Erik Punane (Erik Thorvaldsson) — Gröönimaa asutaja ja viiking (950–u. 1003)

Erik Punane (950–u. 1003) (vanapõhja keeles: Eiríkr rauði; islandi keeles: Eiríkur rauði; norra keeles: Eirik Raude; taani keeles: Eirik Raude; taani keeles: Eirik Raude: Erik den Røde; rootsi: Erik Röde; fääri keeles: Eirikur (hin) reyði) on tuntud kui Gröönimaa esialgne põhjanaabrite asutaja ja viikingijuhina. Ta sündis Norras Rogalandi Jæreni piirkonnas Thorvald Asvaldssoni (Þorvaldr Ásvaldsson) pojana ning seetõttu esineb ta sageli ka patronüümina Erik Thorvaldsson (või Eiríkr Þorvaldsson). Tema hüüdnimi "Punane" viitab tavaliselt juuksevärvile ja mõne allika järgi ka teravale iseloomule.

Perekond ja varane elu

Eriku isa Thorvald mõrvati või sattus tülli kohalikega nii tõsiselt, et pere saadeti Islandile pagendusse; see on sündmuste järjekord, mida jutustavad vanemad saagad. Erik kasvatas end Islandil, kuid ka tema sattus seal vaidlustesse ja eksisteerivate allikate järgi määrati talle 982. aastal pagendus. Pagendusse sattumine oli tolle aja Põhjamaades levinud karistus riivava teo eest ja sundis inimesi sageli otsima uusi elupaiku.

Rännakud ja avastused

Islandil kuulis Erik reisidest, mille oli ette võtnud mererändur Gunnbjörn Ulfsson, kes nägi merel kaugel läänes rühma saari. Erik otsustas uurida neid maid ise. Tema retked viisid ta esmalt kohta, mille ta nimetas Midjökulliks — ilm ja tingimused seal osutusid karmiks ning Erik jätkas lõuna poole. Lõpuks jõudis ta saarele, mille ta nimetas enda järgi Eriku saareks (sagades sageli mainitud), ning veetis seal kaks talve, enne kui naasis Islandile 985. aasta suvel.

Gröönimaa asutamine

Erik otsustas oma leidudest ja uue maa potentsiaalist ära kasutada ning reklaamida seda, et meelitada sinna asunikke. Tal oli saagatekstide järgi kombeks anda kohale kõlav ja soodne nimi — nii sai ka uue maa nimeks Gröönimaa, et see kõlaks atraktiivsem ja meelitaks kolijaid. 986. aastal lahkus ta Islandilt umbkaudu 25 laevaga; retk oli ohtlik ja vaid 14 laeva jõudis kohale, tuues kaasa hinnanguliselt 400–500 inimest ja koduloomi. Erik rajas oma põhilise elupaiga Brattahlidis (hilisemast arheoloogiast tuntud asula asub tänapäeva Qassiarsuki läheduses) ning sai mõlema Gröönimaa suurema norra asunduse — idapoolse (Eystribyggð ehk Eastern Settlement) ja läänepoolse (Vestribyggð ehk Western Settlement) — juhiks.

Asundused paiknesid suuremate fiordide äärtes ja inimeste peamine tegevus oli põllumajandus ja karjakasvatus: kasvatati lehmadest, sigadest ja lambadest saadavat toitu ning tegeleti ka jahipidamise ja kalapüügiga. Olukord Gröönimaal oli karmim kui Islandil, kuid Vikingsed kohandasid end sealsetele tingimustele ja kasutasid ära nii maismaad kui mereressursse.

Usk ja perekond

Eriku naine Þjóðhildr (Thjodhild) võttis omaks kristluse ja saaga järgi ehitas Gröönimaa esimese kiriku. Erik ise jäi traditsiooniliselt viikingiaegse usundi või mitmete allikate järgi mittekristlaseks ja mõne allika kohaselt sai tema usuäratamine toimuda alles hiljem või mitte üldse. Perekonna religioossed valikud mõjutasid asunduste elu ja suhtlemist islami ja mandriga.

Vinland ja pärand

Umbes aastal 1000 tegi Eriku poeg Leif Erikson (Leifur Eiríksson) tõenäoliselt esimese teadaoleva põhjamaise reisi Põhja-Ameerika idaranniku juurde, mis sagades nimetatakse Vinlandiks. See pärand — võime avastada ja rajada asulaid kaugetel maadel — tuleneb suuresti Eriku rännakutest ja julgest otsustusvõimest. Norra asustused Gröönimaal püsisid omal kujul kuni umbes 14.–15. sajandini, kuni vähene kliima soojenemine, majanduslikud muutused ja väheneva kontakt mandriga soodustasid nende hääbumist.

Allikad ja ajalooline usaldusväärsus

Peamised teated Erik Punase elust pärinevad keskaja sagadest, eelkõige Eiríks saga rauða ja Grœnlendinga saga, mis kirjutati üles kümneid kuni sajandeid pärast sündmusi. Sagade narratiiv on segatud ajalooliste faktide, suulise pärandi ja kirjanduslike kujunditega, mistõttu on paljud üksikasjad vaieldavad. Arheoloogia on aga kinnitanud norra asuluste olemasolu Gröönimaal (nt Brattahlid/Qassiarsuk) ja andnud täiendavat konteksti sellele, kuidas elati ja kohaneti külmema kliimaga.

Järeldus

Erik Punane on oluline isik põhjamaade rändamise ajaloos: tema juhtimisel rajati Gröönimaa esimesed norra asulad.
Ta on tuntud nii oma pagenduse, kui ka võime poolest reklaamida ja asustada kaugeid maid — eriti nime andmisega, millega ta püüdis maa atraktiivsemaks teha.
Kuigi paljud üksikasjad pärinevad sagadest ja on osaliselt legendilised, kinnitab arheoloogia tema tegevuse põhisuundi ja Gröönimaa norra pärandi olemasolu.

Punane Eric Arngrímur Jónssoni "Gronlandia". Pange tähele anakronistlikke detaile tema relvadel ja relvastuses.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Kes oli Erik Punane?

V: Erik Punane oli norra maadeuurija, kes asutas esimese põhjamaise asula Gröönimaal.

K: Mis on tema hüüdnimi?

V: Tema hüüdnimi on "Punane", mis tõenäoliselt viitab tema juuste värvile.

K: Kus ta sündis?

V: Ta sündis Stavangeris, Norras.

K: Miks ta Islandilt lahkus?

V: Ta lahkus Islandilt pärast seda, kui ta sattus 982. aastal raskustesse ja saadeti pagendusse.

K: Mida ta tegi, kui leidis maad Midjökulli juures?

V: Kui Erik leidis Midjökulli juures maad, otsustas ta jätkata lõuna poole ja jõudis taas maale saarel, mida ta nimetas Eriku saareks. Ta veetis seal kaks talve, enne kui ta Islandile tagasi pöördus.

K: Kuidas pani Erik Gröönimaa kõlama atraktiivsemalt, kui see tegelikult oli?

V: Selleks, et Gröönimaa kõlaks atraktiivsemalt, kui see tegelikult oli, nimetas Erik seda tegeliku nime asemel Gröönimaaks.

K: Kes viis läbi esimese Põhja-Ameerika mandrile tehtud reisi?

V: Leif Erikson, Eriku poeg, tegi arvatavasti esimese reisi Põhja-Ameerika mandrile umbes 1000. aasta paiku pKr.