Kellamehe analoogia
Kellamehe analoogia on teleoloogiline argument. Lihtsustatult öeldes väidab see, et kuna on olemas disain, siis peab olema ka disainer. Analoogia on oluline loodusteoloogias, kus seda kasutatakse nii Jumala olemasolu tõestamiseks kui ka intelligentse disaini idee toetamiseks. William Paley (1743-1805) andis selle kohta ühe tuntuima selgituse oma 1802. aastal avaldatud raamatus "Natural Theology": "Igaüks, kes leiab põllult taskukella, tunnistab, et see on intelligentselt konstrueeritud; elusolendid on sarnaselt keerulised ja peavad olema intelligentse konstruktori töö." 1859. aastal andis Charles Darwin sellele keerukusele veel ühe seletuse; Darwini sõnul on see keerukus pideva kohanemise tulemus. Paley ei olnud siiski esimene, kes seda analoogiat kasutas. Üldiselt omistatakse seda Bernard le Bovier de Fontenelle'ile, kes kasutas seda oma 1686. aastal avaldatud teoses "Vestlused maailmade paljususest".
Kellavahi analoogia vastu on kolm peamist kriitikakohta:
Küsimused ja vastused
K: Mis on Vahitorni analoogia?
V: Kellavahi analoogia on teleoloogiline argument, mis väidab, et kuna on olemas disain, siis peab olema ka disainer.
K: Mis on looduslik teoloogia?
V: Loodusteoloogia on teoloogia haru, mis kasutab mõistust ja looduse uurimist Jumala olemasolu ja olemuse mõistmiseks.
K: Kes mõtles välja kellaaja analoogia?
V: Bernard le Bovier de Fontenelle'ile omistatakse üldiselt, et ta kasutas kellasseppade analoogiat esimesena oma 1686. aastal avaldatud teoses "Vestlused maailmade paljususest" (Conversations on the Plurality of Worlds). William Paley andis selle kohta ühe tuntuima selgituse oma 1802. aastal avaldatud raamatus "Natural Theology".
Küsimus: Kuidas toetab kellamehe analoogia intelligentset disaini ideed?
V: Kellavahi analoogia toetab intelligentset disaini ideed, kuna see viitab sellele, et elusolendid on sarnaselt taskukellale keerulised ja peavad olema intelligentse disaineri töö.
K: Milline on peamine kriitikakoht kellameistri analoogia vastu?
V: Kolm peamist kriitikakohta kellassepa analoogia vastu on, et see on analoogia, mitte tõestus, et see ei kajasta bioloogiliste organismide keerukust ja et see tekitab küsimuse, kes on disainer.
K: Milline on alternatiivne seletus Charles Darwini käsitletud keerukusele?
V: Charles Darwini sõnul on kellaaja analoogias esile toodud keerukus pideva kohanemise tulemus.
K: Milline on erinevus kellamehe analoogia ja intelligentse disaini teooria vahel?
V: Kellavahi analoogia on teleoloogiline argument, mis viitab intelligentse disaineri olemasolule, samas kui intelligentse disaini teooria on kaasaegne teaduslik teooria, mis väidab, et loodusliku maailma teatavaid omadusi saab seletada pigem intelligentse põhjuse kui looduslike põhjustega.
