Süljenäärme

Sülje eritumine ja struktuur

Sülg koosneb kahest vedelikust, limaskestast ja seerumist.

Limakate

Limakomponent (lima) on sahhariidne glükoproteiin, mida nimetatakse mukiiniks. Koos veega moodustab see libedat määrdeainet, mida kasutatakse paljudes kehaosades, kus see vooderdab liikuvaid osi, pindu ja torusid. Siinkohal määrib see suu, kurgu ja seedekanalid.

Limal on ka antiseptilised omadused: see sisaldab lüsosüümi ja immunoglobuliine. Limaskus oma antiseptiliste molekulide ja lima abil püüab kinni seeni, baktereid ja viirusi ning ennetab infektsioone. Keha toodab päevas umbes liitri jagu lima, seda nii suus kui ka teistes kohtades.

Seeroosne vedelik

Seeroosne vedelik sisaldab ensüümi amülaasi, mis aitab kaasa süsivesikute seedimisele. Väikesed süljenäärmed keelel eritavad amülaasi. Kõrvinääre toodab puhtalt seerumist sülge. Teised suuremad süljenäärmed toodavad segasülge (seerumit ja lima).

Teist tüüpi seroosne vedelik eritub kahest kihilisest seroossest membraanist, mis ääristavad kehaõõnsusi. Kahe kihi vaheline seeroosne vedelik toimib määrdeainena ja vähendab lihaste liikumisest tulenevat hõõrdumist.

Süljenäärme tüübid

• Kõrvetisnäärme eritab ainult seerumit.
• Mandibulaarsed näärmed on segunäärmed. Need annavad seerumi- ja limasekretsiooni.
• Keelesisesed näärmed toodavad ainult lima.

Süljenäärmete struktuur

Näärmed asuvad sidekoe kapsli sees. Sees on väikesed osad, mida nimetatakse lobuliteks. Veresooned ja närvid lähevad loobulitesse. Suurtes süljenäärmetes on kolme peamist tüüpi rakke:

1. Seeroossed rakud on püramiidikujulised. Nad on ühendatud rühmaks, mis on pallikujuline.
2. Limarakud on tavaliselt kuubikujulised. Nad on omavahel ühendatud, et moodustada tubulaid, mis on väga väikesed torud.
3. Müoepiteelirakud asuvad kogu näärme selle osa ümber, kust sülg väljub. Nad võivad süljenäärme kokku suruda, nii et sülg tuleb kiiremini välja.

Väikesed torud lähevad kanalitesse. Need kanalid lähevad suurematesse kanalitesse, millel on väikesed triibud, mida nimetatakse triibudeks. Need suunduvad näärmelibledevahelistesse kanalitesse (mida nimetatakse interlobaarseteks või erituskanaliteks). Süljenäärmete põhikanal avaneb seejärel suhu.

Kui näärmed on

Süljenäärmeid on kolm:

• Kaks kõrvanäärme on kõrva lähedal (par- = kõrv, -otid = kõrv). Need on suurimad süljenäärmed.
• Sublingvaalne nääre asub keele all.
• Näärme allservas on "U" kujuline. See asub lõualuu all, mida nimetatakse alalõualuudeks.

Meditsiinilised märkused

Vt mumps

Kanalid võivad ummistuda. See põhjustab valu ja näärme turset.

Esineda võivad süljenäärmete kasvajad. Need on tavaliselt healoomulised. Uurimine toimub sialogrammi abil, mis on süljenäärme radiokontrastuuring.