Procompsognathus — väike ja kiire triasiline dinosaurus (≈210 mln a.)
Procompsognathus — väike (~1 m), kiire triasiline lihasööja (~210 mln a.), osav jooksja, kes jahtis putukaid ja sisalikke kuivas sisemaa keskkonnas.
Procompsognathus oli väike ja kiire theropoodne dinosaurus. See lihasööja elas hilistriasperioodil, umbes 210 miljonit aastat tagasi (mya). Tõenäoliselt sõi ta putukaid ja sisalikke suhteliselt kuivas sisemaa keskkonnas.
Procompsognathus võis olla umbes meetri pikkune,
Procompsognathus oli kahejalgne, tal olid pikad tagajalad, lühikesed käed, suured küünistega käed, pikk peenike suu paljude väikeste hammastega ja jäik saba. Procompsognathuse sääreluu on umbes 20% pikem kui reieluu. See viitab sellele, et nad olid head jooksjad.
Avastamine ja taksonoomia
Esimesed Procompsognathuse fossiilid leiti Saksamaalt ja liiki Procompsognathus triassicus kirjeldas esmajärjekorras Friedrich von Huene 1913. Fossiilid on saadud hilistriaase kivimitest, mis näitavad sisemaa ja põuast või hooajalistest üleujutustest mõjutatud maastiku tingimusi. Taksonoomiliselt on Procompsognathus paigutatud varaste theropoodide hulka, tihti coelophysoidide lähedusse, kuid täpne sugulus ja mõnede fragmentaarsete osade päritolu on olnud arutluse objektiks.
Füüsiline ehitus ja suurus
Procompsognathus oli väike, peenikese kehaehitusega dino — pikkus umbes 1 meeter ja hinnanguline mass tõenäoliselt 1–3 kg sõltuvalt isendist ja hindamise meetodist. Iseloomulikud tunnused:
- pikad ja tugevad tagajalad, mis võimaldasid kiiret jooksu;
- lühikesed, kuid käänulised käed, millel olid küünistega sõrmed;
- õhuke kolju ja pikk, kitsas lõug paljude väikeste teravate hammastega — sobis peamiselt väikeste saakloomade püüdmiseks;
- jäik saba, mis aitas tasakaalu säilitada kiire liikumise ajal.
Nagu teksti alguses mainitud, on Procompsognathuse sääreluu umbes 20% pikem kui reieluu, mis on sageli kiirusliku eluviisi indikaator.
Eluviis ja toitumine
Väikese lihasööjana püüdis Procompsognathus tõenäoliselt putukaid, väikseid sisalikke ja võimalusel muid väikseid selgroogseid. Selle longiline keha ja pikkad jalad lubasid teha kiireid iskuid ning kiiresti eemalduda ohu korral. Kuna säilmed ei säilita pehmeid kudesid, puuduvad otsesed tõendid naha või karvaste/karvakujuliste struktuuride kohta; siiski on mõnel hilisemal theropodil leitud karvakujulisi sulestikke — võimalik, et Procompsognathusel võis olla mingi proto-sulestik, kuid selle olemasolu pole kinnitust leidnud.
Keskkond
Procompsognathus elas perioodil ja alal, kus domineerisid sisemaa tasandikud, soojem ja hooajaline kliima ning aeg-ajalt voolanud jõed ja liustimata üleujutused. Kivimikihtide ja kaasuvate fossiilide järgi kujunes elupaik pigem kuival ja avatud maastikul, kus väiksel, kiirel kiskjal oli ruumi saagi otsimiseks ja varjamiseks.
Tõlgendused ja teaduslikud vaidlused
Mõned teadlased on analüüsinud holotüüpi ja fragmente ning leidnud, et osa materjalist võib olla segunenud teiste väikeste arhosaurustega, mistõttu täpse liigiomaduse ja -suuruse rekonstrueerimine on keeruline. Samuti on arutletud Procompsognathuse täpse filogeneetilise paigutuse üle — kas see kuulub kitsalt määratletud coelophysoidide hulka või on pigem väga varajane basaalne theropood. Uute leidude ja täiendavate analüüside korral võib pilt veel muutuda.
Kokkuvõte
Procompsognathus oli väike, kiire ja lihasööja theropoodne dinosaurus hilistriiasest, sobides väikese saagi püüdmise ja kiireks liikumiseks. Kuigi fossiilne materjal on fragmentaarne ja mõnes osas vaidlustatud, annab see väärtusliku ülevaate varajaste theropoodide morfoloogiast ja eluviisist.
Otsige