Lavrenty Beria
Lavrenti Pavlovitš Beria (või Lavrenti Beria) (29. märts 1899- 23. detsember 1953) oli Nõukogude Liidu salapolitsei juht Jossif Stalini režiimi ajal. 1953. aastal käskis Nikita Hruštšov Beria kui reeturi hukata.
Beria oli nõukogude poliitik, Nõukogude Liidu marssal ja riikliku julgeoleku haldur, Nõukogude julgeoleku- ja salapolitseiaparaadi (NKVD) ülem Jossif Stalini ajal Teise maailmasõja ajal ning esimene asepeaminister sõjajärgsetel aastatel (1946-53).
Ta administreeris Nõukogude riigi suuri osi. Teise maailmasõja ajal oli ta de facto Nõukogude Liidu marssal, kes juhtis NKVD väliüksusi, mis vastutasid partisanide vastaste operatsioonide eest idarindel. Tema väed olid ka takistuseks tuhandete "üleajateenijate, desertööride, argpükside ja pahatahtlikes kahtlustatavate" vastu. Beria juhtis Gulagi töölaagrite ulatuslikku laiendamist. Ta vastutas sõjategevuse jaoks kriitilise tähtsusega salajaste kaitseasutuste, nn šaraškade, järelevalve eest.
Beria mängis otsustavat rolli ka nõukogude partisanide koordineerimisel, kes arendasid välja muljetavaldava luure- ja sabotaaživõrgustiku Saksa liinide taga. Ta osales Jalta konverentsil koos Staliniga, kes tutvustas teda USA presidendile Franklin D. Rooseveltile kui "meie Himmlerit". Pärast sõda organiseeris ta Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kommunistlikku ülevõtmist.
Beria kompromissitu halastamatus oma ülesannete täitmisel ja oskus tulemusi saavutada viisid selleni, et ta juhtis Nõukogude aatomipommi projekti. Stalin andis sellele absoluutse prioriteedi ja projekt viidi lõpule vähem kui viie aastaga. Selle saavutamiseks korraldas Beria NKVD Nõukogude spionaaži Lääne vastu.
Beria edutati esimeseks asepeaministriks, kus ta viis läbi lühikese liberaliseerimiskampaania. Ta kuulus lühikest aega koos Georgi Malenkovi ja Vjatšeslav Molotoviga valitseva "kolmiku" koosseisu. Beria liigne enesekindlus oma positsioonis pärast Stalini surma viis teda teiste poliitbüroo liikmete valesti hindamiseni. Nikita Hruštšovi juhitud ja marssal Georgi Žukovi sõjaväe abiga toimunud riigipöörde ajal arreteeriti Beria riigireetmises süüdistatuna koosolekul, kus kogu Poliitbüro mõistis ta hukka. NKVD kuulekus tagati Žukovi vägede poolt ning pärast ülekuulamist viidi Beria Lubjanka keldrisse ja lasti maha.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Lavrenty Pavlovich Beria rahvus?
V: Lavrenti Pavlovitš Beria oli gruusia-bolševike ja nõukogude poliitik.
K: Millal ja kus ta sündis?
V: Ta sündis 9. märtsil 1899 Merkheulis, Vene impeeriumis (Gruusias või Abhaasias).
K: Millal ta astus bolševike parteisse?
V: Ta astus Vladimir Iljitš Lenini juhitud bolševike parteisse 1917. aastal 18-aastaselt.
K: Milliseid ametikohti ta Jossif Stalini režiimi ajal täitis?
V: Aastatel 1938-1945 oli Beria Nõukogude Liidu salapolitsei juht (NKVD juht) ja aastatel 1946-1953 oli ta MVD juht.
K: Kes kavandas tema hukkamist 1953. aastal?
V: Nikita Kruštšov kavandas Beria hukkamist 1953. aastal.
K: Kus toimus tema hukkamine?
V: Tema hukkamine toimus Moskvas, NSV Liidu Nõukogude Liidus.
