Hemichordata

Struktuur

Hemichordates'i keha jaguneb kolmeks osaks, sipelgaks, kraeks ja tüveks. Neil on avatud vereringesüsteem ja täielik seedetrakt, kuid nende soolestiku lihaskond on väga vähe arenenud ja toit transporditakse selle kaudu peamiselt selle sisepinda katvate sädemete abil.

Mõnedel liikidel on õõnes neuraaltoru (vähemalt varajases elus), mis on tõenäoliselt primitiivne omadus, mida nad jagavad chordata ja ülejäänud deuterostoomide ühise esivanemaga.

Arendus

Hemichordates arenevad teadaolevalt kahel viisil: kas otseselt või kaudselt. Enteropneustidel on mõlemad arenguvormid. Kaudsel arengul on pikk pelaagiline vastsestaadium. Nendel liikidel on vastsestaadium, mis toitub planktonist, enne kui muutub täiskasvanud ussiks. Need liigid, mis arenevad otse, mööduvad sellest pikast vastsestaadiumist ja arenevad otse täiskasvanud ussiks.

Graptoliidid

Graptoliidid on tavalised paleosoikumi kivistised. Tegemist on kolooniliste loomadega, mida tuntakse peamiselt ülemisest kambriumist kuni alumise karbonini (Mississippi). Võimalik varajane graptoliit, Chaunograptus, on teada keskkambriumi ajast.

Nimi graptoliit tuleneb kreeka keeles graptos'st, mis tähendab "kirjutatud", ja lithos'st, mis tähendab "kivi". Paljud graptoliitide kivistised meenutavad kivisse kirjutatud hieroglüüfe. Linnaeus pidas neid algselt "pigem kivistisi meenutavateks piltideks kui tõelisteks kivistististeks". Uuemates töödes paigutatakse nad pterobranchide lähedale, võimalik, et nende sisse.

Graptoliitide morfoloogia

Iga graptoliidi koloonia on tuntud kui rabdosoom ja sellel on algsest isendist lähtuvate harude (nn stipes) muutuv arv. Iga järgmine zooid paikneb torukujulises või karikakujulises struktuuris (nn teeka). Mõnel koloonial on kaks erineva suurusega kesta ja on oletatud, et see erinevus on tingitud sugudimorfismist. Harude arv ja nende paigutus on graptoliitide fossiilide identifitseerimisel olulised tunnused. Nende üldist kuju on võrreldud mootorsae tera kujuga.

Enamik puulaadsetest vormidest liigitatakse dendroidide graptoliitide (klass Dendroidea) alla. Nad ilmuvad fossiilides varem (kambriumi ajastul) ja olid põhjas elutsevad loomad, kes olid juurtega merepõhja külge kinnitunud. Suhteliselt väheste harudega graptoliidid pärinevad dendroid-graptoliitidest ordoviitsiumi alguses. Viimati nimetatud liik (klass Graptoloidea) oli pelagiline, triivides vabalt iidsete merede pinnal või kinnitudes sihvakate niitide abil ujuvale merevetikale. Nad olid edukas ja viljakas rühm, olles kuni devoni perioodi alguses toimunud väljasuremiseni planktoni tähtsaimad loomaliikmed. Dendroidi graptoliidid elasid kuni karboniperioodini.

Spirograptus Siluri ajastust.


Didymograptus Ordoviitsiumi ajastust.


Thallograptus sphaericola , dendroid graptoliit, mis on seotud tsüstoidse Echinosphaerites aurantiumiga; Kirde-Eesti Ordoviitsium.

Tamme ussid

Tammeussid ehk Enteropneusta on selgrootute Hemichordate klass, mis on tihedalt suguluses hariliku seljajalgsete loomadega. Maailmas on umbes 70 liiki tammesussid, millest peamine uuritav liik on Saccoglossus kowalevskii.

Kõik liigid on põhjaloomad, mis toituvad kas ladestumisest või hõljumisest. Mõned neist ussidest võivad kasvada väga pikaks; üks konkreetne liik võib saavutada 2,5 meetri pikkuse, kuigi enamik tammesussidest on palju väiksemad. Üks perekond, Balanoglossus, on tuntud ka kui keeleuss.

Pterobranchid

Pterobranchia on väikeste, ussikujuliste loomade sugukond. Nad kuuluvad Hemichordata'de hulka ja elavad ookeani põhjas eritunud torudes. Pterobranchia toituvad, filtreerides planktoni veest välja tiirude abil, mis on kinnitatud lonksude külge. Selles rühmas on teadaolevalt umbes 30 elavat liiki.

Klassi Pterobranchia pani 1877. aastal paika E. Ray Lankester. Sel ajal kuulus sinna üks perekond Rhabdopleura. Challengeri aruande (Cephalodiscus) avaldamine 1887. aastal näitas, et Cephalodiscus, teine perekond, mis nüüd kuulub sellesse klassi, on suguluses Enteropneusta suunas.

Elektronmikroskoobi uuringud on näidanud, et pterobranchid kuuluvad samasse klanni kui väljasurevad graptoliidid.