Jammu ja Kashmir: India liidu territoorium — ülevaade ja 2019. ümberkorraldus
Ülevaade Jammu ja Kashmiri geograafiast, piiridest ja 2019. aasta ümberkorraldusest — kuidas Jammu ja Kashmir jagunes kaheks liidu territooriumiks: Jammu ja Kashmir ning Ladakh.
Jammu ja Kashmir on India põhjapoolne liidu territoorium. India kontrolli all oleva osa jaotub laiemas ajaloolises tähenduses kolmeks piirkonnaks: Jammu, Kashmiri org (Srinagari ümbrus) ja (varem) Ladakh. Jammu ja Kashmiri liidu territooriumi eraldab kontrolljoon Pakistani hallatavatest territooriumidest Azad Kashmir ja Gilgit-Baltistan läänes ja põhjas. See piirneb samuti India teiste osadega, näiteks Himachal Pradeshi ja Pandžabiga ning lääne pool Ladakhiga. Lisaks on piirkonna strateegilist tähtsust suurendanud naabruspoliitika ning liinid piirialade jaeriigiga.
Geograafia ja haldus
Piirkond koosneb mägise maastiku ja orgudega: Kashmiris domineerivad Kashmirioru kallastel asuvad linnad ja viljakad põllumaad; Jammu on suhteliselt madalamate mägedega ja Ladakh on kõrge kõrbesarnase maastikuga. Pealinnadena on ajalooliselt toiminud Srinagar (suvepealinn) ja Jammu (talvepealinn), mis on olulised nii administratiivselt kui kultuuriliselt.
Rahvastik ja kultuur
- Rahvaarv: piirkonna elanikkond oli viimase ametliku 2011. aasta rahvaloenduse järgi ligikaudu 12,5 miljonit inimest (kogu tolleaegse osariigi ulatuses).
- Keel ja kultuur: levinud keeled on kashmiri, dogri, urdu, hindi ja pendžabi; religioosselt on Kashmiris suurem osa muslimid, Jammu piirkonnas elab märgatav hulk hindu ja Ladakhis on budistlik traditsioon tugev.
- Majandus: majandus toetub põllumajandusele, aedandusele (nt vürtsid, õunad), käsitööle ja teenustele; turism on tähtis allikas, eriti Srinagari järvede ja mägimaastike tõttu, kuid on mõjutatud julgeolekuolukorrast.
Ajalugu ja konflikt
Jammu ja Kashmir on olnud alates 1947. aastast rahvusvaheliselt ja piirkondlikult vastuoluline ala. Pärast India ja Pakistani loomist tekkisid kontrolli ja väiteid käsitlevad konfliktid, mille tagajärjel on ala jagunenud mitmeks haldusüksuseks. Nimetatud kontrolljoon eraldab India ja Pakistani haldusalasid; lisaks on piirkonna osad ajalooliselt seotud ka Hiinaga (näiteks Aksai Chin), mis on tekitanud täiendavaid piiri- ja julgeolekuküsimusi. Konfliktidel on olnud pikaajaline mõju inimeste elu ja piirkonna arengule ning see teema on jätkuvalt poliitiliselt ja diplomaatiliselt aktuaalne.
2019. aasta ümberkorraldus ja õiguslik seisund
2019. aasta 5. augustil teatas India keskvalitsus olulistest sammudest Jammu ja Kashmiri eristaatuse muutmiseks. Selle raames võeti tagasi või muudetud seni kehtinud eristaatus, mis põhines riigi põhiseaduslikul sättel (tuntud kui Article 370) — samm, mis tekitas nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt suurt tähelepanu ja vaidlusi. Parlamendi mõlemad kojad võtsid vastu seaduse, mille alusel tehti halduslik ümberkorraldus: vastavalt 2019. aasta augustis vastu võetud regulatsioonidele jagati Jammu ja Kashmir (riik) kaheks liidu territooriumiks, nimelt Jammu ja Kashmiriks ning Ladakhiks. Selle protsessi seaduslik vormistus ja rakendamine sai laialdast kajastust ning mõned otsused on jõudnud ka kohtusse vaidlustamiseks. India parlamendi otsused muutsid oluliselt piirkonna haldusstruktuuri: uus korraldus jõustus ametlikult oktoobri lõpus 2019. aastal.
Järgnevad mõjud ja olukord praegu
2019. aasta muudatused mõjutasid oluliselt kohalikke poliitilisi suhteid, turvalisust ja haldust. Neile järgnesid ajutised piirangud liikumisele ja kommunikatsioonile ning mitmete poliitiliste juhtide vahistamised, mis aegamisi leevenesid. Teema on jätkuvalt poliitiliselt tundlik: arutelud puudutavad nii demokraatlikku esindatust, julgeolekut, inimõigusi kui ka piirkonna arenguvõimalusi. Samuti on piirkonna rahvusvaheline staatus püsivalt konfliktialliks India ja Pakistan vahel ning mõjutab piirkondlikke suhteid turutugevalt ja strateegiliselt.
Jammu ja Kashmir on seega geograafiliselt ja kultuuriliselt mitmekesine piirkond, mille ajalugu ja poliitiline staatus on viimastel aastakümnetel läbinud suuri muutusi. Muudatuste tagajärjed — halduslikud, majanduslikud ja sotsiaalsed — on jätkuvalt uurimis- ja aruteluteema nii India sisepoliitikas kui rahvusvahelisel tasandil.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Jammu ja Kashmir?
V: Jammu ja Kashmir on India põhjapoolne liidu territoorium.
K: Mis on kontrolljoon?
V: Kontrolljoon on piir, mis eraldab Jammu ja Kashmiri Pakistani hallatavatest territooriumidest Azad Kashmiri ja Gilgit-Baltistanist läänes ja põhjas.
K: Millega jagavad Jammu ja Kashmir piiri?
V: Jammu ja Kashmiril on ühine piir Himachal Pradeshi ja Pandžabiga ning lääne pool Ladakhiga.
K: Mis juhtus Jammu ja Kashmiriga 2019. aasta augustis?
V: 2019. aasta augustis jagati Jammu ja Kashmir (riik) 2019. aasta Jammu ja Kashmiri ümberkorraldamise seaduse alusel kaheks liidu territooriumiks, nimelt Jammu ja Kashmiriks ja Ladakhi.
K: Kes võttis vastu Jammu ja Kashmiri ümberkorraldamise seaduse, 2019?
V: Jammu ja Kashmiri ümberkorraldamise seaduse, 2019 võtsid vastu India parlamendi mõlemad kojad.
K: Milline on Jammu ja Kashmiri ümberkorraldamise seaduse, 2019 tähendus?
V: Jammu ja Kashmiri ümberkorraldamise seadus, 2019 jagas Jammu ja Kashmiri osariigi kaheks liidu territooriumiks ja tegi olulisi muudatusi piirkonna juhtimisstruktuuris.
K: Millistest territooriumidest eraldati Jammu ja Kashmir kontrolljoone tõttu?
V: Jammu ja Kashmir eraldus kontrolljoone tõttu Pakistani hallatavatest territooriumidest Azad Kashmir ja Gilgit-Baltistan.
Otsige