Keisrinna Myeongseong (19. oktoober 1851 – 8. oktoober 1895), tuntud ka kui kuninganna Min, oli kuningas Gojongi ametlik abikaasa. Kuningas Gojong oli Korea Joseoni dünastia kahekümne kuues kuningas. Myeongseong oli pärit mõjukast Yeoheung Min'i sugukonnast ning temast sai üks Joseoni kõige silmapaistvamaid ja vastuolulisemaid naisi 19. sajandi lõpus. 1902. aastal sai ta aunime Hyoja Wonseong Jeonghwa Hapcheon Honggong Seongdeok Myeongseong Taehwanghu (Hangul: 효자원성정화합천홍공성덕명성태황후, Hanja: 孝慈元聖正化合天洪功誠德明成太皇后). Tavaliselt lühendatakse seda Myeongseong Hwanghu (Hangul: 명성황후, Hanja: 明成皇后).
Myeongseong abiellus kuningas Gojongiga noore naisena ja mängis kuningliku perekonna elus tähtsat rolli: ta toetaski kuninglikke pärimisküsimusi ja aitas tõsta oma sugukonna poliitilist mõju. Tema poeg, tulevane keiser Sunjong (Yi Cheok), sündis 1874. Aja jooksul sai temast aktiivne tegelane riigi sise- ja välispoliitikas: ta püüdis takistada liiga tugevat välisriikide mõju ning soovis säilitada Joseoni suveräänsust muutuvates oludes.
Joseoni lõpuajastule iseloomulik oli suur surve välisvõimudelt ja sisemine poliitiline lõhe moderniseerimise pooldajate ning traditsionalistide vahel. Jaapanlased tundsid, et ta oli neile poliitiliselt ebasobiv. Pärast seda, kui Hiina sai esimeses Hiina-Jaapani sõjas lüüa (1894–1895), püüdis kuninganna Min saada abi hoopis Venemaalt, et tasakaalustada Jaapani kasvavat mõju. Tema välispoliitiline suunitlus ja proaktiivne sekkumine siseasjades tekitasid talle nii pooldajaid kui ka vaenlasi.
8. oktoobri 1895. aasta varahommikul ründasid Gyeongbokki paleed relvastatud mehed, keda juhtisid Jaapani agentuuri ja saatkonna isikud, juhirolli on ajaloolistes allikates nimetatud Miura Gorō nimega. Kui nad tungisid kuninganna kvartalitesse (Okhoru), tapsid nad esmalt kolm naist, keda ekslikult või tahtlikult pidasid keisrinna Myeongseongiks. Pärast seda leidsid nad ja tapnud tõelise kuninganna; tema laip põletati Okhoru ees asuvas metsas. See julm ja avalik mõrv — mida Korea ajalookirjanduses tuntakse kui Eulmi-surma (Eulmi incident) — raputas riiki ja rahvusvahelist avalikkust.
Assassinatsiooni tagajärjed olid kaugeleulatuvad. Kuninganna mõrvamine süvendas vastasseisu Jaapani ja Joseoni vahel ning tekitas tugevat rahvuslikku meelepaha. Varsti pärast seda astus kuningas Gojong 1896. aastal Venemaa saadiku territooriumile (tuntud kui Agwan Pacheon ehk "põgenemine Vene legatsiooni juurde"), otsides Venemaa kaitset Jaapani surve vastu. Sündmus kiirendas Joseoni poliitilist ja geostrateegilist pingestumist regionaalses võimujaotuses.
Keisrinna Myeongseongi mõrv on jätnud sügava jälje Korea kollektiivsesse mällu. Tema elu ja surm on uurimisteema nii ajaloolaste kui ka laiemale avalikkusele suunatud teoste jaoks. Lõuna-Koreas on inimesed viimasel ajal hakanud huvi tundma kuninganna Mini vastu. Temast on tehtud romaane ja muusikali. Lisaks on ta kujutatud mitmetes filmides, telesarjades, näidendites ning tema elule ja surmale pühendatud muuseumieksponaatidel ja mälestussammaste puhul.
Põhiolulised punktid:
- Keisrinna Myeongseong oli Joseoni viimaste aegade prominentne poliitiline tegelane, kes püüdis kaitsta riiki välismõjude eest ja tugevdada oma positsiooni sisevõimuvõitluses.
- Tema poliitiline suundlus kaldus otsima tasakaalu Jaapani kasvava mõjuga, mille tulemusena ta pöördus tuge otsides ka Venemaa poole.
- 8. oktoobril 1895. toimunud mõrv, mida juhtisid Jaapani agendid koos kohalike abistajatega, on üks Joseoni ajaloos enim mälestatud ja vastuolulisemaid sündmusi, mille järel toimusid olulised poliitilised muutused.
- Tema pärand elab edasi kirjanduses, lavakujunduses ning populaar- ja teaduskirjanduses; ta on olnud nii kangelanna kui ka vastuoluline kuju Korea mälus.
Keisrinna Myeongseongi elu ja saatus annavad olulise ülevaate sellest, kui tugevalt mõjutasid 19. sajandi lõpu geopoliitilised jõujooned väikeriikide saatust ning kuidas isiklikud ja perekondlikud sidemed võisid mõjutada rahvusriigi tulevikku.