Kettpocker (Esox niger): kirjeldus, levik, käitumine ja toitumine
Kettpocker (Esox niger) — täielik juhend: kirjeldus, levik, käitumine ja toitumine. Avasta väike haugipere liigi eluviis, elupaigad ja saagiks varitsev käitumine.
Kettpockeril (teaduslik nimi Esox niger) on mitmeid hüüdnimesid, nagu näiteks rohupocker, Jack ja idapocker. Kettpocker on mageveekala ja Esox (haug) perekonna üks väiksemaid liike. Ta leidub algselt Ida‑Põhja‑Ameerika kaldavööndites ja rannikualade jõgedes ning on hiljem asustatud ka paljudesse teistesse veekogudesse. Kettpocker on levinud Ontario ja Erie järvede valgalades ning mujal, kus on sobivaid veekeskkondi. Neid kohtab järvede, ojade ning loodete ja tõusu‑ ja mõõnajõgede madalates, tihti umbrohtunud basseinides. Nad on tipõhise loomaomase varitseva toitja‑eestlusega ning tabavad kõike, mis nende lähedal ujub; toitmistempo on tihti suur nii päeval kui hämarikus.
Kirjeldus
Kettpocker on pikliku kehakuju ja terava, laia koonu (nn "pardisuu") ning tugevate lõualuudega. Tal on iseloomulikud kettja mustriga jooned külgmisel küljel — tumedad ketta‑ või labürindilaadsed tähnised kollakas‑roheka tausta peal, mis annavad liigile nime. Erinevalt suurematest haugiliikidest (nt põhjapockeri) on kettpocker tavaliselt väiksem ja jäsemalt ehitatud. Täiskasvanud isendid ulatuvad tavaliselt umbes 25–50 cm pikkuseks; maksimaalsed mõõdud võivad mõnikord jõuda ~60 cm‑ni. Värvus ja mustrid võivad veidi varieeruda sõltuvalt elupaikast ja vanusest.
Levik ja elupaik
Kettpockeri looduslik levila hõlmab Ida‑Põhja‑Ameerika rannikualasid ja nendega seotud jõesüsteeme. Lisaks on liiki inimese sekkumise tõttu sissetoodud ja asustatud mitmetesse siseveekogudesse, mida viitab ka levik Ontario ja Erie järvede valgaladesse. Eelistatud elupaigad on madalad, taimestikurohked alad, kus on piisavalt varju ja peidukohti — näiteks vesirooside, vesikrõbekorvide ja madalate roostike vaated. Nad taluvad rahulikumaid veevoolusid ja võivad elada nii värskes kui soolasema veega segatud loodetsoonides.
Käitumine
Kettpocker on peamiselt varitsev röövloom — ta peidab end taimestiku või muude varjude vahel ja läheneb saagile kiiresti lühikese kiirendusega rünnaku kaudu. Selline käitumine vähendab energiakulu ja võimaldab tabada erineva suurusega saaki. Isendid võivad olla territoriaalsed, eriti sobivatel toitmis‑ ja paljunemisaladel. Kuigi palju haugisugulasi on aktiivsemad hämarikul ja öösel, on kettpockeri aktiivsus tihti jaotunud nii päeva‑ kui hämarikutundidesse, sõltudes veetemperatuurist ja saagi kättesaadavusest.
Toitumine
Kettpocker on oportunistlik karnivoor ja toitub peamiselt väiksematest kaladest. Tema saaki kuuluvad ka: väikekalad, vetikate vahel peituvad selgrootud (nt vähilised ja suuremad putukate vastsed), kahepaiksed (nt noored konnad ja kaelkirjakud) ning aegajalt ka väikesed linnud või imetajad, kes veemaailmas liiga lähedale satuvad. Toitumisviis on rünnak‑ambush: saak püütakse kiiresti ja tugeva hammustusega ning neelatakse tervikuna või lõigatakse tükkideks.
Paljunemine ja eluiga
Paljunemine toimub tavaliselt kevadel, kui vesi soojeneb. Kettpocker kudeb madalates, taimestikurohketes vetes — munad kinnituvad sageli veetaimede juurde. Munadest kooruvad vastsed ja noorkalad arenevad ilma vanemate hoolitsuseta; vanemad ei hoia ega kaitse järglasi. Eluiga vabas looduses on tavaliselt kuni 6–10 aastat, kuigi parimates tingimustes võivad üksikud isendid elada kauem.
Suhe inimestega
Kettpocker on populaarne spordi‑ ja harrastuskalade siht, kuna ta pakub kiiret ja jõulist võitlust õnge otsas. Samuti võib liigi asustamine uutesse veekogudesse mõjutada kohalikke ökosüsteeme, kuna ta võib konkureerida teiste röövkalade ja väikesemate liikidega. Kaluritele ning looduskaitsjatele on oluline jälgida kohalikke juhiseid ja vältida mittesoovitavate liikide sihtotstarbelist levitamist.
Kui soovite liigi täpsemat identifitseerimist või nõu püügi ja kaitse kohta konkreetses piirkonnas, tasub pöörduda kohaliku kalandusametniku või looduskaitseorganisatsiooni poole.
Esox niger Kettpocker
Füüsiline kirjeldus
Kettpockeril on sama torpeedosarnane kuju nagu muskellunge'il ja põhja haugil. Neil on teistsugused märgid kui kummalgi nende perekonnaliikmel. Neil on kollakas kuni rohekas kehal tumedate märkide ahelasarnane muster. Selle mustri järgi on nad ka oma nime saanud. Nagu teistelgi haugidel, on neil kahvliga sabauim ja pikk teravpea. Kettakogeril on mõlema silma all tume riba. Silmade värvus on kollane või kollakas. Nad võivad elada kuni 10 aastat.
Elupaik ja toitumine
Vetes, mida ei jaga põhjapoolsete haugide või muskidega, võib ahelapüük olla rikkalik. Nad eelistavad madalaid umbrohutud basseinid ja veealuseid puid, oksi või inimtekkelisi konstruktsioone. Need võivad olla dokipostid või kaldakindlustused. Harilikud ahvenad varitsevad oma saaki. Nad söövad teisi kalu, konni, vähke ja väikeseid imetajad. Noored kurgid söövad vees elavaid putukaid ja väikseid vähilaadsete putukaid. Talvekuudel liiguvad täiskasvanud kalad sügavamasse vette.
Kudemine algab, kui veetemperatuur läheneb 50°F. Erinevalt teistest haugi perekonna liikidest on ahvena mari kleepuv ja muna paelad kleepuvad veealuste rohtude külge. Emased munevad kuni 50 000 muna. Erinevalt teistest kaladest ei jää ahvenakala oma noori poegi valvama.
Kalapüük
Kettpocker ei ole nii populaarne kui teised ulukid. Suur osa neist püütakse juhuslikult teiste kalade püügil. Küll aga on nad talvel jääkalastajate seas populaarsed. Kettpocker on väga hea võitlusvõimeline kala. Igaüks, kes ühe õnge püüab, peab põnevat võitlust pidama. Nad ründavad elusat minnow'i või mis tahes seda meenutavat peibutusvahendit. Kanadas kutsutakse ahvenat "pickereliks", mis mõnikord ajab segadusse identifitseerimise. Kuid haug ja haug on välimuselt väga erinevad.
Maailma rekord ketipikker on 9 naela ja 6 untsi. See püüti Gruusias 1961. aastal. Hariliku ahvena pikkus ületab harva 36 tolli.
Küsimused ja vastused
K: Mis on ahelkala teaduslik nimetus?
V: Kettakuradi teaduslik nimi on Esox niger.
K: Millised on ahvena hüüdnimed?
V: Mõned Chain pickereli hüüdnimed on Grass pickerel, Jack ja Eastern pickerel.
K: Kas Chain pickerel on magevee- või soolase veega kala?
V: Chain pickerel on mageveekala.
K: Milline on Esoxi perekonna väikseim liige?
V: Chain pickerel on Esox (haug) perekonna väikseim liige.
K: Kus on ketipikker kodumaine?
V: Chain pickerel on kodumaine Atlandi ookeani ja Pärsia lahe ranniku lisajõgedes.
K: Kuhu on ahvenat veel asustatud?
V: Ahvenat on asustatud Ontario ja Erie järvede valgaladele ning ka teistesse kohtadesse.
K: Millist keskkonda eelistab ahvenakala?
V: Ahvenat leidub järvede, ojade ning loodete ja mitte loodete jõgede madalates umbrohutud lammides.
Otsige