Pakistani president (urdu keeles: صدر, Sadr-e-Mumlikat) on Pakistani riigipea. Pakistan on põhimõtteliselt parlamentaarse valitsemissüsteemiga riik: põhiotsused ja igapäevane täidesaatev võim kuuluvad peaministrile. Põhiseaduse kohaselt valib presidendi viieks aastaks valimiskogu. Valimiskogu koosneb senatist, rahvusassambleest ja provintside assambleedest. Presidendi ametikohale kehtivad põhiseaduses sätestatud kvalifikatsiooninõuded ja ametiaja piirangud.

Valimine ja ametiaeg

President valitakse eraldi valimiskogu poolt, mis hõlmab ülalnimetatud riigikogusid. Valimiskogu koosseis tagab provintside osaluse; provintside assambleede hääled kaalutakse selleks, et vältida suurepopulatsiooniliste piirkondade ülekaalu. Ametiaeg on tavapäraselt viis aastat ja president võib uuesti valida saada vastavalt põhiseadusele.

Volitused ja ülesanded

Formaalsetest volitustest võib märkimisväärseks pidada, et president on riigi ametlik riigipea ja konventsionaalselt ka relvajõudude ülemjuhataja, kuid reaalse täitevvõimu kasutamisega tegeleb peaminister ja valitsus. Presidendi tavapärased ülesanded on:

  • osalemine seadusandlikus protsessis – seaduseelnõudele annab president formaalse allkirja ehk ratifitseerimise;
  • riigi esindamine välissuhetes ja ametlikud diplomaatilised ülesanded;
  • ametlike nimetuste tegemine (nt suursaadikud, mõned ametnikud ja kohtunikud) vastavalt seadusele ja valitsuse ettepanekutele;
  • õigusemõistmise ja haldusaktide raames andmine armu või karistuse leevendamine seadusega ette nähtud juhtudel;
  • erakorralistes olukordades ja hädaolukorra deklareerimisel täidetavad rollid, mis sõltuvad põhiseadusest ning valitsuse ja parlamendi kaasamisest.

Ajalooline muutuv roll

Praktikas on presidendi positsioon Pakistanis läbi ajaloo muutunud. Kuigi 1973. aasta põhiseadus määras parlamentaarse süsteemi, on erinevad sõjalised riigipöörded ja põhiseaduse muudatused ajutiselt suurendanud presidendi volitusi. Näiteks 1980.–1990. aastatel anti presidendile teatav õigusparameeter rahvusassamblee laialisaatmiseks – seda õigust on kasutatud poliitilistes kriisides. 2010. aasta 18. põhiseaduse muudatus aga vähendas presidendi iseseisvaid volitusi ja kinnitas taas parlamentaarset tasakaalu, andes otsese täitevvõimu peaministrile. Samuti on sõjaväe mõju poliitilises elus mõjutanud presidendi tegelikku rolli.

Ajutine asendamine ja järjepidevus

Kui presidendi ametikoht muudetakse tühjaks (näiteks tagasiastumise, surma või tagandamise korral), toimib presidendina tavaliselt senati esimees kuni uue presidendi valimiseni; kui ka senati esimees pole saadaval, võib ajutise presidendi kohustusi täita rahvusassamblee spiiker. See tagab riigipea rolli järjepidevuse.

Presidentide loend (valik olulistest)

Allpool on loetletud mõned Pakistanis ametis olnud presidendid ja nende ametiajad (lühikokkuvõte):

  • Iskander Mirza (1956–1958)
  • Ayub Khan (1958–1969)
  • Yahya Khan (1969–1971)
  • Zulfikar Ali Bhutto (1971–1973)
  • Fazal Elahi Chaudhry (1973–1978)
  • Muhammad Zia-ul-Haq (1978–1988)
  • Ghulam Ishaq Khan (1988–1993)
  • Farooq Leghari (1993–1997)
  • Muhammad Rafiq Tarar (1998–2001)
  • Pervez Musharraf (2001–2008)
  • Asif Ali Zardari (2008–2013)
  • Mamnoon Hussain (2013–2018)
  • Arif Alvi (alates 2018)

See nimekiri annab lühiülevaate mõningatest kõige tuntumatest presidendikandidaatidest ja nende ametiaegadest. Täielik nimekiri hõlmab ka lühiajaliselt ametis olnud või ajutisi täitjaid.

Kokkuvõte

Kuigi Pakistani president on riiklikult riigipea ja kannab teatud konstitutsionaalseid ülesandeid, on reaalne täitevvõim enamasti peaministri käes. Presidendi täpne mõju sõltub ajaloolisest ja poliitilisest kontekstist: sõjalised sekkumised ja põhiseaduse muudatused on ajas paisanud või kärpinud presidendi volitusi. Pärast 18. põhiseaduse muudatust on parlamentaarne süsteem ja peaministri juhtpositsioon taastatud ning presidendi roll muutunud peamiselt esinduslikuks ning konstitutsionaalseks kontrollpunktiks.