Erik X (Erik Knutsson) — Rootsi kuningas 1208–1216

Erik X (Erik Knutsson) — Rootsi kuningas 1208–1216: lahinguvõidud, ajaloo esimene kroonimine 1210, poliitilised liidud ja surm 1216 — loe tema elu ja pärandit.

Rootsi kuningas Erik X (Erik Knutsson, umbes 1180 - 10. aprill 1216) oli Rootsi kuningas aastatel 1208-1216. Ta kuulub Erikite suguvõssa, mis võitles Rootsi trooni pärast tihedalt Sverkerite suguharuga.

Varajane elu ja võitlused trooni pärast

Erik oli kuninga Knut Erikssoni poeg; tema ema nimi ei ole üldiselt kindlaks tehtud. Aastal 1205 sai perekonnale saatuslik löök Älgaråsi lahingus, kus Eriku kolm venda tapeti ja Erik ise põgenes. Pärast seda peitis ta end mitmeks aastaks Norras, kus ta sai toetust ja turvalisust. 1208. aastaks naasis ta Rootsi ning alistas troonivõitleja Sverker II Lena lahingus, mis andis talle tugeva aluse võimu haaramiseks.

Kroonimine, Gestilren ja valitsemine

Kuigi Erik oli valitud kuningaks juba peale Lena lahingut, toimus tema ametlik kroonimine alles novembris 1210 pärast otsustavat Gestilreni lahingut, kus ta uuesti võitis ja kus Sverker II langes. Kroonimise viis läbi piiskop Valerius — tähelepanuväärne, sest Valerius oli varem olnud Sverkeri toetaja. See kroonimine on teadaolevalt Rootsi vanim dokumenteeritud kroonikorraldus.

Erik abiellus 1210. aastal Taani printsessiga Rikissa — väidetavalt Taani kuningas Valdemar I ja Novgorodi printsess Sophia tütar — mis tugevdas tema poliitilisi sidemeid naaberriikidega.

Suhted paavstiga ja piiride küsimus

1216. aastal sai Erikilt paavst Innocentius III ametliku tunnustuse: paavst kinnitas, et Erik on Rootsi kuningas ning tunnustas ka Eriku poolt vallutatud pagana maasid, mille hulka ajaloolistes allikates arvatakse kuulunud olevat ka osad tänases Soome aladest. Varasemalt oli Innocentius III toetust osutanud Sverkerile, mistõttu paavsti tunnustus kinnitas Eriku positsiooni rahvusvahelisel areenil.

Eriku valitsemise kohta on säilinud vähe otseseid allikaid; kroonika mainib siiski, et tema valitsusajal olid põllusaagid head, mis viitab stabiilsemale sisepoliitilisele olukorrale võrreldes varasemate aastatega.

Perekond ja järglased

Erikul oli mitu last. Neist tuntumad on:

1. Sofia (suri enne 24. aprilli 1241), abielus Mecklenburgi vürsti Burwin Henry III-ga (suri 1277/1278).
2. Marianne — Pommeri printsess, nimetatud ka Mariana või Marina.
3. Ingeborg Eriksdotter Rootsist, kes abiellus hiljem tuntud riigimehega Birger Jarliga ja mängis olulist rolli Rootsi suuremates suguvõsasuhetes.
4. Erik Eriksson, tuntud kui Erik Lisp ja Lame, kes sündis pärast isa surma 1216. aastal. Keskajast pärinevates kroonikates kohtab segavaid väiteid: näiteks Karl Knutssoni kroonika mainib ka naabrinaist "Martha Farmer" seoses Eriku sugulusega. Tänapäeva ajaloolased, sh Dick Harrison, peavad mõningaid selliseid seoseid poliitiliseks propagandaeks, millega üritati siduda erinevaid suguvõsasid Eriku majaga ning õigustada poliitilisi nõudmisi.

Surm ja pärandus

Erik suri palavikku 1216. aastal Nas lossis Visingsös. Tema matmiskoht on tuntud: ta on maetud Varnhemsi kirikusse (Varnhemi kloostrisse), mis hiljem sai tähtsaks matmepaigaks mitmetele Rootsi keskaegsetele valitsejatele.

Kuigi Eriku valitsemisaeg oli lühike ja allikad nappisid, tähistas ta üleminekut koduse troonivõitluse perioodist tugevama kroonilise ja kirikliku tunnustuse poole. Tema lapsed ja sugulusliinid mängisid keskset rolli järgnevates Rootsi võimuvõitlustes ning Eriku võit Sverkerite üle ning paavsti tunnustus aitas kindlustada Erikite mõju järglastele.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Rootsi Eric X?

K: Mida on teada tema ema kohta?

K: Kuidas sai temast Rootsi kuningas?

K: Kellega abiellus Eric?

K: Millega nõustus paavst Innocentius III seoses Eriku valitsemisega?

K: Mida on teada Eriku valitsemisajast?

K: Kes olid Eriku valitsemisajal sündinud lapsed?

Otsing