Busan (Pusan) — Lõuna-Korea suur sadamalinn ja kultuurikeskus
Busan — Lõuna-Korea suur sadamalinn ja kultuurikeskus: Haeundae rand, tähtsad ajaloo- ja spordiüritused, rahvusvaheline kaubandus, elav linnakultuur ja BTS-i staaride juured.
Busan (varem Pusan) on suurim sadamalinn ja suuruselt teine linn Lõuna-Koreas. See asub Korea poolsaare kagutipus ning on riigi üks tähtsamaid transpordi-, laevandus- ja logistilisi keskusi. Linn on kõige paremini tuntud Busani sadama ja Haeundae ranna poolest — viimasel on populaarne liivarand, kuhu kogunevad nii kohalikud kui turistid. Sadam teenindab arvukaid kaubalaevu, miljoneid konteinerseid ja on olnud püsivalt üks maailma tihedamalt kasutatavaid konteineriveresid, vahendades ulatuslikku kaubavahetust teiste riikidega. 2012. aasta rahvaloenduse järgi oli elanike arv ligikaudu 3 439 000.
Ajalugu ja sõjaperiood
Busanil oli oluline roll Korea sõja ajal: see oli üks vähestest linnadest, mida Põhja-Korea ei vallutanud, ning ajutiselt pidi linn vastu võtma suuri pagulaslaineid ja tegema tööd riigi kaitseks. Sel ajal oli Busan lühikest aega riigi de facto pealinn ja tegevuskeskus sõjas kannatanud alade varustamiseks ja humanitaarabiks.
Majandus ja transpordivõimalused
Busani majandus toetub laevandusele, sadamateenustele, laevaehitusele, kalandusele, turismile ja teenindussektorile. Linn on oluline kaubanduse ja logistikakeskus, kust on head ühendused üle maailma. Busanist viivad ühendused nii merel kui maanteedel ja raudteel: siit liiguvad parvlaevad Jaapani ja teiste lähiriikide suunas, ning linn on seotud Põhja- ja Lõuna-Korea raudteevõrkudega. Lühikese lennu- või rongisõidu kaugusel on Seoul, mida teenindavad kõrgspeedi rongid (KTX). Linna suuremad lennujaamad, sadamad ja ühistranspordisüsteem võimaldavad häält ühendust nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt.
Kultuur, sport ja üritused
Busan on elav kultuurikeskus: siin toimuvad iga-aastased suured üritused, näiteks rahvusvaheline filmifestival (Busan International Film Festival, BIFF), mereteemalised festivalid ja suvised pidustused. Linn võõrustas 2002. aastal Aasia mängud ning 2005. aastal APECi tippkohtumise. Busan kandideeris ka 2018. aasta taliolümpiamängude ja 2024. aasta suveolümpiamängude võõrustamiseks. Spordimeeskondadest on tuntud, et see on Korea Pesapalliorganisatsiooni liigas tegutseva professionaalse pesapallimeeskonna Lotte Giants kodulinn, mis on kohaliku elu oluline osa.
Turism ja vaatamisväärsused
Busan pakub palju huviväärsusi: kuurortlikud rannad nagu Haeundae ja Gwangalli, värvikas ja fotogeeniline Gamcheon Culture Village, suur kalaturg Jagalchi, ajaloolised templid nagu Beomeosa ja mereäärne Haedong Yonggungsa, kultuurikeskused ning vaateplatvormid ja pargid (nt Busan Tower ja Yongdusan Park). Kaubanduse ja meelelahutuse huvilised külastavad Shinsegae Centum Cityd — suuremaid ostukeskusi maailmas. Linn on tuntud oma mereandide köögi poolest: värsked kalatoidud ja mereannid on olulised nii kohalikele kui turistidele.
Haridus ja teadus
Busanis asuvad mitmed ülikoolid ja teadusasutused, mis panustavad regionaalsesse haridusse ja innovatsiooni. Kohalikud ülikoolid meelitavad üliõpilasi nii Lõuna-Koreast kui ka välismaalt ning toetavad linna kunsti-, tehnoloogia- ja ärivaldkondi.
Kliima ja elukeskkond
Busan kuulub pehmemate talvede ja sooja suvega kliimasse, mida iseloomustab niiske subtroopiline või mereline kliima sõltuvalt mägede ja mere mõjust. See muudab linna atraktiivseks suvistel kuudel ranna- ja kultuurituriside jaoks.
Kuulsused ja popkultuur
Busanist on pärit mitmed tuntud kultuuritegelased. Näiteks on kaks maailmakuulsat lauljat — Jeon Jungkook ja Park Jimin — pärit Busanist, mida paljud peavad linna uhkuseks ja kodulinnaks. Linn on sageli olnud ka koreafilmi- ja muusikavideote võttepaigaks ning avaldab tugevat mõju Lõuna-Korea popkultuurile.
Busan on seega mitmekülgne linn, kus kohtuvad suur sadam, rahvarohked rannad, rikkalik kultuurielu, tugev tööstus ja elav turism. See ühendab kaasaegse linnavarustuse traditsioonilise mereeluga, pakkudes elanikule ja külalisele palju võimalusi nii tööks kui vabaajaks.
Nime päritolu
Linna nimi oli algselt Busanpo. See sai oma nime Busani sadama taga asuva mäe kuju järgi. Korea bu (hangul: 부, hanja: 釜) tähendab katelt, san (hangul: 산, hanja: 山) tähendab mäge ja po (hangul: 포, hanja: 浦) tähendab sadamat. Võib öelda, et sadam asub katelt meenutava mäe jalamil. Alates 15. sajandi lõpust on laialdaselt kasutusel praegune nimi Busan (hangul: 부산, hanja: 釜山).
Geograafia
Busan asub Lõuna-Korea lõunapoolsel idarannikul. Busani lõunaosa ümbritseb Kollane meri ja Busani idaosa Jaapani meri ehk idameri, seega on tegemist sadamalinnaga. Linna pindala on umbes 767,35 km2 (296,28 ruutmiili).
Ajalugu
Busanis on palju esemeid, mis näitavad esivanemate elu, kui korealased kasutasid kive jahipidamiseks. Enamik jäänuseid pärineb kiviaja algusest ning jõgede või ookeani ääres Dongsam-dong, Yeongseon-dong, Dadae-dong, Amnam-dong, Geumgok-dong ja Beombang on kuhjatud. Tõenäoliselt elasid inimesed siiski hiliskiviajastul. Pronksiajal elasid inimesed mõnes kohas, nagu Sajik-dong ja Nampo-dong selles linnas, sest seal on palju jäänuseid, mis on võrreldavad kiviaegsete jäänustega. Pronksiaeg mõjutas Jaapani Yayoi kultuuri tegemist. Rauaajal kasutasid inimesed siin ka rauda, sest Busanis tehti palju rauda. Silla kuningriik kontrollis Busani piirkonda, Busani nimetati Geochilsanguks, Geochilsanguniks ja muudeti Dongnaehyeoniks. Dongnae on siiani kasutusel Busani piirkonna nimena.
Goryeo dünastia ajal valitses Korea lõunaosa, Busanit kontrollis Sillla süsteem. Joseoni dünastia ajal avati Busani sadam 1407. aastal ja see oli oluline linn, sest see asub Jaapani lähedal. Korea valitsus lubas jaapanlastel elada Busanis, sest Busan oli alates 15. sajandist avatud Korea ja Jaapani vahelisele kaubandusele ning jaapanlased ehitasid maju ja hooneid. Kui toimus Imjini sõda, tungisid jaapanlased Toyotomi Hideyoshi juhtimisel Koreasse 1592. aastal, pärast seda, kui Joseoni dünastia ei viinud Jaapanit Min dünastiasse, ütles Jaapan, et neil on vaja teed Hiinasse ja vallutada Mingi dünastia Hiinas, kuid Jaapan muutis oma sõnu ja ründas Koreat. Tol ajal ei olnud Joseoni dünastia sõjaks valmis. Seetõttu, kuna Koreal ja Mingi dünastial olid Hiinaga head suhted, aitas Mingi dünastia Joseonil Jaapani vastu võidelda. Kui Toyotomi Hideyoshi suri, läksid Jaapani sõdurid oma maakonda, sest nad kaotasid oma kangelase ja ei suutnud võidelda nii Korea kui ka Hiinaga.
Kuna Busan on sadamalinn, toimus Korea ja Jaapani vaheline kaubandus Busanis kuni 1876. aastani, mil Kanghwa lepinguga avati Busan-Po (sadam). Sel ajal oli Busan esimene rahvusvaheline sadam. Hiljem kasutati kaubavahetuseks ka teisi sadamaid, sest Jaapan soovis kaubanduse kaudu müüa kaupu ja toiduaineid ebaõiglase kaubanduslepingu kaudu.
Jaapan tungis uuesti sisse ja koloniseeris Koreat aastatel 1910-1945. Seejärel kontrollis Jaapan Koreat, sealhulgas Busanit. Pärast 2. maailmasõja lõppu jagunes Korea Põhja-Koreaks, mida kontrollis Venemaa, ja Lõuna-Koreaks, mida valitses Ameerika Ühendriigid. Korea sõja ajal oli Busan aastatel 1950-1953 Lõuna-Korea ajutine pealinn ja üks linnadest, mida Põhja-Korea Korea sõja ajal ei vallutanud. Seetõttu kolisid paljud lõunakorealased teistest kohtadest Busanisse. Sel ajal maabusid ÜRO väed Busanis ja piirasid Busani, et kaitsta korealasi kommunistide eest ning võita Põhja-Korea ja teised liitlasvägede kommunistid 30. juunil 1950. aastal. Lõuna-Korea ja ÜRO sõdurid hakkasid Koreas võitlema Põhja-Korea ja kommunistidega. Korea sõda leidis aset, kui Korea valitsus tehti pärast Vaikse ookeani sõda ja 2. maailmasõda poliitilise ideoloogia tõttu Korea Vabariigiks ja Korea Demokraatlikuks Rahvavabariigiks. 1995. aastal muudeti linna nimi Busani linnast (Jikhalsi) Busani suurlinnaks.
Kuulsad kohad
- Haeundae Beach on kuulus ja üks suurimaid randu Lõuna-Koreas. Suurus on 58 400 m2, pikkus 1,5 km, laius 30 m-50 m. Igal suvel külastavad seda randa inimesed teistest Lõuna-Korea paikadest. Rannas on palju inimesi ja päikesevarju. Haeundae rannas toimub palju suviseid üritusi.
- Centumi linn asub Haeundae-gu's ja selle pindala on 350 000 ruutmeetrit. Seal on palju rajatisi, näiteks kunstinäituste keskus, Busan World Business Center, meediakeskused ja kauplused. Shinsegae Centum Cityl on Ginnessi rekord kui maailma suurim kaubamaja.
Haeundae rand
Tulevased projektid
Ida-Busani turismikompleks on kavas ehitada aastatel 2005-2017 Gijang-eupis, Gijan-gunis ja selle suurus on umbes 3638 310 m2. Selles tulevases rajatises on teemapargid, kuurordid ja merevaatega rajatised.
Küsimused ja vastused
K: Kus asub Busan?
V: Busan asub Korea poolsaare kagutipus.
K: Mille poolest on Busan tuntud?
V: Busan on kõige paremini tuntud Busani sadama ja Haeundae ranna poolest.
K: Kui suur on Busani rahvaarv 2012. aasta rahvaloenduse andmetel?
V: 2012. aasta rahvaloenduse andmetel oli Busani rahvaarv umbes 3 439 000.
K: Kes on Jeon Jungkook ja Park Ji-min?
V: Jeon Jungkook ja Park Ji-min on Busanist pärit lauljad, keda peetakse linna uhkuseks.
K: Milline roll oli Busanil Korea sõja ajal?
V: Busanil oli Korea sõja ajal oluline roll, sest see oli üks kahest linnast, mida Põhja-Korea ei vallutanud.
K: Kas Busan on korraldanud rahvusvahelisi üritusi?
V: Jah, Busanis toimusid 2002. aastal Aasia mängud ja 2005. aastal APECi tippkohtumine. Samuti on Busan kandideerinud 2018. aasta taliolümpiamängude ja 2024. aasta suveolümpiamängude korraldamiseks.
K: Mis on Lotte Giants?
V: Lotte Giants on professionaalne pesapallimeeskond Korea Pesapalliorganisatsiooni liigas ja selle asukoht on Busanis.
Otsige