Busan

Nime päritolu

Linna nimi oli algselt Busanpo. See sai oma nime Busani sadama taga asuva mäe kuju järgi. Korea bu (hangul: 부, hanja: 釜) tähendab katelt, san (hangul: 산, hanja: 山) tähendab mäge ja po (hangul: 포, hanja: 浦) tähendab sadamat. Võib öelda, et sadam asub katelt meenutava mäe jalamil. Alates 15. sajandi lõpust on laialdaselt kasutusel praegune nimi Busan (hangul: 부산, hanja: 釜山).

Geograafia

Busan asub Lõuna-Korea lõunapoolsel idarannikul. Busani lõunaosa ümbritseb Kollane meri ja Busani idaosa Jaapani meri ehk idameri, seega on tegemist sadamalinnaga. Linna pindala on umbes 767,35 km2 (296,28 ruutmiili).

Ajalugu

Busanis on palju esemeid, mis näitavad esivanemate elu, kui korealased kasutasid kive jahipidamiseks. Enamik jäänuseid pärineb kiviaja algusest ning jõgede või ookeani ääres Dongsam-dong, Yeongseon-dong, Dadae-dong, Amnam-dong, Geumgok-dong ja Beombang on kuhjatud. Tõenäoliselt elasid inimesed siiski hiliskiviajastul. Pronksiajal elasid inimesed mõnes kohas, nagu Sajik-dong ja Nampo-dong selles linnas, sest seal on palju jäänuseid, mis on võrreldavad kiviaegsete jäänustega. Pronksiaeg mõjutas Jaapani Yayoi kultuuri tegemist. Rauaajal kasutasid inimesed siin ka rauda, sest Busanis tehti palju rauda. Silla kuningriik kontrollis Busani piirkonda, Busani nimetati Geochilsanguks, Geochilsanguniks ja muudeti Dongnaehyeoniks. Dongnae on siiani kasutusel Busani piirkonna nimena.

Goryeo dünastia ajal valitses Korea lõunaosa, Busanit kontrollis Sillla süsteem. Joseoni dünastia ajal avati Busani sadam 1407. aastal ja see oli oluline linn, sest see asub Jaapani lähedal. Korea valitsus lubas jaapanlastel elada Busanis, sest Busan oli alates 15. sajandist avatud Korea ja Jaapani vahelisele kaubandusele ning jaapanlased ehitasid maju ja hooneid. Kui toimus Imjini sõda, tungisid jaapanlased Toyotomi Hideyoshi juhtimisel Koreasse 1592. aastal, pärast seda, kui Joseoni dünastia ei viinud Jaapanit Min dünastiasse, ütles Jaapan, et neil on vaja teed Hiinasse ja vallutada Mingi dünastia Hiinas, kuid Jaapan muutis oma sõnu ja ründas Koreat. Tol ajal ei olnud Joseoni dünastia sõjaks valmis. Seetõttu, kuna Koreal ja Mingi dünastial olid Hiinaga head suhted, aitas Mingi dünastia Joseonil Jaapani vastu võidelda. Kui Toyotomi Hideyoshi suri, läksid Jaapani sõdurid oma maakonda, sest nad kaotasid oma kangelase ja ei suutnud võidelda nii Korea kui ka Hiinaga.

Kuna Busan on sadamalinn, toimus Korea ja Jaapani vaheline kaubandus Busanis kuni 1876. aastani, mil Kanghwa lepinguga avati Busan-Po (sadam). Sel ajal oli Busan esimene rahvusvaheline sadam. Hiljem kasutati kaubavahetuseks ka teisi sadamaid, sest Jaapan soovis kaubanduse kaudu müüa kaupu ja toiduaineid ebaõiglase kaubanduslepingu kaudu.

Jaapan tungis uuesti sisse ja koloniseeris Koreat aastatel 1910-1945. Seejärel kontrollis Jaapan Koreat, sealhulgas Busanit. Pärast 2. maailmasõja lõppu jagunes Korea Põhja-Koreaks, mida kontrollis Venemaa, ja Lõuna-Koreaks, mida valitses Ameerika Ühendriigid. Korea sõja ajal oli Busan aastatel 1950-1953 Lõuna-Korea ajutine pealinn ja üks linnadest, mida Põhja-Korea Korea sõja ajal ei vallutanud. Seetõttu kolisid paljud lõunakorealased teistest kohtadest Busanisse. Sel ajal maabusid ÜRO väed Busanis ja piirasid Busani, et kaitsta korealasi kommunistide eest ning võita Põhja-Korea ja teised liitlasvägede kommunistid 30. juunil 1950. aastal. Lõuna-Korea ja ÜRO sõdurid hakkasid Koreas võitlema Põhja-Korea ja kommunistidega. Korea sõda leidis aset, kui Korea valitsus tehti pärast Vaikse ookeani sõda ja 2. maailmasõda poliitilise ideoloogia tõttu Korea Vabariigiks ja Korea Demokraatlikuks Rahvavabariigiks. 1995. aastal muudeti linna nimi Busani linnast (Jikhalsi) Busani suurlinnaks.

Kuulsad kohad

• Haeundae Beach on kuulus ja üks suurimaid randu Lõuna-Koreas. Suurus on 58 400 ^m2, pikkus 1,5 km, laius 30 m-50 m. Igal suvel külastavad seda randa inimesed teistest Lõuna-Korea paikadest. Rannas on palju inimesi ja päikesevarju. Haeundae rannas toimub palju suviseid üritusi.
• Centumi linn asub Haeundae-gu's ja selle pindala on 350 000 ruutmeetrit. Seal on palju rajatisi, näiteks kunstinäituste keskus, Busan World Business Center, meediakeskused ja kauplused. Shinsegae Centum Cityl on Ginnessi rekord kui maailma suurim kaubamaja.

Tulevased projektid

Ida-Busani turismikompleks on kavas ehitada aastatel 2005-2017 Gijang-eupis, Gijan-gunis ja selle suurus on umbes 3638 310 m2. Selles tulevases rajatises on teemapargid, kuurordid ja merevaatega rajatised.