Meduusa (bioloogia)
Bioloogias on meduusa (mitmuses: medusae) nakkevorm, mille keha on vihmavarju kujuline. Teine peamine kehavorm on polüüp.
Meduusad varieeruvad kella- või õhukese ketta kujuni, mis on ülalt vaevu kumerad ja alt vaid veidi kumerad. Ülemist ehk aboraalset pinda nimetatakse exumbrella ja alumist pinda subumbrella; suu asub alumisel pinnal, mis võib olla osaliselt suletud servast sissepoole ulatuva membraaniga (nn velum). Seedeõõnsus koosneb seedekulgurist ja kiirguskanalitest, mis ulatuvad serva suunas; need kanalid võivad olla lihtsad või hargnevad ja nende arv võib varieeruda vähestest kuni mitmeteni. Ketta serval on meeleorganid ja telgitagused.
Klassis Hydrozoa on meduusad paljude liikide sugulised isendid, kes vahelduvad elutsüklis aseksuaalsete polüüpidega. Hydrozoae meduusavormi nimetatakse hüdromeduusaks. Polüüp on pinnale kinnituv vorm, meduusi on aga vabalt ujuv vorm; üks nakkusjalgsete liik võib oma elu eri faasides võtta mõlemad vormid.
Meduusiavorm domineerib klassides Scyphozoa (tavalised, värvilised, suured meduusad) ja Cubozoa. Välja arvatud magevee hüdrotsoobid nagu Craspedacusta sowerbyi, on need ainukesed klassid, kus meduusiad esinevad.
Meduusadel võib olla palju longe, millega nad oma saaki püüavad. Mõnikord puudutab meduusi ookeanis suplevaid inimesi. Nende telgitagused on pikad ja õhukesed ning kaetud mürgiste nõelarakkudega (tuntud kui nematotsüstid). Nad süstivad mürki, mis muudab väikesed kalad liikumisvõimetuks. Inimesed, keda on nõelatud, peaksid pöörduma arsti poole. On esinenud surmajuhtumeid pärast tõsiseid meduusi nõelamisi.
Cnidaria'de kaks põhilist kehavormi: vasakpoolne meduusi ja parempoolne polüüp.
Meduuside areng. See pilt on võetud Matthias Jacob Schleideni raamatust "Das Meer". Ülal on meduusad ehk meduusad; all on polüübid. Keskel polüübid strobiliseeruvad (jagunevad horisontaalselt), et moodustada meduusasid.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on meduusi?
V: Meduusa on nakkevorm, mille keha on vihmavarju kujuline. See võib varieeruda kellukujulisest kuni õhukese ketta kujuni ning sellel on ülemine ehk aboraalne pind, mida nimetatakse exumbrella, ja alumine pind, mida nimetatakse subumbrella.
K: Millised on meduusa mõned tunnused?
V: Meduusa suu asub selle alumisel pinnal, mis võib olla osaliselt suletud servast sissepoole ulatuva membraaniga (nn velum). Seedeõõnsus koosneb seedekulgurist ja kiirguskanalitest, mis ulatuvad serva suunas; need kanalid võivad olla lihtsad või hargnevad ja nende arv võib varieeruda vähestest kuni paljudeni. Ketta serval on meeleorganid ja telgitagused.
K: Millistesse klassidesse kuuluvad meduusad?
V: Meduusad esinevad kahes klassis - Hydrozoa ja Scyphozoa (tavalised, värvilised, suured meduusad) ning Cubozoa. Välja arvatud magevee hüdrotsoomad nagu Craspedacusta sowerbyi, on need ainukesed klassid, kus meduusad esinevad.
K: Kuidas püüavad meduusad oma saaki?
V: Meduusadel on palju longe, millega nad oma saaki püüavad. Need lonksud on pikad ja õhukesed ning kaetud mürgiste nõelarakkudega (nn nematotsüstid), mis süstivad mürki, mis muudab väikesed kalad liikumatuks.
K: Mida peaks inimesed tegema, kui meduusa neid nõelab?
V: Meduusi nõelatud inimesed peaksid viivitamatult arsti poole pöörduma, sest on esinenud surmajuhtumeid pärast tõsiseid nõelamisi.
K: Kuidas teha vahet polüüpidel ja meduusadel?
V: Polüübid kinnituvad pinnale, samas kui meduusad on vabalt ujuvad; narmasloomade liigid võtavad mõlemat vormi oma elutsükli eri etappides.
