Kim Gu
Kim Gu (Hangul:김구, 29. august 1876 - 26. juuni 1949) oli Korea iseseisvusaktivist ja poliitik. Ta oli kolm korda Korea Vabariigi ajutise valitsuse president. Kim oli 6., 12. ja 13. (ja viimane) president. Ta oli Korea iseseisvusliikumise juht Jaapani imperialismi vastu ja taasühendamise aktivist. Kimi kutsuti ka Baekbeomiks. See oli tema kirjanikunimi. Ta on paljude korealaste jaoks väga lugupeetud isik. Peaminister 1921-1927 ja Korea Vabariigi ajutise valitsuse siseminister 1923-1924.
Varajane elu
Kim sündis 1876. aastal Koreas Hwanghaes. 15-aastaselt õppis ta hiina keelt. (한학; 漢學). 1893. aastal liitus ta Donghaki liikumisega. Temast sai Haeju piirkondlik juht. Järgmisel aastal, kui ta juhtis Donghaki talurahva revolutsiooni, läks ta Mandžuuriasse, et põgeneda Jaapani sõdurite eest. 1896. aastal naasis ta Koreasse ja tappis Jaapani sõduri Josuke Tsuchida. Ta tappis Tsuchida kättemaksuks Korea keisrinna Myeongseongi 1895. aasta mõrva eest. Keisrinna Myeongseongi tappis jaapani palgamõrvar Miura Goro.
Pärast 1. märtsi liikumist 1919. aastal läks Kim Gu pagendusse Shanghaisse, Hiinasse. Ta liitus Korea Vabariigi ajutise valitsusega. Sellest ajast alates hakkas ta võitlema Jaapani imperialismi vastu. Ta soovis Korea iseseisvust. Ta organiseeris Korea Isamaalise Leegioni. See oli natsionalistlik rühmitus. Ta käskis Yoon Bong-Gilil pommitada keisri sünnipäeva tseremooniat Hongkeou pargis Shanghais. Samuti lasi ta Lee Bong-changil proovida tappa Jaapani keisri Hirohito Tokyos. See lõppes ebaõnnestumisega. Kim lõi ka Korea Vabastusarmee. Ta valiti mitu korda uuesti Korea Vabariigi ajutise valitsuse juhiks.
Pärast Korea iseseisvumist 15. augustil 1945 tuli ta tagasi Souli. Ta töötas parempoolse poliitikuna koos Lee Seung Mani ja Kim Kyu-sikiga. Ta püüdis vältida Korea poolsaare jagamist. 1948. aastal püüdis ta peatada Lõuna-Korea riiklikud valimised ja alustada läbirääkimisi Lõuna- ja Põhja-Korea vahel. See ebaõnnestus.
Surm
26. juunil 1949 mõrvas Kimi Korea sõdur Ahn Doo-hee. Ahn tapeti hiljem taksojuhi poolt. Paljud inimesed arvavad, et tegemist pidi olema vandenõuga. mõned inimesed ütlesid, et tema käsu andis Rhee Syng-man. Ei ole teada, kas see vastab tõele. 1962. aastal pälvis ta Korea Vabariigi riikliku fondi teenetemärgi. Ta kirjutas Baekbeomilji (Baekbeomi päevik). See on tema autobiograafia. See on oluline nii ajalooliselt kui ka hariduslikult. 5. juulil 1949 toimusid tema matused.
Raamat
- Autobiograafia, 《Dowaesilki》(도왜실기, 1932)
- 《Baikbumilji》(백범일지, 1947)
Seotud leheküljed
- Kim Kyusik
- Rhee Syng-man
- Kim Seong-Su
- Chang Myon
- Kim Won-bong
- Park Hon-Yong
