Enn Vetemaa — unustatud klassik ja eesti modernistliku lühiromaani meister
Enn Vetemaa — Eesti unustatud klassik ja modernistliku lühiromaani meister: nüansirikas ülevaade tema lühiloomingust, tuntud näidenditest ja kultuurilisest pärandist.
Enn Vetemaa (20. juuni 1936 – 28. märts 2017) oli eesti kirjanik, keda sageli nimetatakse nii "unustatud klassikuks" kui ka "eesti modernistliku lühiromaani mitteametlikuks meistriks". Tema loomingule on iseloomulik terav iroonia, koomiline pilk inimsuhetele ning kokkuhoidlik, samas tabav keelekasutus.
Elulugu ja tegevus
Enn Vetemaa sündis Tallinnas. Ta töötas kirjanikuna ja näitekirjanikuna ning tema looming peegeldas tihti linnakeskkonda, argiseid inimkomöödiaid ja ajastu vastuolusid. Vetemaa produktiivne periood jäi eelkõige 1960.–1970. aastatesse, mil ta avaldas mitmeid lühiromaane ja näidendeid, mis jäid Eesti kirjandus- ja teatrielusse püsivalt.
Looming ja stiil
Vetemaa on tuntud eelkõige lühiromaanide ja näidendite poolest. Tema jutukeele eripära on lakoonilisus, terav iroonia ja huumor, mis peidab sageli kriitilist vaatlust inimsuhete ja ühiskonna kohta. Ta kasutas minimalistlikku vormi, läbimõeldud dialoogi ja situatsioonikoomikat, mis teeb tema tekstid kergesti lavastatavaks ja teatrile omaseks.
Valik teoseid
- Väikesed romaanid : Väsimus (Усталость) (1967)
- Väike reekviem suupillile (kirjutatud 1967, trükitud 1968)
- Munad hiina moodi (inglise keeles: Chinese Eggs) (kirjutatud 1967–1969, trükitud 1972)
- Kokku kirjutas Vetemaa kümme "lühiromaani", mis olid oma aja mõistes uudsed nii vormi kui tõlgenduse poolest.
- Näidendid: Õhtusöök viiele (esietendus 1972) ja komöödia Püha Susanna ehk Meistrite kool (esietendus 1974)
Teatriline panus ja vastuvõtt
Vetemaa näidendid tõid etendustele värske ja lörtsiva huumori, teravad repliigid ning karakterikesksed situatsioonid. Tema tekstid on olnud tähtsal kohal Eesti teatrilavades ning neid on peetud oluliseks osaks nõukogudeaegsest ja sellele järgnevast Eesti lavateatri ajaloost. Kuigi mõningaid teoseid tõlgiti selle aja kultuuripoliitiliste piirangute tõttu mitmeti, on Vetemaa looming pälvinud reeglina kriitilist tunnustust ning hakanud uuesti rohkem tähelepanu saama ka hilisemas kirjandusuuringus.
Pärand ja tõlked
Vetemaa teosed on jõudnud ka väljapoole eesti lugejat — mõned teosed on tõlgitud teistele keeltele ja neid on käsitletud kui olulist osa Eesti modernismist 20. sajandi lõpus. Tema terav silm inimloomuse ja argisuse vastu ning meisterlik töötlemine lühikeses proosa- ja dramatarkujunduses on jätnud püsiva jälje eesti kirjandusmaastikule.
Enn Vetemaa suri Tallinnas 28. märtsil 2017, 80-aastaselt. Tema kirjutised jäävad eesti lugejale kättesaadavaks ja neid loetakse siiani nii kirjandusõppes kui teatrirepertuaaris.
Enn Vetemaa 2011. aastal.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Enn Vetemaa?
V: Enn Vetemaa oli eesti kirjanik ja näitekirjanik, tuntud kui "unustatud klassik" ja "eesti modernistliku lühiromaani mitteametlik meister".
K: Millised on mõned Vetemaa tähelepanuväärsed teosed?
V: Vetemaa tähelepanuväärsete teoste hulka kuuluvad lühiromaanid "Väsimus", "Väike reekviem suupillile" ja "Munad hiina moodi", samuti näidendid nagu "Õhtusöök viiele" ja "Püha Susanna ehk Meistrite kool".
K: Mitu lühiromaani kirjutas Vetemaa?
V: Vetemaa kirjutas kokku kümme "lühiromaani".
K: Milline on Vetemaa näidendite tähtsus Eesti teatriloos?
V: Vetemaa näidendeid, sealhulgas "Õhtusöök viiele" ja "Püha Susanna ehk Meistrite kool", peetakse oma teravate tähelepanekute ja vaimukate repliikide tõttu olulisteks tekstideks Eesti teatriajaloos.
K: Millal ja kus Vetemaa sündis?
V: Vetemaa sündis Tallinnas.
K: Millal Vetemaa suri?
V: Vetemaa suri 28. märtsil 2017 Tallinnas 80-aastaselt.
K: Mis oli Vetemaa hüüdnimi?
V: Vetemaad nimetati mõnikord "unustatud klassikuks" ja "eesti modernistliku lühiromaani mitteametlikuks meistriks".
Otsige