Intelligentne disain: teooria, argumendid ja ajalugu
Intelligentne disain on kontseptsioon, mille kohaselt elu või universum ei tekkinud üksnes juhuslike protsesside ja loodusliku valiku kaudu, vaid oli kavandatud või juhitud mingi teadliku või intelligentse agendi poolt. Selle käsitluse pooldajad väidavad, et universum ja elusorganismide struktuurid on nii keerulised ja sihipärased, et neid ei saa adekvaatselt seletada üksnes loodusteaduslike mehhanismide abil. Intelligentse disaini pooldajad leiavad sageli, et elu ei ole arenenud loodusliku valiku täieliku selgituse kaudu ja et teatud omadused näitavad parimat seletust disaini osas.
Intelligentse disaini idee populaarseks kujundasid 1980. ja 1990. aastatel peamiselt Ameerika kreatsionistlikud ringkonnad, kes otsisid viise, kuidas pakkuda alternatiivi traditsioonilisele kreatsionismile ning vältida kohtuotsuseid nagu Edwards vs. Aguillard, mille järgi ei tohi koolides õpetada religioosset kreatsionismi, sest see rikkub Ameerika Ühendriikide esimest seadusemuudatust. Terminit „intelligentne disain” kasutati esimest korda laiemalt 1989. aastal kreatsionistliku õpiku Of Pandas and People kaudu, milles püüti loodusloomuliku seletuse asemel välja tuua kavanduse ideed.
Põhimõtted ja peamised argumendid
- Irreducible complexity (asendamatu keerukus) – idee, mida on populariseerinud Michael Behe, väidab, et mõned bioloogilised süsteemid (nt raku organellid või molekulaarsed mehhanismid) koosnevad mitmest omavahel sõltuvast osast, nii et süsteem lõpetaks toimimise, kui üks osa eemaldada; sellised süsteemid ei olevat tema arvates kujunenud samm-sammult väikeste, funktsioneerivate muutuste kaudu.
- Specified complexity (määratletud keerukus) – William Dembski ja teised on pakkunud argumendi, et teatud süsteemid sisaldavad kõrgetasemelist informatsiooni või mustrit, mida juhuslikud protsessid ei suudaks tekitada; selline mustri- ja keerukuse kombinatsioon viitab nende arvates kavandusele.
- Fine-tuning (peenhäälestus) – kosmoloogilistel argumentidel rõhutatakse mõningate loodusseaduste ja konstantide tundlikkust elu tekkeks; mõned ID pooldajad tõlgendavad seda kui universumi kavandamise tunnust.
- Paljud ID-argumentidest põhinevad inferentsil (järeldusel) parimat selgitust arvestades — sinna kuulub ka väide, et disain on teaduslikult tuvastatav põhjus, mitte automaatselt religioosse väite kinnitamine.
Toetajad ja organisatsioonid
Intelligentset disaini on toetanud erinevad teadlased ja kirjanikud, sealhulgas Michael Behe, William Dembski ja Phillip Johnson, samuti institutsioonid nagu Discovery Institute, mis on ID-liikumise keskne mõttekoda ja strateegia koordinaator Ameerika Ühendriikides. Mõned pooldajad püüavad vältida otsest viitamist religioonile või konkreetsele jumalusele, et esitleda ID-d kui neutraalset teaduslikku selgitust.
Teaduslik vastuväide ja kriitika
Enamik teadlasi ning teaduslikke organisatsioone ei pea intelligentset disaini teaduslikuks teooriaks. Peamised kritiseeritud punktid on:
- ID ei paku kontrollitavaid ja falsifitseeritavaid hüpoteese ega empirilisi katseid, mis võimaldaksid ideed teaduslikult kinnitada.
- ID-l on kalduvus viidata üleloomulikule seletusele, mis väljaspool teaduse metodoloogiat — teadus tavaliselt otsib loomulikke seletusi loodusnähtustele (metodoloogiline naturalism).
- Paljud bioloogilised nähtused, mida ID nimetab „asendamatu keerukusena”, on teaduses saanud selgitusi järkjärguliste evolutsiooniliste mehhanismide kaudu; lisaks on esitatud demonteerivaid uuringuid ja alternatiivseid mehhanisme.
- Akadeemilised institutsioonid ja teadusühingud, sealhulgas Ameerika teadusakadeemia, on kinnitanud evolutsiooni kui parimat teaduslikku selgitust elurikkuse tekkeks ning lülitanud ID välja teadusliku miinimumi tingimuste täitmata jätmise tõttu.
Õiguslikud ja hariduslikud vaidlused
Intelligentse disaini kaasamine kooliõpetusse on põhjustanud mitmeid kohtuvaidlusi ja avalikku debatti. Tuntud juhtum on 2005. aasta Kitzmilleri vs. Dover Area School District, kus USA kohtud jõudsid järeldusele, et intelligentne disain on religioosne õpetus, mitte teadus, ning seetõttu ei tohi seda Ameerika avalik-õiguslikes koolides õpetada kui teadust. Sellised kohtuotsused on mõjutanud ID kampaaniat kooliprogrammides ja tekitanud diskussiooni hariduspoliitika, teaduse ja usu piiride teemal.
Praegune olukord ja mõju
Kuigi intelligentne disain ei ole saanud laialdast tunnustust teaduskogukonnas, on see jäänud mõjukaks ideeks teatud religioossetes ringkondades ning poliitilistes ja hariduslikes debattides. ID on muutunud ka osaks laiemast dialoogist teaduse, religiooni ja hariduse suhete üle: küsimus, kuidas ühiskond eristab teaduslikku teadmist ja religioosseid uskumusi ning mida avalik-õiguslikus hariduses õpetada, on jätkuvalt aktuaalne.
Oluline on mõista, et intelligentne disain ei ole ühtne, kõigile aktuaalsetele küsimustele vastav teooria — see on pigem mitme autori ja organisatsiooni poolt kujundatud komplekt ideid ning strateegiaid, mille eesmärgiks on pakkuda alternatiivi evolutsiooniteooriale või rõhutada religioosset tõlgendust looduse päritolule. Teadusliku kontrolli ja akadeemilise diskussiooni standardite põhjal jääb enamik kaasaegsetest teadlaskonnast skeptiliseks ID kui teadusliku teooria suhtes.
Intelligentne disain võrdleb maailma mõnikord kellaga, viidates sellele, et mõlemal on valmistaja. Seda tuntakse kui kellameistri analoogiat.
Kontseptsioonid
Intelligentne disain näitab, et elu on liiga keeruline, et olla arenenud. Teadlased on avastanud, et isegi üks rakk on keeruline. Raku koodis olevad geenid sisaldavad tohutult palju informatsiooni. Seega peab see teave, nagu ka arvutiprogrammeerimine, tulema intelligentsest allikast ja ei saa tekkida juhuslikult. Arvatakse, et see on tingitud sellest, et entroopia omadused ütlevad, et asjad ei saa kasvada keerukuselt juhuslikult. Õigusprofessorit Phillip E. Johnsoni peeti intelligentse disaini isaks.
Samuti väidetakse, et kuigi aminohapet võib valmistada juhuslikult, on valk (pikk, kujuline aminohapete jada) nii täpne järjestus ja struktuur, et seda on võimatu juhuslikult valmistada. Samuti ei oleks valk või DNA iseenesest elus; seega peaks terve eluvorm olema tehtud korraga. Seda argumenti võib vaadelda nii, et looduslik valik ei saanud elu luua. On vaieldud, kas see on põhjendatud.
Tavaline näide selle kohta on bakterite lipulaev, mis on sisuliselt mikroskoopiline loomne versioon väga tõhusast elektrimootorist. Flagellumil on palju eraldiseisvaid osi. Väidetakse, et lipulaeva moodustumiseks evolutsiooni käigus pidi iga üksik osa moodustuma koos just õigel ajal. Teadlased väidavad siiski, et see ei ole õige. On tõendeid selle kohta, et lipulaev kujunes välja evolutsiooni käigus.
Üks usufilosoof William Paley ütles, et elu on keerulisem kui masin (nagu kell). Ta ütles, et nii nagu kell on loodud targa disaineri poolt, on ka loomad. See on tuntud kui kellameistri analoogia.
Intelligentse disaini sarnasused ja kriitika
Paljud erinevate loomade osad on väga sarnased. Intelligentne disain võib näidata, et ühine looja kasutas kõigi nende puhul samu häid disainiideid. See võib olla tõendiks evolutsioonist; kuid intelligentne disain näitab, et iga looma osa on kasulik ja on seal mingil põhjusel, mis näitab, kui tark oli disainer.
Evolutsioon viitab sellele, et paljud sama looma osad ei oleks kasulikud või mitte head, sest see juhtus loodusliku valiku teel. Varem arvati, et mõnel inimkeha osal ei ole bioloogilist funktsiooni, kuid hiljem tõestati, et mõned neist teevad tegelikult olulisi asju.
Kui loomadel ja inimestel on sarnased osad, sest nad pärinevad ühisest esivanemast, siis peaksid ka nende osade koodimiseks vajalikud geenid olema sarnased. Mõnikord on see tõsi. Kuid teinekord on sarnaseid struktuure kodeerinud täiesti erinevad geenid, sest evolutsioon on konvergentselt toimunud. Neid näiteid sellistest erinevatest tulemustest andmetes võib kasutada selleks, et väita, et evolutsioon on kas vale või õige, põhjustades sellega vaidlusi.
Õigusjuhtumid
- Kitzmiller vs. Dover Area School District - kohtuprotsess, mis keelas intelligentse disaini õpetamise riiklikes koolides. Otsustati, et see tegevus oleks vastuolus USA põhiseaduse esimese muudatusega, mis sätestab, et valitsus ei tohi edendada üht religiooni teise suhtes. Siiski on väidetud, et otsus ise edendab humanistlikke või materialistlikke religioone võrreldes deistlike religioonidega. Intelligentne disain ei ole keelatud tõendite puudumise tõttu.
- 2005. aastal otsustas Ameerika Ühendriikide kohtunik Doveri kohtuasjas, et intelligentne disain on teatud mõttes kreatsionism, nii et see rikub esimest seadusemuudatust.
Küsimused ja vastused
K: Mis on intelligentne disain?
V: Intelligentne disain on kontseptsioon, et elu ja universum ei saanud tekkida juhuslikult, vaid neid on projekteerinud ja kujundanud kõrgem intelligentne olend.
K: Mida usub intelligentne disain universumi kohta?
V: Intelligentne disain väidab, et universum on nii keerukas, et see peab olema moodustatud arenenuma, intelligentsema jõu poolt.
K: Mis vahe on intelligentse disaini ja loodusliku valiku vahel?
V: Intelligentne disain on vastuolus loodusliku valiku ideega, väites, et elu ei kujunenud välja loodusliku evolutsiooni käigus, mis põhineb tugevama ellujäämisel.
K: Kes töötas välja intelligentse disaini idee?
V: Intelligentse disaini kontseptsioon tekkis Ameerika kreatsionistide poolt, kes püüdsid kõrvale hiilida sellistest juriidilistest otsustest nagu Edwards vs. Aguillard, mis keelasid kreatsionismi avaliku kooli õppekavadest.
K: Millal ilmus mõiste "intelligentne disain" esmakordselt selles kontekstis?
V: Mõiste "intelligentne disain" võeti esimest korda kasutusele 1989. aastal ilmunud kreatsionistide õpikus "Of Pandas and People".
K: Miks loodi intelligentne disain?
V: Intelligentne disain loodi selleks, et astuda vastu kohtulahenditele, mis keelasid kreatsionismi õpetamise riiklikes koolides esimese muudatusettepaneku alusel.
K: Kas intelligentset disaini võib õpetada riiklikes koolides?
V: Intelligentset disaini peetakse sageli kreatsionismi üheks tüübiks ja seetõttu ei tohi seda avalikes koolides õpetada, sest esimese põhiseaduse muudatusega on ette nähtud kiriku ja riigi lahusus.
