Mudakalad — loodetevahelised gobikalad, kes kõnnivad maismaal
Mudakalad — loodetevahelised gobikalad, kes kõnnivad maismaal: erakordne kohanemine, aktiivsed veest väljas, territoriaalsed; loe nende elupaikadest India-Vaikse ja Atlandi rannikul.
Mudakalad on kalaliik, kes kuulub gobide perekonda gobide hulka. Nad on erandlikult kohastunud eluks nii vees kui vee ja maismaa piirialadel: nad on kahepaiksed kalad, kes suudavad oma rinnauimedega "kõndida" ja liikuda maismaal. Tavaliselt elavad nad loodete vaheliste elupaikadega aladel – kohtades, kus ookeani vee tase muutub tugevalt loodete toimel. Nendes niisketes mudastes piirkondades peidavad paljud kalad end vetikate alla või loodete basseinidesse, et jääda niiskeks, kui meri kaugeneb. Mudakalad on aga aktiivsed ka veest väljas: nad liiguvad, toituvad, suhtlevad ja kaitsevad oma territooriumi.
Kohastumine ja liikumine
Mudakalade kehaehitus on spetsialiseerunud poolmaapealseks eluks. Nende silmad asuvad pea ülaosas, mis annab laia nähtavuse üle muda ja vee pinna. Rinnauimed on jämedamad ja lihaselised, nii et neid saab kasutada "järkudena" kõndimisel ja ronimisel mudal. Lisaks suudavad paljud liigid hüpata ja lüüa hoobiga edasi, et liikuda kiiremini maismaal.
Hingamine ja niiskuse hoidmine
Mudakalad hingavad õhku, kasutades selleks nii naha ja suu limaskesta kaudu toimivat gaasivahetust kui ka niisket gillikotist resuspendeeritud hapnikku. Nad hoiavad oma branchiaalruume (gillikotte) märja ja õhuvaruga, mis võimaldab neil püsida aktiivsena väljaspool vett pikema aja.
Toitumine ja käitumine
Need kalad toituvad peamiselt väikestest selgrootutest — krevettidest, vähilistest, putukate vastsetest ja mõnikord ka väikesest kalast. Maismaal liikudes otsivad nad toitu mudast, vetikatest ja pinnalt. Nad on tihti agressiivsed oma territooriumi suhtes: osad isased kaevavad koopaid ja hoiavad neid, et kaitsta pesa ja paaritumisala.
Paljundamine
Paljud mudakalaliigid pesitsevad muda sisse kaevatud koopas, kus emane muneb ja isane kaitseb ning õhutab mune, et tagada neile piisav hapnik. Paaritumiskäitumine võib hõlmata värvimuutusi, hüppeid ja rünnakuid sissetungijate vastu.
Levik ja elupaigad
Mudakalad esinevad nii troopilistes, subtroopilistes kui ka parasvöötme piirkondades. Levinud on nad eelkõige India-Vaikse ookeani piirkonnas ning teatud liigid elavad ka Aafrika läänerannikul ja Atlandi ookeani ääres. Eelistatud elupaigad on mangroovid, mudased rannalood, estuaarid ja madalad lõhed, kus on palju varjepaiku ja toiduvõimalusi.
Ohud ja kaitse
Mudakalade eluohud on peamiselt seotud inimmõjuga: rannikualade arendamine, mangroovide raadamine, reostus ja elupaikade kadumine vähendavad nende eluvõimalusi. Samuti mõjutab nende populatsioone kliimamuutus ja loodete taseme muutused. Mõned liigid on populaarsed ka lemmikloomade kalaturul, mis võib intensiivistada nende püüki.
Kaitse jaoks on oluline säilitada ja taastada mangroove ning loodetevahelisi alasid, piirata reostust ja jälgida püügi taset. Kuna mudakalad täidavad olulist rolli rannikuökosüsteemides — nad osalevad toiduahelates ja mõjutavad pinnase segunemist — on nende säilitamine tähtis tervete rannikualade jaoks.
Kohandused
Mudakalad erinevad oma sugulastest, gobidest, mitmeti. Gobid elavad ainult meres, kuid mudakalad elavad nii maal kui ka vees. Nad on teinud palju kohandusi, et elada maismaal. Nende hulka kuuluvad:
- Anatoomilised (keha) ja käitumuslikud kohandused võimaldavad neil paremini liikuda nii maal kui ka vees. Need kalad kasutavad oma uimedega hüppeliigutusi. See annab neile nime "mudasuusataja". Samuti suudavad nad oma tugevat keha ümber pöörata, et hüpata kuni 60 cm (2 jala) kõrgusele.
- Mudakärbsed saavad hingata läbi naha ning suu limaskesta ja kurgu (neelu). Nad saavad seda teha ainult siis, kui nad on märjad. See tähendab, et mudasuusad saavad elada ainult niisketes kohtades.
See hingamisviis on nagu kahepaiksete hingamisviis. Seda tuntakse kui nahaõhu hingamist. Teine oluline kohandumine, mis aitab hingamist veest väljas olles, on nende laienenud kidakambrid. Nad hoiavad seal õhumulli. Kui kala on vee kohal, sulguvad need suured neerukambrid tihedalt. See hoiab lõpused niisked ja võimaldab neil toimida. Need toimivad nagu sukeldujate balloonid. Need annavad hapnikku hingamiseks ka maismaal olles.
- Nad kaevavad sügavaid koopaid pehmesse sette või ookeani või järve põhja. See võimaldab kalal termoreguleerida ehk hoida oma kehatemperatuuri samal tasemel. Samuti saavad nad vee alla kaevudes vältida ookeanipüüdjaid tõusu ja mõõna ajal. Nendesse koobastesse munevad nad ka oma munad.
Isegi kui nende koopad on vee all, on mudakonnadel selle sees õhutaskus. See võimaldab neil hingata seal, kus vees on vähe hapnikku.
Mudskipper
Periophthalmus gracilis , mudakala liik. Ta elab Malaisiast kuni Põhja-Austraaliani.
Liik
Perioftaalide perekond (tihedalt seotud liikide rühm) on kaugelt kõige mitmekesisem ja laiemalt levinud mudakalade rühm. Neid on kaheksateist erinevat liiki. Periophthalmus argentilineatus on üks levinumaid ja tuntumaid liike. Seda liiki võib leida Ida-Aafrika ja Madagaskari mangroviökosüsteemides ja mudakooslustes ida pool Bengali Sundarbani, Kagu-Aasias kuni Põhja-Austraalia, Kagu-Hiina ja Lõuna-Jaapani, kuni Samoa ja Tonga saarteni. Ta kasvab umbes 9,5 cm pikkuseks ja on lihasööja, mis tähendab, et ta sööb kõike, mis talle ette satub. Ta toitub väikestest saakloomadest, nagu väikesed krabid ja muud lülijalgsed. Teine liik, Periophthalmus barbarus, on ainus läänepoolse Aafrika rannikualadel elutsev põhjaputukas.
Küsimused ja vastused
K: Mis on mudavulkaanid?
V: Mudakalad on kalaliigid, mis suudavad oma rinnauimede abil "kõndida" maal.
K: Millisesse kalade perekonda kuuluvad mudakalad?
V: Mudskipperid kuuluvad kalade perekonda, mida tuntakse gobide nime all.
K: Mida tähendab, kui öeldakse, et mudakalad on kahepaiksed kalad?
V: See tähendab, et mudakalad suudavad ellu jääda nii vees kui ka maismaal.
K: Kus leidub mudakalasid?
V: Mudakalasid leidub nii troopilistes, subtroopilistes kui ka parasvöötme kohtades. Nad elavad India-Vaikse ookeani ja Aafrika Atlandi ookeani ranniku lähedal.
K: Kuidas jääb enamik kalu, kes elavad loodete vahelistes elupaikades, ellu, kui tõusu ja mõõna langevad?
V: Enamik loodete vahelistes elupaikades elavaid kalu peidab end niiskete vetikate alla või loodete basseinidesse, et jääda niiskeks või märjaks, kui tõusu ja mõõna langevad.
K: Mida teevad mudakalad, kui nad on veest väljas?
V: Mudakalad on aktiivsed, kui nad on veest väljas. Nad söövad ja suhtlevad omavahel ning kaitsevad oma territooriumi.
K: Milliste elupaikadega on mudakalad kohanenud?
V: Mudakalad on kohanenud loodete vaheliste elupaikadega, mis on kohad, kus ookeanist tulevad ja lähevad looded.
Otsige