Robert Altman: elulugu, filmid ja pärand (1925–2006)
Robert Altman: elulugu, filmid ja pärand — sügav ülevaade režissööri MASHi, McCabe'i ja Nashville’i loomingust, auhindadest ning mõjust kaasaegsele kinole.
Robert Bernard Altman (20. veebruar 1925 - 20. november 2006) oli Ameerika Ühendriikide filmirežissöör. Ta sündis Kansas Citys, Missouri osariigis ja suri leukeemiasse Los Angeleses, Californias. 2006. aastal tunnustas filmikunsti ja -teaduste akadeemia tema loomingut akadeemia aupreemiaga.
Tema filmid MASH (1970), McCabe ja proua Miller (1971) ning Nashville (1975) on valitud Ameerika Ühendriikide rahvuslikku filmiregistrisse.
Varajane tee ja karjääri algus
Altman alustas oma loomingulist teekonda raadios ja telemaailmas ning töötas mitmete televisioonisariete ja reklaamide režissöörina enne täispikkade mängufilmide tegemist. Tema varasem kogemus eetris töötamisega mõjutas hilisemat oskust juhtida suurt näitlejate ja meeskonna kooslust ning kujundada keerukaid, mitmekihilisi helirekorde.
Omalaadne filmikeel ja töömeetod
Altmani stiil oli tuntud oma eksperimentaalse ja vaba lähenemise poolest. Ta kasutas sagedasti:
- ansamblinäitlejate koosseise, kus rõhk oli kollektiivsel loo jutustamisel, mitte ühe peategelase kõrvalekaldumatul järgmisel
- katkendeid kattuvast kõnest ja improvisatsioonist, mis tekitasid loomuliku, sageli ka kaose meenutava atmosfääri
- pikemaid kaadreid ja vaba diegeetilise helikujunduse kasutust, et rõhutada olukordade realismi ja inimestevahelisi suhteid
- satiirilist ja vahel iroonilist pilku institutsioonidele (sõjavägi, meedia, poliitika jne)
Olulisemad filmid ja teosed
Lisaks mainitud teostele on Altmani filmograafias mitmeid tuntud ja mõjukaid filme, mis illustreerivad tema erinevaid huvisid ja stiililisi eksperimente. Olulisemad pealkirjad hõlmavad nii 1970. aastate nüansirohkemaid draamasid kui ka hilisemaid ansamblipõhiseid romaane:
- The Long Goodbye (1973) — noir-hõnguline ja samaaegselt dekonstrueriv lähenemine kriminaalžanrile
- 3 Women (1977) — meditatiivne, isiklike identiteetide ja suhtepiltide uurimine
- The Player (1992) — Hollywoodi toimimist satiiriliselt kajastav filmiline kommentaar
- Short Cuts (1993) — mitu lugu kõrvuti, mis kujutavad Los Angelese inimeste elu ja kokkuvõlget ühiskondlikest pingetest
- Gosford Park (2001) — ajastu- ja klassisuhete ansambelfilm, mis taas tunnustas Altmani oskust käsitleda suurt näitlejaskonda
Karjääri kõver ja tunnustused
Altmani karjääris oli nii suursuguseid hoogsaid perioode kui ka loojanguid, mille järel ta tegi tagasituleku. Ta ei olnud ainult žanritega mängiv režissöör, vaid ka mõjukas mõtleja filmikeele osas. Tema panust on laialdaselt tunnustatud nii filmifestivalidel kui ka ametlikes auhindades — kõrgeimaks tunnustuseks jäi talle 2006. aastal antud akadeemia aupreemia.
Pärand ja mõju
Altmani mõju ulatub tänapäeva sõltumatu ja autorifilmi traditsioonini: tema ansamblipõhine jutustamine, dialoogi loomulikkus ja eksperimentaalne helikasutus on mõjutanud paljusid hilisemaid režissööre ja stsenaariumikirjutajaid. Temast räägitakse sageli kui režissöörist, kes lähendas filmielu sotsiaalsele realismile ja laiendas, mida mängufilm üldse võib olla.
Isiklik elu ja surm
Altman töötas kogu elu välja iseloomuliku režii- ja jutustamisstiili ning tema privaatsus oli suhteliselt kaitstud avalikkuse ees. Ta suri 20. novembril 2006 leukeemiasse Los Angeleses, Californias, jättes maha rikkaliku ja mõjuka filmipärandi, mida uuritakse ja tähistatakse ka tänapäeval.
Isiklik elu
1960. aastatel elas Altman üheksa aastat oma teise naisega Mandeville Canyonis Brentwoodis, Californias. Ta kolis Malibusse, kuid 1981. aastal müüs ta selle kodu ja tootmisettevõtte Lion's Gate. "Mul ei olnud valikut," ütles ta New York Timesile. "Keegi ei vastanud telefonile" pärast "Popeye" floppi. Ta kolis oma pere ja ettevõtte peakorteri New Yorki. Lõpuks kolis ta tagasi Malibusse, kus ta elas kuni oma surmani.
2000. aasta novembris ütles ta, et kolib Pariisi, kui George W. Bush valitakse. Ta naljatas, et kui Bushist saab president, pidas ta silmas Texase Pariisi. Altman oli otsekohene marihuaanakasutaja. Ta oli NORMLi nõuandekogu liige. Ta oli 2003. aasta Iraagi sissetungi vastu.
Surm
Altman suri 20. novembril 2006. aastal 81-aastaselt Los Angeleses asuvas Cedars-Sinai meditsiinikeskuses. Ta suri leukeemia tüsistuste tagajärjel.
Altmani jätsid maha abikaasa Kathryn Reed Altman, kuus last: Christine Westphal, Michael Altman, Stephen Altman (tema paljude filmide lavastajaks), Connie Corriere, Robert Reed Altman ja Matthew Altman, 12 lapselast ja viis lapselast.
Filmirežissöör Paul Thomas Anderson pühendas oma 2007. aasta filmi "There Will Be Blood" Altmanile.
Auhinnad ja nominatsioonid
Akadeemia auhinnad:
- 1971: Parim režissöör (MASH, nomineeritud)
- 1976: Parim film (Nashville, nomineeritud)
- 1976: (Nashville, nomineeritud): Parim režissöör (Nashville)
- 1993: Parim režissöör (The Player, nomineeritud)
- 1994: Parim režissöör (Short Cuts, nomineeritud)
- 2002: Parim film (Gosford Park, nomineeritud)
- 2002: Parim režissöör (Gosford Park, nomineeritud)
- 2006: Oscar (võitis)
BAFTA auhinnad:
- 1971: Parim režii (MASH, nomineeritud)
- 1979: Parim lavastus (Pulmad, nomineeritud)
- 1979: Parim stsenaarium (Pulmad, nomineeritud)
- 1993: Parim film (The Player, nomineeritud)
- 1993: Parim lavastus (The Player, võitis)
- 2002: Alexander Korda auhind parima briti filmi eest (Gosford Park, võitis)
- 2002: David Leani auhind lavastuse eest (Gosford Park, nomineeritud).
Berliini rahvusvaheline filmifestival:
- 1976: Kuldne Berliini karu (Buffalo Bill ja indiaanlased ehk istuva härja ajalooõpetus, võitis).
- 1985: FIPRESCI auhind - Uue Kino Foorum (Secret Honor, võitis)
- 1999: Kuldne Berliini karu (Cookie's Fortune, nomineeritud)
- 1999: Saksa Kunstkino Gildi auhind (võitis "Cookie's Fortune").
- 2002: Berliini kuldne karu (võitis)
- 2006: Kuldne Berliini karu (A Prairie Home Companion, nomineeritud)
- 2006: Berliner Morgenposti lugejažürii (A Prairie Home Companion, võitis).
Cannes'i filmifestival:
- 1970: (MASH, võitis)
- 1972: Kuldne palm (pildid, nomineeritud)
- 1977: Kuldne palm (3 naist, nomineeritud)
- 1986: Kuldne palm (Fool for Love, nomineeritud): Kuldne palm (Fool for Love, nomineeritud)
- 1987: Kuldne palm (Aria, nomineeritud)
- 1992: Kuldne palm (The Player, nomineeritud)
- 1992: Parim režissöör (The Player, võitis)
- 1996: Kansas City (Kansas City, nomineeritud)
Directors Guild of America auhinnad:
- 1971: (MASH, nomineeritud).
- 1976: (Nashville, nomineeritud).
- 1993: Väljapaistev režissööritöö mängufilmides (The Player, nomineeritud).
- 1994: Elutööpreemia (võitis)
- 2005: Väljapaistev režissööritöö televisioonifilmides (Tanner on Tanner, nomineeritud).
Emmy auhinnad:
- 1989: Tanner '88, võitis).
- 1993: Suurepärane lavastus varietee- või muusikaprogrammis (Great Performances - Black and Blue, nomineeritud).
Kuldgloobuse auhinnad:
- 1971: Parim režissöör (MASH, nomineeritud)
- 1976: (Nashville, nomineeritud): Parim režissöör (Nashville)
- 1993: Parim režissöör (The Player, nomineeritud)
- 1994: Parim stsenaarium (Short Cuts, nomineeritud)
- 2002: Parim režissöör (Gosford Park, võitis)
Independent Spirit Awards:
- 1994: Parim režissöör (Short Cuts, võitis)
- 1994: Parim stsenaarium (Short Cuts, võitis)
- 1995: Parim mängufilm (Mrs. Parker and the Vicious Circle, nomineeritud)
- 2000: Parim mängufilm (Cookie's Fortune, nomineeritud)
- 2007: Parim režissöör (A Prairie Home Companion, nomineeritud)
Veneetsia filmifestival:
- 1993: Kuldne Lõvi (Lühilõiked, võitis)
- 1996: Kuldne Lõvi (võitis)
- 2000: T ja naised, nomineeritud).
Küsimused ja vastused
K: Millal sündis Robert Bernard Altman?
V: Robert Bernard Altman sündis 20. veebruaril 1925. aastal.
K: Kus ta sündis?
V: Ta sündis Kansas Citys, Missouri osariigis.
K: Millal ta suri?
V: Ta suri 20. novembril 2006 leukeemiasse.
K: Millise auhinna andis talle 2006. aastal filmikunsti ja -teaduste akadeemia?
V: 2006. aastal tunnustas filmikunsti ja -teaduste akadeemia tema loomingut akadeemia aupreemiaga.
K: Millised filmid on valitud Ameerika Ühendriikide riiklikusse filmiregistrisse?
V: Tema filmid MASH (1970), McCabe ja proua Miller (1971) ning Nashville (1975) on valitud Ameerika Ühendriikide riiklikusse filmiregistrisse.
K: Kus suri Robert Bernard Altman?
V: Ta suri leukeemiasse Los Angeleses, Californias.
Otsige