Kõrbekliima (kuiv kliima): määratlus, sademed, levik ja näited

Kõrbekliima (sageli nimetatakse seda ka kuivaks kliimaks) on kliimatüüp, kus sademete hulk on tavaliselt alla 250 millimeetri aastas. Vähesed sademed on iseloomulikud sellistele kõrbetele nagu Araabia, Kesk-Austraalia ja Sahara. See on iseloomulik mandrite sisemaale, mandrite läänekülgedele ja kõrgete mäestikualade leepealsetele külgedele. Arktika ja Antarktika osades on kuiv kliima, kuigi need on külmad.

Mida tähendab "kuiv kliima" täpsemalt?

Kuiv kliima ei tähenda ainult väheseid sademete millimeetreid, vaid sageli ka seda, et aurustumine ja taimede hulk vett tagasi atmosfääri on suurem kui sademete maht. Meteoroloogias kasutatakse kuivuse määramiseks ka niiskusindekseid (näiteks aridusindeks). Kõrbe- ja steppipiirkonnad eristatakse tavaliselt sademete suuruse põhjal: kõrbelised alad saavad alla 250 mm aastas, samas kui poolkuivad (stepp) piirkonnad saavad umbes 250–500 mm.

Peamised põhjused ja tekkemehhanismid

  • Subtropikalised kõrgrõhkkonnad: Püsivad kõrgrõhualaid umbes 20–30° laiuskraadidel, kus langev õhk takistab pilvede tekkimist.
  • Mandrite kaugus merest (kontinentaalsus): kaugel ookeanist asuvad alad saavad vähem niiskust ja seetõttu vähem sademeid.
  • Mäestike vari (rain shadow): niiske õhk tõuseb mäekülgedel ja sadestub, laskudes tuultes põhjaküljele kuivana — nii tekivad leepealsetes piirkondades kõrbed.
  • Külmad ookeanivoolud: piirkonnad külmade ookeanivoolude lähedal (näiteks Atacama mäestiku rannikul) saavad vähe udust ja vihma, kuigi õhk võib olla jahutatud.
  • Polaar- või jäine kõrbus: Arktika ja Antarktika on kuivad, sest külmas õhus on vähe niiskust.

Liigid ja temperatuurierinevused

  • Soojad kõrbed (näiteks Sahara, Araabia poolsaare sisealad) — kõrged päevased temperatuurid, väga suured ööpäevased temperatuurierinevused.
  • Külmad kõrbed (näiteks Gobi või mõnede kõrgete mäestike leealad) — suvel võib olla soe, talvel väga külm; sademed vähe ja võivad sadada lumena.
  • Polaar- või jäised kõrbedArktika ja Antarktika osad, kus temperatuurid on madalad ja sademed väga vähesed.

Taimkate ja loomastik

Kuivadel aladel on kohanenud nii taimed kui loomad. Tüüpilised taimed on xerofüüdid — madala leheridadega, paksu varre või võraga ning vee kogumiseks loodud võimetega (näiteks sukulendid). Loomad on sageli öised, urgudes elavad või teevad pikaajalisi rännanädavaid käitumismustreid, et vältida päevast kuumust.

Inimtegevus ja kõrbetega seotud väljakutsed

  • Põllumajandus ja veemajandus: veepuudus piirab põllumajandust; kasutatakse niisutussüsteeme (näiteks drippaaed), kaevusid ja mõnel pool ka pöörduvat tehnoloogiat nagu merevee magestamine.
  • Linnad ja infrastruktuur: kõrvetemperatuurid ja veeressursside nappus nõuavad erilist planeerimist (ehitusmaterjalid, jahutussüsteemid, vee säästmine).
  • Keskkonnaprobleemid: ülemäärane karjatamine, vale põllumajanduspraktika ja kliimamuutus võivad viia maade degradatsiooni ja desertifikatsioonini — heade maade muutumiseni kuivemateks.
  • Loodusvarad: kõrbetes esineb tihti mineraale ja nafta, mis toob piirkonda ka kaevandustegevust ja majanduslikku huvi.

Tuntud näited

  • Sahara — maailma suurim kuum kõrb.
  • Araabia — suur Araabia kõrbeala Vahemere lõunaosas ja Araabia poolsaarel.
  • Kesk-Austraalia — Austraalia sisealade väga kuivad alad.
  • Atacama (Lõuna-Ameerika) — üks maailma kuivemaid kohti maailmas, osades piirkondades praktiliselt ilma vihmata.
  • Gobi (Aasia) — näide külmemast kõrbest, kus talved võivad olla väga karmid.
  • Arktika ja Antarktika osad — näited polaarsetest kõrbetest.

Mõõtmine ja klassifikatsioon

Kuivuse ja kõrbekliima jagunemist kasutatakse sageli klimaatilistes süsteemides nagu Köppeni klassifikatsioon, kus kõrbeid tähistatakse tähtedega (BW = kõrbevõi kuiv kliima, BWh = kuum kõrbe, BWk = külm kõrbe). Lisaks arvestatakse sademete hulka, aurumist ja taimkatet.

Lõpetuseks

Kõrbekliima hõlmab laia spektrit aladest, mis on kuumad ja liivased, kuni külmade, jäiste ja väga kuivade piirkondadeni. Nende ühine joon on vähene kättesaadav vesi ja sellest tulenevad eripärased eluksobivad kohastumised. Inimtegevus võib nii ohustada kõrbeökosüsteeme (desertifikatsioon) kui ka neid ressursina kasutada — tasakaalustatud ja jätkusuutlik veemajandus ning maakasutus on kõrbetes eriti olulised.

Maailma kõrbepiirkonnadZoom
Maailma kõrbepiirkonnad

Kõrbe määratlemine

"Tõeline kõrb" on selline, kus taimkate on väga hõre ja sademed on harva või harva esinevad. Kuna kõrbeõhk on kuiv, on niiskust vähe, et hoida end soojana. Ööd on tavaliselt väga külmad. Selline suur temperatuurivahetus võib muuta kõrbekliima raskesti elamisväärseks.

Mõned kõrbed saavad aastas rohkem kui 250 mm vihma, kuid on ikkagi kuivad piirkonnad. Näiteks Kalahari kõrbes sajab kuni 640 millimeetrit aastas. Seal on suured liivaluited nagu Saharas, kuid need ei nihku tuule käes. Neil on taimed, mis kinnitavad liiva ja aitavad hoida nende kuju. Ka muudel aladel võib sademeid tulla rohkem kui 250 mm, kuid aurustumise kaudu läheb rohkem vett kaduma kui sademetena langeb. Tuscon ja Alice Springs on selle heaks näiteks. Tucsonis sajab aastas keskmiselt 303 millimeetrit vihma. Alice Springs saab umbes 540 millimeetrit aastas. Mõned teadlased ei pea neid tõelisteks kõrbeteks.

Tüübid

On olemas kolm tüüpi kõrbekliimat: kuum kõrbekliima (BWh), külm kõrbekliima (BWk) ja pehme kõrbekliima (BWh/BWn). Kuumad kõrbed on väga kuuma suvega, mille temperatuur võib ulatuda isegi 45 °C-ni. Talvel võib temperatuur olla isegi väga soe. Külmad kõrbed võivad olla ka kuuma suvega, kuid talved on tavaliselt väga külmad. Need asuvad tavaliselt suurel kõrgusel ja võivad olla kuivemad kui kuumad kõrbed.

Saguro kaktusZoom
Saguro kaktus

Kohandused

Kõrbetaimed ja -loomad on kohanenud eluga kõrbekliimas. Mõned loomad saavad hakkama väiksema veega. Mõned taimed suudavad vett salvestada. Mõned loomad, nagu maod, sisalikud ja skorpionid, kasutavad toiduks tapmiseks mürgiseid mürke. See säästab väärtuslikku energiat: nad ei pea oma saaki taga ajama, võitlema ega püüdma. Paljud loomad on öised. Nad magavad päeval jahedates koobastes või koopades ja jahivad öösel. Taimed on samuti kohanenud vee säästmisega. Mõnedel on veekindlad katted, mis takistavad taime või seemnete kuivamist. Mõned, nagu hiiglaslik Saguaro kaktus, säilitavad vett. Nad on kohanenud nii hästi, et võivad elada üle 150 aasta ja olla keskmiselt üle 40 jala pikkused. Paljudel liikidel on okkad ja kaitsvad okastraadid, mis takistavad loomadel nende veevarusid kätte saada.

Seotud leheküljed

  • Aavik
  • Aavikute loetelu

Küsimused ja vastused

K: Mis on kõrbekliima?


V: Aavikukliima on kliimatüüp, kus sademete hulk on tavaliselt alla 250 millimeetri (10 tolli) aastas.

K: Millised on kaks kõrbekliima klassifikatsiooni Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi?


V: Köppeni kliimaklassifikatsiooni kohaselt on kõrbekliima kaks klassifikatsiooni BWh "kuum kõrbekliima" ja BWk "külm kõrbekliima".

K: Millised kõrbed on vähese sademete hulgaga?


V: Vähese sademete hulgaga on sellised kõrbed nagu Araabia, Kesk-Austraalia ja Sahara.

K: Millistel geograafilistel aladel on tõenäoliselt kõrbekliima?


V: Aavikukliima on omane mandrite sisemetele, mandrite läänekülgedele ja kõrgete mäestikualade kagupoolsetele külgedele.

K: Kas osadel Arktika ja Antarktika aladel on kõrbekliima?


V: Arktika ja Antarktika osades on kuiv kliima, kuigi nad on külmad.

K: Kui suur on keskmine sademete hulk kõrbekliimas?


V: Keskmine sademete hulk kõrbekliimas on tavaliselt alla 250 millimeetri (10 tolli) aastas.

K: Milline on kõrbekliima Köppeni kliimaklassifikatsioon?


V: Köppeni kliimaklassifikatsioon kõrbekliima jaoks on BWh "kuum kõrbekliima" ja BWk "külm kõrbekliima".

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3