Vladimir Putin: Venemaa president — elu, karjäär ja poliitika
Vladimir Putini elu ja karjäär: põhjalik ülevaade tema poliitilistest sammudest, ametiaegadest ja mõjust Venemaale ning rahvusvahelisele poliitikale.
Vladímir Vladímirovitš Putin (vene: Влади́мир Влади́мирович Пу́тин, ru-Putin.ogg ) on Venemaa poliitik. Ta on praegu Venemaa president. Putin sündis 7. oktoobril 1952 Leningradis, praeguses Peterburis. Ta oli 1999-2000 Venemaa peaminister, seejärel 2000. aasta märtsist kuni 2008. aasta maini Venemaa president ja 2008-2012 taas peaminister. Ta sai 2012. aastal taas presidendiks. Algselt omandas ta juristi hariduse.
Varajane elu ja haridus
Putin sündis töölisklassi peres ning kasvas üles pärast Teist maailmasõda taastunud Leningradis. Ta lõpetas Leningradi riikliku ülikooli õigusteaduskonna (nüüd Peterburi ülikool) 1975. aastal, kus omandas juristi kutse. Ülikooliõpingute ajal ja vahetult pärast seda liitus ta Nõukogude Julgeolekuteenistusega (KGB).
KGB ja varane karjäär
Putin töötas KGB-s, sealhulgas aastatel 1985–1990 Dresdenis (Ida-Saksamaal). Ta teenis KGB-s erinevatel ametikohtadel ning saavutas teenistuses tunnustatud positsioone, enne kui 1990. aastate alguses pöördus avalikku ja linnaadministratsiooni töösse Peterburis. Tema KGB-taust on kujundanud tema maailmavaadet ja juhtimisstiili.
Poliitiline tõus
1990. aastate keskel töötas Putin Peterburi linnavalitsuses ning kolis 1996. aastal Moskvasse, kus ta töötas presidendikantselei erinevates ametites. 1999. aastal nimetati ta peaministriks ja aasta lõpus sai temast ka tegev president pärast Boriss Jeltsini ootamatut lahkumist. 2000. aastal valiti Putin ametlikult presidendiks.
Presidendi ametiajad ja poliitika
Putin oli president aastatel 2000–2008, seejärel peaminister 2008–2012 ning taas president alates 2012. aastast. Tema valitsemise iseloomustavad keskne võimu koondamine, riigi institutsioonide tugevdamine, suurenenud riiklik kontroll meedia ja kodanikuühiskonna üle ning majanduse stabiilsuse tõstmise püüdlused, eriti energiaressursside (nafta ja gaas) kaudu. 2012. aasta ja 2018. aasta presidendivalimiste järel jätkus tema juhatus, ning 2020. aastal vastu võetud põhiseaduse muudatused andsid võimaluse tema ametiajade lähtestamiseks.
Välispoliitika ja konfliktid
Putini välispoliitika on rõhutanud Venemaa geopoliitilist mõju ja huvide kaitset endise Nõukogude ruumi piirkondades. Tema valitsusperioodiga seostatakse oluliselt järgmisi sündmusi:
- 2014. aasta: Krimmi annekteerimine Ukrainalt, mis tõi kaasa laialdased rahvusvahelised sanktsioonid Venemaale.
- 2014–2023: pingete ja mehhanismide suurenemine Lääneriikidega, sealhulgas sanktsioonid, diplomaatilised vastumeetmed ja sõjalise kohaloleku tugevdamine.
- 2022. aasta: Venemaa alustas suuroperatsiooni Ukrainas, mis eskaleeris täiemahuliseks sõjategevuseks; see tõi kaasa veel laialdasema rahvusvahelise kriitika ja uusi sanktsioonipakette.
Sisest poliitika ja ühiskond
Putini ajal on Venemaal toimunud suurenenud keskvalitsuse kontroll regionaalsete juhtide, meedia ja suurettevõtete üle. Tema valitsuse poliitikad on rõhutanud stabiilsust, konservatiivseid väärtusi ja ressursside suunamist riiklike huvide kaitsmisele. Samas on esinenud ka rikkumiste väiteid korruptsiooni, sõnavabaduse piiramise ning valimistulemuste usaldusväärsuse kohta, mida on rahvusvaheline ja kodumaine kritika sageli tõstatanud.
Isiklik elu ja avalik kuvand
Putin on tuntud kui spordi- ja välitegevuste harrastaja, eriti judos (tal on must vöö). Ta on rääkinud mõningates keeltes, eelkõige vene ja mõnevõrra saksa keeles. Tema eraelu on olnud suure tähelepanu all, ta oli abielus Ludmila Škrebnevaga (mõnikord kirjutatud kui Lyudmila) kuni nende lahutuseni 2013. aastal; on avalikult mainitud ka tema kaks tütart, keda meedias nimetatakse Maria ja Jekaterina (Katerina).
Kriitika, sanktsioonid ja rahvusvaheline positsioon
Putini juhtimise käigus on Venemaa sattunud süstemaatilise rahvusvahelise surve alla seoses inimõiguste olukorra, agressiivse välispoliitika ja demokraatlike protsesside piiramisega. Paljud lääneriigid on kehtestanud talle ja Venemaale sanktsioone, mis mõjutavad majandust, poliitilisi suhteid ja juhtkonna isiklikku liikumist.
Pärand ja tähtsus
Vladimir Putin on 21. sajandi ühe olulisema ja samal ajal polariseerivama riigijuhina olnud määravaks teguriks nii Venemaa sisepoliitikas kui ka maailma geopoliitikas. Tema valitsemisaeg on kujundanud Venemaa positsiooni rahvusvahelisel areenil, tõstnud esile riikliku julgeoleku prioritiseerimise ning tekitanud laialdast arutelu demokraatia, suveräänsuse ja rahvusvahelise õiguskorra üle.
Varajane elu
Putin sündis 7. oktoobril 1952 Leningradis, Vene SFSV-s, Nõukogude Liidus. Tema vanemad olid Vladimir Spiridonovitš Putin (1911-1999) ja Maria Ivanovna Putina (sünninimi Šelomova; 1911-1998).
Varajane karjäär
Aastatel 1985-1990 töötas Putin Nõukogude Liidu salajases spiooniteenistuses KGB. Putin töötas Dresdenis, mis oli osa endisest Ida-Saksamaast. Pärast Ida-Saksamaa kokkuvarisemist 1989. aastal öeldi Putinile, et ta tuleb tagasi Nõukogude Liitu. Ta otsustas minna Leningradi, kus ta käis ülikoolis. Juunis 1990 alustas ta tööd Leningradi Riikliku Ülikooli rahvusvaheliste suhete osakonnas. Juunis 1991 määrati ta Peterburi linnapea rahvusvahelise komitee juhatajaks. Tema ülesanne oli edendada rahvusvahelisi suhteid ja välisinvesteeringuid.
Putin loobus oma ametikohast KGB-s 20. augustil 1991, Nõukogude presidendi Mihhail Gorbatšovi vastu suunatud riigipöörde ajal. 1994. aastal sai temast Peterburi linna esimene aseesimees. 1996. aasta augustis tuli ta Moskvasse ja töötas BorissJeltsini valitsuses mitmetel tähtsatel ametikohtadel. Ta oli 1998. aasta juulist kuni 1999. aasta augustini FSB (KGB uuem versioon) juht ning 1999. aasta märtsist kuni augustini julgeolekunõukogu sekretär.
Venemaa president
Putin sai Venemaa presidendiks 2000. aasta mais.
Putin on valitseva partei "Ühtse Venemaa" juht. See partei on võitnud Venemaa valimisi alates Nõukogude Liidu lagunemisest.
Putini kriitikud ütlevad, et ta on võtnud inimestelt vabadusi ja et ta ei ole suutnud riiki arenenumaks muuta. Venemaa teenib palju raha nafta ja gaasi müügist teistele riikidele, kuid korruptsiooni tõttu ei kasutata seda raha elutingimuste parandamiseks.
Viimasel ajal on Venemaa opositsioon korraldanud valitsusvastaseid meeleavaldusi, teinud internetis kampaaniaid Putini vastu ja avaldanud sõltumatuid aruandeid avalikkusele. Massimeedia tsensuuri tõttu on väga raske erinevat teavet avalikkuseni viia.
Putin oli 2011. aastal Liibüasse tungimise vastu. Ta on ka Süüria ja Iraani vallutamise vastu.
Venemaa põhiseaduse kohaselt ei saa keegi olla kolm korda järjest president. Selle tõttu ei esitanud Putin end 2008. aasta märtsis toimunud valimistele. Presidendiks tohib aga olla nii mitu korda, kui palju tahad, kui see ei ole rohkem kui kaks korda järjest. 2012. aasta märtsis esitas Putin end valimistele ja sai 64% häältest. See tähendab, et ta on Venemaa president kuni 2018. aastani.
6. detsembril 2017 teatas Venemaa president Vladimir Putin, et kandideerib eelseisvatel, 2018. aasta Venemaa presidendivalimistel neljandaks ametiajaks.
G8 vedrustus
24. märtsil 2014 peatati Putini ja Venemaa G8-lt lahkumine. Seda seetõttu, et Ameerika Ühendriigid arvasid, et Ukraina kriis on Putini süü.
2020. aasta referendum
2020. aasta juulis toetasid Venemaa valijad rahvahääletust, mis võimaldaks Putinil olla presidendina ametis kuni 2036. aastani.
Isiklik elu
Ta on vene õigeusu kiriku liige, lahutatud ja tal on kaks tütart.
Küsimused ja vastused
K: Kes on Vladimir Putin?
V: Vladimir Putin on Venemaa praegune president.
K: Millal Putin sündis?
V: Putin sündis 7. oktoobril 1952. aastal.
K: Kus Putin on sündinud?
V: Putin sündis Leningradis, mis on praegu Venemaal tuntud kui Peterburi.
K: Mis oli Putini elukutse enne, kui temast sai poliitik?
V: Putin sai enne poliitikuks saamist juristi hariduse.
K: Millal oli Putin Venemaa peaminister?
V: Putin oli Venemaa peaminister aastatel 1999-2000 ja seejärel uuesti aastatel 2008-2012.
K: Mitu korda on Putin olnud Venemaa president?
V: Putin on olnud kaks korda Venemaa president. Kõigepealt 2000. aasta märtsist kuni 2008. aasta maini ja seejärel uuesti alates 2012. aastast.
K: Kuidas on Putini täisnimi vene keeles?
V: Putini täisnimi vene keeles on Влади́мир Влади́мирович Пу́тин.
Otsige