Heebrealased — päritolu, ajalugu ja Exodus

Heebrealased (heebrea: עברים või עבריים) on ajalooline semiitide rühm, kelle kultuuriline ja keeleline pärand on tihedalt seotud Iisraeli iidsuse ja juudi rahvuse kujunemisega. Traditsiooniliselt seostatakse heebrealasi Aabrahami (Abrahami) järeltulijatega: tema pojad Iisak ja Ismael ning edasine sugupuu (nt Jaakob ja tema pojad) moodustavad piibellikus traditsioonis Iisraeli hõimude alguse. Piibli järgi ulatuvad juured kaugemaleki — neid paigutatakse Noa (Noa) pojale Seemile ja laiemalt Seemi järeltulijate hulka; piibellik genealoogia hõlmab ka viiteid Jafeti ja Hami järeltulijatele kui osa üldisematest rahvapärimusest.

Päritolu ja nimetus

Nimi „heebrealased” (ivritis Ivriim) viitab etnilisele ja keelelisele identiteedile: heebrea keel kuulub läänesemiti keelte ehk kanaani keelte hulka ning on tihedalt suguluses teiste Lähis-Ida semiitikeeltega. Ajaloolises käsitluses sai „heebrealaste” mõiste aja jooksul eri tähendusi — algselt võis see tähendada rändrahvast või väljastpoolt pärinevaid hõime, kes segunesid Kanaani põliselanikega ja moodustasid hiljem iisraellaste identiteedi.

Ajalooline taust ja arheoloogia

Piibellikud muistendid ja arheoloogilised andmed annavad kombinatsiooni heebrealaste kujunemisest. Traditsiooniline lugu Aabrahamist, Iisakist ja Jaakobist on osa pühakirjalikust pärandist, kuid tänapäeva akadeemiline uurimus tõlgendab sageli heebrealaste tekkimist protsessina, mis toimus raua- ja raua-eelse rauaaja (Iron Age) alguses (umbes 1200–1000 eKr). Selle perioodi jooksul moodustusid Kanaani alal uued kogukonnad, kes pidasid end iisraellasteks — nende kultuuriline ja religioosne eripära kujunes järk-järgult.

Exodus (Väljarändamine) ja selle tähendus

Nende põgenemine Vana-Egiptusest on kirjeldatud Tora raamatus nimega Exodus (inglise keeles) või Shemot שמות (heebrea) — jutustus, kusjuures keskseks tegelaseks on Mooses, kelle juhtimisel Iisraeli hõimud vabastatakse orjusest, kogevad kümmet paika (plaagid), ületavad mere (tavapäraselt nimetatud Punase mere või Juudi mere sündmusena), saavad Siinai mäel seaduse (Kahekümne käsu ehk kümme käsku) ning kujundavad rändavaaja kogukonna seaduse- ja kultusealuseid. See lugu on religioosselt keskne ja identiteeti kujundav nii juutide kui kristlaste ja muslimite traditsioonis.

Akadeemilises teaduskirjanduses on Exodus’i sündmuste täpne ajalooline paiknemine ja massi-äärmusliku orjapõgenemise toimumine vaidluse all. Paljud ajaloolased ja arheoloogid ei leia otsest tõendit suurejooneliseks rahvuse laialdaseks väljaränneteks või 40-aastaseks rändeks kõrbes sellisel kujul, nagu seda pühakirjas kirjeldatakse; teised tõlgendavad eksodusematerjali kui mitme mälestuse ja traditsiooni kokkukootud ütlemist, mis annab usulise ja rahvusliku narratiivi. Võimalik on ka, et jutustuses kajastuvad väikesemahulised ränded, pagulaskogemused ja orjuse mälestused, mis hiljem kujunesid rahvusliku loo keskseks osaks.

Kultuur, religioon ja pärandus

Heebrealaste pärand on laiem kui üksnes rahvuslik või genealoogiline kategooria: nende keel ja kirjandustraditsioon (muuhulgas Piibel/Tora) on mõjutanud kogu Lähis-Ida religioosset ja kultuurset maastikku. Iisraeli kuningriikude (nt Kuninga Saalomoni, kuningriigid Iisrael ja Juuda) tekkimine, profeediatraditsioonid, templi- ja pühitsemisepraktikad ning õigussüsteemid kujundasid hilisemat juudalikku religiooni. Hiljem, pärast erinevaid vallutusi ja diasporaat, säilis heebrea identiteet pühakirjalise traditsiooni ja keele kaudu; kaasaegne heebrea keel taassündis 19.–20. sajandi lõpus ning tänapäeval on sellest saanud modernse Iisraeli ametlik keel.

Kokkuvõte

Heebrealased on nii ajalooline kui ka religioosne mõiste, mis hõlmab rida etappe — piibellike suguvõsade ja muistendite pärandist kuni ajaloolise Iisraeli kogukonna kujunemiseni ning laiemate kultuuriliste ja religioossete mõjuni. Exodus ehk väljaränne Vana-Egiptusest on nende enesemäärajasse ja memoriaali kesksel kohal, olles samaaegselt nii pühakirjaline põhi- ning akadeemiline uurimisobjekt ja identiteedilugu, mille tähendus ulatub religioonist poliitika ja identiteedini.

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Kes on heebrealased?


V: Heebrealased on iidne Lähis-Ida semiidi rahvas.

K: Kes on iisraellaste ja araablaste esivanemad?


V: Iisraellased on Iisaku järeltulijad, araablased aga Ismaeli järeltulijad.

K: Kellest pärinevad heebrealased?


V: Heebrealased põlvnevad Seemi, Noa poja ja Jafeti järeltulijate ning Hami järeltulijate nõbu.

K: Milline on heebrea keeles kirjutatud raamat, mis jutustab heebrealaste põgenemisest muistsest Egiptusest?


V: Hepreakeelne raamat, mis jutustab heebrealaste põgenemisest muistsest Egiptusest, kannab nime Shemot שמות.

Küsimus: Milline on ingliskeelne raamat, mis jutustab heebrealaste põgenemisest muistsest Egiptusest?


V: Ingliskeelne raamat, mis jutustab heebrealaste põgenemisest muistsest Egiptusest, kannab pealkirja Exodus.

K: Kuidas jutustatakse heebrealaste põgenemisest muistsest Egiptusest?


V: Heebrealaste põgenemine muistsest Egiptusest on jutustatud Tooras.

K: Mis on Toora?


V: Toora on judaismi põhitekst, mis sisaldab kirjalikke ja suulisi seadusi ja õpetusi.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3