Vladímir Vladímirovitš Putin (vene: Влади́мир Влади́мирович Пу́тин, ru-Putin.ogg ) on Venemaa poliitik. Ta on praegu Venemaa president. Putin sündis 7. oktoobril 1952 Leningradis, praeguses Peterburis. Ta oli 1999-2000 Venemaa peaminister, seejärel 2000. aasta märtsist kuni 2008. aasta maini Venemaa president ja 2008-2012 taas peaminister. Ta sai 2012. aastal taas presidendiks. Algselt omandas ta juristi hariduse.

Varajane elu ja haridus

Putin sündis töölisklassi peres ning kasvas üles pärast Teist maailmasõda taastunud Leningradis. Ta lõpetas Leningradi riikliku ülikooli õigusteaduskonna (nüüd Peterburi ülikool) 1975. aastal, kus omandas juristi kutse. Ülikooliõpingute ajal ja vahetult pärast seda liitus ta Nõukogude Julgeolekuteenistusega (KGB).

KGB ja varane karjäär

Putin töötas KGB-s, sealhulgas aastatel 1985–1990 Dresdenis (Ida-Saksamaal). Ta teenis KGB-s erinevatel ametikohtadel ning saavutas teenistuses tunnustatud positsioone, enne kui 1990. aastate alguses pöördus avalikku ja linnaadministratsiooni töösse Peterburis. Tema KGB-taust on kujundanud tema maailmavaadet ja juhtimisstiili.

Poliitiline tõus

1990. aastate keskel töötas Putin Peterburi linnavalitsuses ning kolis 1996. aastal Moskvasse, kus ta töötas presidendikantselei erinevates ametites. 1999. aastal nimetati ta peaministriks ja aasta lõpus sai temast ka tegev president pärast Boriss Jeltsini ootamatut lahkumist. 2000. aastal valiti Putin ametlikult presidendiks.

Presidendi ametiajad ja poliitika

Putin oli president aastatel 2000–2008, seejärel peaminister 2008–2012 ning taas president alates 2012. aastast. Tema valitsemise iseloomustavad keskne võimu koondamine, riigi institutsioonide tugevdamine, suurenenud riiklik kontroll meedia ja kodanikuühiskonna üle ning majanduse stabiilsuse tõstmise püüdlused, eriti energiaressursside (nafta ja gaas) kaudu. 2012. aasta ja 2018. aasta presidendivalimiste järel jätkus tema juhatus, ning 2020. aastal vastu võetud põhiseaduse muudatused andsid võimaluse tema ametiajade lähtestamiseks.

Välispoliitika ja konfliktid

Putini välispoliitika on rõhutanud Venemaa geopoliitilist mõju ja huvide kaitset endise Nõukogude ruumi piirkondades. Tema valitsusperioodiga seostatakse oluliselt järgmisi sündmusi:

  • 2014. aasta: Krimmi annekteerimine Ukrainalt, mis tõi kaasa laialdased rahvusvahelised sanktsioonid Venemaale.
  • 2014–2023: pingete ja mehhanismide suurenemine Lääneriikidega, sealhulgas sanktsioonid, diplomaatilised vastumeetmed ja sõjalise kohaloleku tugevdamine.
  • 2022. aasta: Venemaa alustas suuroperatsiooni Ukrainas, mis eskaleeris täiemahuliseks sõjategevuseks; see tõi kaasa veel laialdasema rahvusvahelise kriitika ja uusi sanktsioonipakette.

Sisest poliitika ja ühiskond

Putini ajal on Venemaal toimunud suurenenud keskvalitsuse kontroll regionaalsete juhtide, meedia ja suurettevõtete üle. Tema valitsuse poliitikad on rõhutanud stabiilsust, konservatiivseid väärtusi ja ressursside suunamist riiklike huvide kaitsmisele. Samas on esinenud ka rikkumiste väiteid korruptsiooni, sõnavabaduse piiramise ning valimistulemuste usaldusväärsuse kohta, mida on rahvusvaheline ja kodumaine kritika sageli tõstatanud.

Isiklik elu ja avalik kuvand

Putin on tuntud kui spordi- ja välitegevuste harrastaja, eriti judos (tal on must vöö). Ta on rääkinud mõningates keeltes, eelkõige vene ja mõnevõrra saksa keeles. Tema eraelu on olnud suure tähelepanu all, ta oli abielus Ludmila Škrebnevaga (mõnikord kirjutatud kui Lyudmila) kuni nende lahutuseni 2013. aastal; on avalikult mainitud ka tema kaks tütart, keda meedias nimetatakse Maria ja Jekaterina (Katerina).

Kriitika, sanktsioonid ja rahvusvaheline positsioon

Putini juhtimise käigus on Venemaa sattunud süstemaatilise rahvusvahelise surve alla seoses inimõiguste olukorra, agressiivse välispoliitika ja demokraatlike protsesside piiramisega. Paljud lääneriigid on kehtestanud talle ja Venemaale sanktsioone, mis mõjutavad majandust, poliitilisi suhteid ja juhtkonna isiklikku liikumist.

Pärand ja tähtsus

Vladimir Putin on 21. sajandi ühe olulisema ja samal ajal polariseerivama riigijuhina olnud määravaks teguriks nii Venemaa sisepoliitikas kui ka maailma geopoliitikas. Tema valitsemisaeg on kujundanud Venemaa positsiooni rahvusvahelisel areenil, tõstnud esile riikliku julgeoleku prioritiseerimise ning tekitanud laialdast arutelu demokraatia, suveräänsuse ja rahvusvahelise õiguskorra üle.