne näärme – toodab vedelamat, ensüümiderikast sülge. Parotiidi põletik (näiteks mumpsi põhjustatud) võib põhjustada valuliku turse kõrvade ümbruses.

Submandibulaarne: paikneb lõualuu all; toodab segusekreti (mõlemat tüüpi rakud) ja annab olulise osa suu puhkeoleku süljehulgast.

Keelealused näärmed: asuvad keele all ja annavad peamiselt limast täidisainet sisaldavat sekreeti, mis määrib suu põhimõtteliselt pidevalt.

Funktsioonid

  • Niiskuse ja määrimise tagamine — kergem närimine, neelamine ja kõnelemine.
  • Toidu algne lagundamine — süljes leiduv amülaas hakkab lõhustama tärklisi.
  • Hammaskaitse — sülg aitab neutraliseerida happeid ja sisaldab mineraale (kaltsium, fosfaat), mis toetavad emaili remineralisatsiooni.
  • Antimikroobne kaitse — süljes on ensüüme (nt lüsosüüm), immunoglobuliine (sIgA) ja muid aineid, mis aitavad kontrollida suus olevaid baktereid.
  • Maistete tajumine — sülg lahustab toiduained, võimaldades maitseretseptoritel neid tajuda.

Koostis ja tootmine

Sülg koosneb peamiselt veest, aga sisaldab ka elektrolüüte, lima, ensüüme (nt amülaas, lipaas), antimikroobseid aineid ja rakuvälist materjali. Täiskasvanu toodab keskmiselt umbes 0,5–1,5 liitrit sülge päevas; voolu suurus suureneb söömisel või närimisel. Näärmete aktiivsust reguleerib autonoomne närvisüsteem: parasümpaatiline stimuleerib rohket, vedelamat sekretsiooni; sümpaatiline võib suurendada lima osakaalu ja muuta sülje paksust.

Tavalised probleemid ja ravi

  • Suu kuivus (kserostoomia): võib tekkida vananedes, ravimite kõrvalmõjuna või kiiritusravi järel. Ravi hõlmab vedeliku joomist, suikuivust leevendavaid pihusteid ja kunstpsühke, närimiskummi või suukaudseid kolinergilisi ravimeid (nt pilokarpiin) vastavalt arsti juhistele.
  • Sialoadeniit (näärmepõletik): bakteriaalne või viiruslik põletik, mis põhjustab valu ja turset; ravi võib nõuda antibiootikume, soojenemist ja näärme massaaži.
  • Sialoliitiasis (süljenäärmekivid): võib ummistada ducti ja põhjustada valu, eriti söömisel. Kivide eemaldamiseks kasutatakse massaaži, sialendoskoopiat või harvem kirurgilist eemaldamist.
  • Kasvajad: nii healoomulised kui pahaloomulised kasvajad võivad mõjutada süljenäärmeid; diagnoosimiseks kasutatakse pildiuuringuid ja biopsiat ning ravi on kirurgiline, mõnikord kombineeritud kiirituse või keemiaraviga.

Uuringud ja ennetus

Kui on püsiv suu kuivus, korduvad näärmepõletikud, valu või turse näo piirkonnas, on soovitatav pöörduda arsti või hambaarsti poole. Sageli kasutatavad uuringud hõlmavad sialomeetriat (sülje vooluhulga mõõtmine), ultraheliuuringut, sialograafiat või MRI-d. Ennetusena aitab hea suuhügieen, piisav vedeliku tarbimine, nikotiinist loobumine ja ravimite ülevaatamine (arutamine arstiga võimalike suukuivust põhjustavate ravimite osas).

Kui teil on konkreetne mure süljenäärmete või suu kuivatuse kohta, konsulteerige tervishoiutöötajaga, kes saab määrata täpsema uurimise ja sobiva ravi.