Salp – planktiline mantelloom, reaktiivne liikumine ja toitumine
Salp – tünnikujuline planktiline mantelloom: reaktiivne liikumine, tõhus veepump ja filtritoitumine; levib kõigis meredes, moodustades tihti tohutuid parvi.
Salp on tünnikujuline planktiline mantelloom. Nad on peaaegu läbipaistvad, želatiinsed ja võivad olla üksikuna või moodustada pikki kettaid või parvi.
Kehakuju ja liikumine
Salp liigub kokkutõmmete kaudu: ta kontrakteerib oma keha, pumpab vett läbi kehaõõne ja suunab selle tagant välja — see toimib reaktiivmootori põhimõttel. Selline liikumine on üks loomariigis kõige tõhusamaid reaktiivliikumise näiteid. Salbi keha on lihtsustatud ja pehme, mis võimaldab tal kiiresti vees nihkuda väikese energiakuluga.
Toitumine ja söötmisaparaat
Salp pumpab vett läbi oma sisemiste söötmisfiltrite ja toitub peamiselt fütoplanktonist. Vetikad ja muud osakesed kleepuvad nende limaskestaliste või muude peenete filtrite külge ning sealt viiakse toit seeditavaks. Salpide filtrimise võime teeb neist olulised planktilise toiduahela osalised.
Levik, parved ja ökoloogiline roll
Salpe on levinud kõikides meredes. Kõige rohkem salpe leidub lõunapoolses ookeanis (Antarktika lähedal), kus nad võivad moodustada tohutuid parvi ja veepiiri all suuri kõrbelaadseid massikeskusi. Mõnikord on neid piirkondi nii palju, et nad võivad ületada koguseliselt ka krille. Suured salpibloomid mõjutavad toiduahelaid ja süsiniku ringlust — nende fekaalid ja surnud kehajäägid võivad kiiresti põhja vajuda, viies süsinikku sügavamatesse vetesse.
Paljunemine ja eluviis
Paljud salbid vaheldavad sugulist ja mittesugulist paljunemist. Üksikud isendid (oozooidid) paljunevad mitmikuvõsundina, kerkides mitme isendiga ketiks (blastozooidid). See kahevormiline elutsükkel võimaldab neil kiiresti arvukust kasvatada ja kiirelt reageerida soodsatele tingimustele.
Sugulussuhted ja eksitused
Kuigi salbid võivad oma lihtsa kehakuju ja lainetava liikumise tõttu meenutada meduuse, kuuluvad nad tegelikult hoopis kõõlusloomade (tunicate) rühma. Kõõlusloomadena omavad nad varases arengustaadiumis seljaosa närvijuhet või muud juhendavaid märkmeid, mistõttu on nad kaugselt suguluses selgroogsete, st selgrooga loomadega.
Kokkuvõte: Salbid on lihtsa ehitusega, aga ökoloogiliselt tähtsad planktilised mantelloomad — tõhusad reaktiivliikujaid, viljakad paljunijad ja olulised süsiniku viijad ookeani sügavamatesse osadesse.
Pelaagiliste salpide ringikujuline rõngakogumik
Salpi kett
Veel üks salbikett
Küsimused ja vastused
K: Mis on lõhe?
V: Salp on planktiline mantelloom, mis on tünnikujuline.
K: Kuidas salp liigub?
V: Salp liigub oma keha kokku tõmmates, mis pumpab vett läbi oma želatiinse keha.
K: Milline on salpide toitumisprotsess?
V: Salp pumpab vett läbi oma sisemise toitumisfiltri ja toitub fütoplanktonist.
K: Kus salpe tavaliselt leidub?
V: Salpe leidub kõigis meredes, kuid neid on rohkem lõunameres (Antarktika lähedal), kus nad võivad moodustada tohutuid parvi, sageli sügavas vees.
K: Kuidas on salpide arvukus võrreldes krilliga?
V: Salpe on lõunapoolses ookeanis mõnikord isegi rohkem kui krille.
K: Kas salpid sarnanevad meduusidega?
V: Jah, salpe sarnanevad oma lihtsa kehakuju ja käitumise tõttu meduusidega.
K: Mis vahe on salpide ja meduuside vahel?
V: Tegelikult on salpsid kõõlused ja neil on seljaosa, mis tähendab, et nad on suguluses selgroogsete, s.t. selgrooga loomadega.
Otsige