Ariidne kliima
Kõrbekliima (sageli nimetatakse seda ka kuivaks kliimaks) on kliimatüüp, kus sademete hulk on tavaliselt alla 250 millimeetri aastas. Vähesed sademed on iseloomulikud sellistele kõrbetele nagu Araabia, Kesk-Austraalia ja Sahara. See on iseloomulik mandrite sisemaale, mandrite läänekülgedele ja kõrgete mäestikualade leepealsetele külgedele. Arktika ja Antarktika osades on kuiv kliima, kuigi need on külmad.
Maailma kõrbepiirkonnad
Kõrbe määratlemine
"Tõeline kõrb" on selline, kus taimkate on väga hõre ja sademed on harva või harva esinevad. Kuna kõrbeõhk on kuiv, on niiskust vähe, et hoida end soojana. Ööd on tavaliselt väga külmad. Selline suur temperatuurivahetus võib muuta kõrbekliima raskesti elamisväärseks.
Mõned kõrbed saavad aastas rohkem kui 250 mm vihma, kuid on ikkagi kuivad piirkonnad. Näiteks Kalahari kõrbes sajab kuni 640 millimeetrit aastas. Seal on suured liivaluited nagu Saharas, kuid need ei nihku tuule käes. Neil on taimed, mis kinnitavad liiva ja aitavad hoida nende kuju. Ka muudel aladel võib sademeid tulla rohkem kui 250 mm, kuid aurustumise kaudu läheb rohkem vett kaduma kui sademetena langeb. Tuscon ja Alice Springs on selle heaks näiteks. Tucsonis sajab aastas keskmiselt 303 millimeetrit vihma. Alice Springs saab umbes 540 millimeetrit aastas. Mõned teadlased ei pea neid tõelisteks kõrbeteks.
Tüübid
On olemas kolm tüüpi kõrbekliimat: kuum kõrbekliima (BWh), külm kõrbekliima (BWk) ja pehme kõrbekliima (BWh/BWn). Kuumad kõrbed on väga kuuma suvega, mille temperatuur võib ulatuda isegi 45 °C-ni. Talvel võib temperatuur olla isegi väga soe. Külmad kõrbed võivad olla ka kuuma suvega, kuid talved on tavaliselt väga külmad. Need asuvad tavaliselt suurel kõrgusel ja võivad olla kuivemad kui kuumad kõrbed.
Saguro kaktus
Kohandused
Kõrbetaimed ja -loomad on kohanenud eluga kõrbekliimas. Mõned loomad saavad hakkama väiksema veega. Mõned taimed suudavad vett salvestada. Mõned loomad, nagu maod, sisalikud ja skorpionid, kasutavad toiduks tapmiseks mürgiseid mürke. See säästab väärtuslikku energiat: nad ei pea oma saaki taga ajama, võitlema ega püüdma. Paljud loomad on öised. Nad magavad päeval jahedates koobastes või koopades ja jahivad öösel. Taimed on samuti kohanenud vee säästmisega. Mõnedel on veekindlad katted, mis takistavad taime või seemnete kuivamist. Mõned, nagu hiiglaslik Saguaro kaktus, säilitavad vett. Nad on kohanenud nii hästi, et võivad elada üle 150 aasta ja olla keskmiselt üle 40 jala pikkused. Paljudel liikidel on okkad ja kaitsvad okastraadid, mis takistavad loomadel nende veevarusid kätte saada.
Seotud leheküljed
- Aavik
- Aavikute loetelu
Küsimused ja vastused
K: Mis on kõrbekliima?
V: Aavikukliima on kliimatüüp, kus sademete hulk on tavaliselt alla 250 millimeetri (10 tolli) aastas.
K: Millised on kaks kõrbekliima klassifikatsiooni Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi?
V: Köppeni kliimaklassifikatsiooni kohaselt on kõrbekliima kaks klassifikatsiooni BWh "kuum kõrbekliima" ja BWk "külm kõrbekliima".
K: Millised kõrbed on vähese sademete hulgaga?
V: Vähese sademete hulgaga on sellised kõrbed nagu Araabia, Kesk-Austraalia ja Sahara.
K: Millistel geograafilistel aladel on tõenäoliselt kõrbekliima?
V: Aavikukliima on omane mandrite sisemetele, mandrite läänekülgedele ja kõrgete mäestikualade kagupoolsetele külgedele.
K: Kas osadel Arktika ja Antarktika aladel on kõrbekliima?
V: Arktika ja Antarktika osades on kuiv kliima, kuigi nad on külmad.
K: Kui suur on keskmine sademete hulk kõrbekliimas?
V: Keskmine sademete hulk kõrbekliimas on tavaliselt alla 250 millimeetri (10 tolli) aastas.
K: Milline on kõrbekliima Köppeni kliimaklassifikatsioon?
V: Köppeni kliimaklassifikatsioon kõrbekliima jaoks on BWh "kuum kõrbekliima" ja BWk "külm kõrbekliima".
