Ernest Shackleton
Sir Ernest Henry Shackleton, CVO, OBE FRGS (15. veebruar 1874 - 5. jaanuar 1922) oli polaaruurija.
Shackleton juhtis kolme Briti ekspeditsiooni Antarktikasse. Ta oli üks "Antarktika uurimise kangelasliku ajastu" peategelasi. Shackletonid olid algselt pärit Yorkshire'ist, kuid Shackleton sündis Iirimaal Kildare'ikrahvkonnas. Shackleton kolis koos oma anglo-iiri perekonnaga Londoni eeslinna Sydenhamisse, kui ta oli kümneaastane.
Tema esimene kogemus polaaraladel oli kolmas ohvitser kapten Robert Falcon Scotti Discovery ekspeditsioonil (1901-04), kust ta tervislikel põhjustel varakult koju saadeti. Kuna ta oli otsustanud paremini teha, naasis ta 1907. aastal Antarktikasse Nimrodi ekspeditsiooni juhina. Jaanuaris 1909 tegi ta koos kolme kaaslasega lõunamarssi. Nad läksid kõige kaugemale lõunapoolsele laiuskraadile, kuhu keegi oli jõudnud, 88° 23' lõunalaiust, 97 geograafilist miili (112 miili, 180 km) lõunapoolusest. See oli kaugelt kõige lähemal poolusele selle aja uurimisajaloos. Selle saavutuse eest löödi Shackleton koju naastes Edward VII poolt rüütliks.
Shackleton noorena
Antarktika
Shackleton läks esimest korda Antarktikasse kapten Robert Scotti 1901-1904. aasta ekspeditsioonil, kuid ta saadeti haiguse tõttu koju. 1907. aastal läks ta uuesti Antarktikasse ja kuulus 1909. aasta jaanuaris rühma, kes kõndis lõunasse kaugemale kui keegi varem, jõudes 190 kilomeetri kaugusele lõunapoolusest. 1912. aastal sai norra maadeuurija Roald Amundsenist esimese lõunapoolusele jõudnud rühma juht. Shackleton otsustas uue eesmärgi, ta tahtis kõndida üle Antarktika ühest küljest teise, ületades lõunapooluse keskel.
Katastroof tabas teda, kui tema laev Endurance jäi jäässe lõksu. Nad veetsid pardal 281 päeva, oodates, et jää uuesti murduks, kuid laev purunes aeglaselt tükkideks. Shackleton ja tema mehed lohistasid oma päästepaate üle paljude miilide lume ja jää, et jõuda merele. Nad panid päästepaatidega purjetama ja jõudsid lõpuks Elevandi saarele. Aprillis 1916 purjetasid Shackleton ja neli teist inimest sadade miilide kaugusele Lõuna-Georgiani, et saada abi sealsest vaalapüügijaamast. See oli 1300 kilomeetri pikkune teekond, mis võttis aega 16 päeva. Kahjuks maandus paat, millega ta sõitis, saare valel poolel ja nad pidid ronima üle mägise keskosa, et jõuda vaalapüügijaama. Päästemeeskond päästis augustis 1916 kõik Elevandi saarelt.
1921. aastal naasis Shackleton Antarktikasse, kavatsedes viia läbi teadusliku tegevuse programmi. Enne, kui ekspeditsioon jõudis seda tööd alustada, suri Shackleton 5. jaanuaril 1922 südameinfarkti tagajärjel, kui tema laev Quest oli Lõuna-Georgias sildunud. Tema abikaasa soovil maeti ta sinna.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Sir Ernest Henry Shackleton?
V: Sir Ernest Henry Shackleton oli polaaruurija, kes juhtis kolme Briti ekspeditsiooni Antarktikasse ja oli üks "Antarktika uurimise kangelasliku ajastu" peategelasi.
K: Kus sündis Shackleton?
V: Shackleton sündis Iirimaal Kildare'i krahvkonnas.
K: Kuhu ta kolis, kui ta oli kümneaastane?
V: Kui ta oli kümneaastane, kolis Shackleton koos oma anglo-iiri perekonnaga Londoni eeslinna Sydenhamisse.
K: Millisel ekspeditsioonil osales Shackleton enne oma ekspeditsiooni juhtimist?
V: Enne oma ekspeditsiooni juhtimist osales Shackleton aastatel 1901-1904 kapten Robert Falcon Scotti Discovery ekspeditsioonil kolmanda ohvitserina.
K: Millise teo eest sai ta rüütliristi tiitli?
V: Tema saavutus, mis tõi talle koju naastes Edward VII rüütliristi tiitli, oli kõige kaugemale lõunapoolsele laiuskraadile jõudmine 88° 23' S, 97 geograafilise miili (112 statuutmiili, 180 km) kaugusel lõunapoolusest.
K: Kui lähedale poolusele see saavutus teda viis?
V: See saavutus tõi ta 112 miili ehk 180 km kaugusele lõunapoolusest.
