Clostridium difficile

Clostridium difficile on bakteriliik. Seda nimetatakse sageli C. diff (hääldatakse "vt diff"). Tegemist on grampositiivse bakteriga, mis kuulub perekonda Clostridium.

C. dif võib elada inimese jämesooles (jämesooles) ilma probleeme tekitamata. Umbes 2-5% täiskasvanutest elab C. dif oma jämesooles. Mõnel inimesel põhjustab C. diff siiski tõsiseid haigusi. Nendel inimestel kasvavad C. dif bakterid käärsoolestikus kontrollimatult. Bakterid ründavad soolestiku limaskesta. See põhjustab probleemi, mida nimetatakse C. dif koliitiks. Koliit on jämesoole põletik (turse).

C. diffi nakkus on haiglates, hooldekodudes ja muudes tervishoiuasutustes üha sagedamini levinud. Ainult Ameerika Ühendriikides sureb sellesse aastas umbes 14 000 inimest.

C. dif infektsioon

C. diffi nakkuse kõige tavalisem sümptom on tugev kõhulahtisus. C. diffi nakkus võib põhjustada ka palavikku, kõhuvalu, söögiisu kaotust (ei taha süüa) ja iiveldust.

Mõned C. diffi nakkuse juhtumid ei ole väga tõsised. Teistel juhtudel haigestuvad inimesed väga raskelt ja isegi surevad. Kui inimesed põevad C. dif nakkuse tõttu rasket kõhulahtisust, võivad nad tõsiselt dehüdreeruda (nende organismis ei ole piisavalt vedelikku). See võib kahjustada neerusid, mis viib neerupuudulikkuseni. C. dif bakterid võivad ka soolestikusse augu sisse süüa (perforatsioon), mis on väga ohtlik.

Kui inimesel on C. dif nakkus, võib ta nakkust levitada teistele inimestele. C. dif võib pikka aega elada sellistel pindadel nagu ukselingid, voodilinad ja meditsiiniseadmed. Kui C. diffi nakkusega inimene ei puhasta oma käsi, võib ta bakterit oma kätega teistele inimestele levitada.

Kes saab C. diffi nakkuse?

C. dif infektsioon esineb tavaliselt inimestel, kes võtavad antibiootikume. Tavaliselt on soolestik täis häid, terveid baktereid. Need terved bakterid hoiavad C. dif bakterid kontrolli all. Kui antibiootikumid tapavad terved bakterid, võivad C. dif bakterid kontrolli alt väljuda.

C. dif infektsioon on sagedasem ka järgmistel juhtudel:

Inimesed haiglates, hooldekodudes ja muudes tervishoiuasutustes.
inimesed, kes on 65-aastased või vanemad
nõrga immuunsüsteemiga inimesed (organismis vastutab haiguste vastu võitlemise eest immuunsüsteem).
Inimesed, kellel on just tehtud soolestiku operatsioon.
Inimesed, kellel on käärsooleprobleemid, näiteks põletikuline soolehaigus või käärsoolevähk.
Inimesed, kes võtavad antatsiidseid ravimeid, mida nimetatakse prootonpumba inhibiitoriteks. (Need ravimid panevad mao tootma vähem hapet. Tavaliselt aitab maohape hoida selliseid baktereid nagu C. dif kontrolli all).

Kuidas ravitakse C. dif infektsiooni?

C. dif infektsiooni saab ravida mõne antibiootilise ravimiga. C. diff on siiski antibiootikumidele resistentne bakter. See tähendab, et paljud antibiootilised ravimid ei suuda C. diffi tappa. See võib muuta C. dif-infektsiooni väga raskesti ravitavaks. Paljudel C. dif-infektsiooniga inimestel esineb retsidiiv (nad paranevad mõneks ajaks, kuid haigestuvad seejärel uuesti). Seda juhtub umbes iga viienda C. diffi nakkusega inimesega.

Tavaliselt proovivad arstid C. diffi nakkuse esimese ravina antibiootikumi nimega metronidasool. Ligikaudu kolm neljast C. dif-infektsiooniga inimesest paraneb pärast kümnepäevast metronidasooli võtmist. Kui metronidasool ei toimi, annavad arstid teisi antibiootikume, tavaliselt vankomütsiini või fidoksamütsiini.

Raske C. dif infektsiooni korral, mis ei parane antibiootikumide abil, võivad arstid teha operatsiooni, et eemaldada osa käärsoolest.

On tõestatud, et fekaalisiirdamine, eriti korduvate C. dif infektsioonide korral, on tõhusam kui suukaudne vankomütsiin.

Kuidas saab C. diffi nakkust ennetada?

Tavaliselt saab C. diffi nakkust ennetada. Kätepesu on üks parimaid viise C. dif nakkuse vältimiseks. Kui inimesel on C. dif bakterid kätel, saab ta need bakterid tappa, pestes käsi seebi ja veega. Pindadel (nt ukselingid ja meditsiiniseadmed) olevaid C. dif baktereid saab tappa valgendi abil. Paljudes haiglates ja muudes tervishoiuasutustes on olemas spetsiaalsed pleegitusklapid, mis hävitavad C. dif baktereid. Ka linade ja riiete pesemine valgendi ja pesuvahendiga tapab C. dif bakterid.

Alkohol ei tapa C. dif'i, seega ei hoia C. dif'i bakterite levikut kiirelt käte desinfitseerimisvahenditega ja alkohoolsete salvrätikutega ära.

Haiglad ja muud tervishoiuasutused võivad samuti kasutada "C. dif-i ettevaatusabinõusid", et vältida C. dif-i levikut. (Ettevaatusabinõud on viisid, kuidas olla ettevaatlik.) Kui patsiendil on C. diff, saavad tervishoiutöötajad hoida bakterite levikut ära järgmiselt:

kasutada kindaid ja seejärel pesta oma käsi iga kord, kui nad puudutavad patsienti, patsiendi asju või midagi patsiendi ruumis.
Meditsiiniseadmete puhastamine spetsiaalsete pleegitavate salvrätikutega iga kord, kui nad neid kasutavad.
Patsiendi asjade ja patsiendi toa puhastamine pleegitusvahendiga
C. dif infektsiooniga patsientidele eraldi tubade andmine või nende paigutamine ainult koos teiste C. dif infektsiooniga patsientidega.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Clostridium difficile?

V: Clostridium difficile on bakterite liik.

K: Mis on Clostridium difficile teine nimetus?

V: Clostridium difficile teine nimetus on C. diff.

K: Kus võib C. dif elada inimkehas ilma probleeme tekitamata?

V: C. diff võib elada inimese käärsoolestikus ilma probleeme tekitamata.

K: Kui paljudel täiskasvanutel elab C. diff käärsoolestikus?

V: Umbes 2-5% täiskasvanutest elab C. dif oma jämesooles.

K: Mis juhtub, kui C. dif bakterid kasvavad käärsoolestikus kontrolli alt välja?

V: Kui C. dif bakterid kasvavad käärsoolest kontrolli alt välja, võib see põhjustada tõsist haigust, mida nimetatakse C. dif koliitiks, mis on käärsoolepõletik.

K: Kus on C. diffi nakkus üha levinum?

V: C. dif nakkus on üha sagedamini levinud haiglates, hooldekodudes ja muudes tervishoiuasutustes.

K: Mitu inimest sureb igal aastal C. diffi nakkuse tõttu ainult Ameerika Ühendriikides?

V: C. diff tapab aastas umbes 14 000 inimest ainult Ameerika Ühendriikides.