Lee Harvey Oswald — JFK mõrva kahtlustatav: elu, uurimised ja tapmine
Lee Harvey Oswald — JFK mõrva kahtlustatav: elulugu, viie uurimise järeldused, arreteerimine ja Jack Rubyi tulistamine — uurimised ja saladused, mis siiani vaidlusi tekitavad.
Lee Harvey Oswald (18. oktoober 1939 – 24. november 1963) oli mitme valitsusliku uurimise põhjal peamine kahtlusalune snaipri rollis, kes 22. novembril 1963 mõrvas USA presidendi John F. Kennedy Dallases, Texases. Warren Commission (1964) jõudis järeldusele, et Oswald tegutses üksi; hilisem 1979. aasta House Select Committee on Assassinations leidis seevastu, et Kennedyl võis olla tapmisesse seotud ka vandenõu element, mistõttu juhtum jääb ajalooliselt ja teaduslikult vaieldavaks.
Varajane elu ja teenistus
Oswald sündis New Orleansis ja tema lapsepõlv oli ebastabiilne — pere kolis sageli ning kooliteed segasid käitumis- ja kohanemisraskused. 1956. aastal liitus ta USA mereväega, kus sai mehhatroonika- ja laskemoonateadmised ning koolitus karabiini ja snaipri oskustes. Mereväes teenides viibis ta mitmes paigas ja lahkus teenistusest 1959. aastal madala auastmega.
Elu Nõukogude Liidus ja tagasipöördumine
1959. aastal reisis Oswald Nõukogude Liitu, kus ta andis avalikkusele mulje, et soovib endast teha kommunisti või vähemalt praktilise katse elada teises ideoloogilises keskkonnas. Ta abiellus Marina Prusakovaga ja elas mitu aastat Minskis, kus töötas tootmises ja püüdis saada Nõukogude kodakondsust. 1962. aasta sügisel naasis ta Ameerika Ühendriikidesse koos naise ja lapsega. Ameerikasse naastes töötas ta muu hulgas Texas School Book Depositorys, mis hiljem sai keskseks kohaks Kennedy mõrva uurimises.
Poliitiline tegevus ja varasem väidetav rünnak
Oswaldi poliitilised vaated olid keerulised: ta väljendas nii marksistlikku sümpaatiat kui ka varem pro-Kuuba seisukohti. Tema nimel on seotud varasem selgitamata rünnak sotsiaalkriitiku ja parempoolse aktivisti, endise kindral Edwin Walkeri vastu 1963. aasta aprillis – see juhtum aitas kaasa kahtlustele tema võimekuse ja motiivi osas. Tema isiku ja vaadete kombinatsioon tekitas paljudes inimeste seas nii hirmu kui huvi.
Dallase sündmused 22.–24. novembril 1963
Pärast Kennedyt tabanud paljast tulistamist Dallase paraadil arreteeriti Oswald esmalt seoses kohaliku politseiniku J. D. Tippiti (1924–1963) tapmisega — Tippit hukati paari tunni jooksul pärast presidendi rünnakut. Peagi seostati Oswaldi ka presidendi mõrvaga. Koridoris antud lühikestes intervjuudes väitis Oswald, et „Ma ei lasknud kedagi maha“ ja et „Nad võtsid mind kinni sellepärast, et ma elasin Nõukogude Liidus. Ma olen lihtsalt pats!“ (ingl. keeles „pats“ viitab süütule inimesele, keda süüdistatakse kellegi teise tegudes). Kui üks ajakirjanik küsis otse: „Kas te tapsite presidendi?“, vastas Oswald: „Ei, mind ei ole selles süüdistatud... Esimesena kuulsin sellest, kui ajakirjanikud selle küsimuse mulle esitasid.“
Kaks päeva pärast arreteerimist, kui Oswald viidi politseijaoskonnast maakonnavanglasse, tulistas teda otseülekannet filmivate telekaamerate juures Jack Ruby, ööklubi omanik, kes põhjustas Oswaldi surmavad vigastused. Juhtum mängis suurt rolli avaliku usalduse ja uurimise suunamuutuses, sest Oswald ei jõudnud kunagi kohtualustena oma süüd ega süütust täielikult kaitsma panna.
Uurimised ja ametlikud järeldused
President Kennedy mõrv on läbi viidud mitme ametliku uurimise objektiks. Kõige tuntum on Warren Commission (1964), mis teatas, et Oswald oli üksiktapja, kasutades hoonest töödeldud „Mannlicher–Carcano“ vintpüssi. FBI ja Dallase politsei kogusid tunnistusi ja füüsilisi tõendeid, mis Warren Commissioni arvates kinnitasid seda järeldust. 1979. aastal lõpetas töö House Select Committee on Assassinations ja leidis, et Kennedyl oli suure tõenäosusega vandenõuline tapmine ning et tõendid viitavad sellele, et võis eksisteerida ka teine laskja; siiski jäi üleüldine pilt vastuoluline ja mitmetes punktides ebakindel.
Ajaloolased, patsientide eksperdid ja sõltumatud uurijad on järjepidevalt analüüsinud fotosid, helisalvestisi, tunnistusi ja relvatehnilisi andmeid. Avalikkuse huvi on hoidnud asjaosaliste ütluste variatiivsus, dokumendiväljavõtete hilisem avalikustamine ning mõnikord erinevad leiud, mis annavad aluse nii ametlikele järeldustele kui ka laialdastele vandenõuteooriatele.
Surm, kohtuprotsess Jack Rubyle ja pärand
Oswald hukkus 24. novembril 1963 politseijaoskonnas Jack Ruby tulistuse tagajärjel enne kohtu alla andmist. Ruby mõisteti algselt süüdi ja hukati, kuid hilisemates protsessides toimusid õigusalased sõjad ja ta suri 1967. aastal vanglas enne lõplikku kohtulikku lõppu. Ruby põhjendas oma tegutsemist erinevalt – osaliselt väitis ta, et tegi seda emotsiooni ja viha ajendil Kennedy surma vastu, teised väited hõlmasid ka väidetavat organisatsioonilist motiveeritust; nende väidete tõesus on siiamaani vaieldav.
Oswald ei jõudnud kunagi kohtus vastata presidendi mõrvas esitatud süüdistusele. See fakt, koos erinevate tunnistuste, füüsiliste tõendite tõlgenduste ja erimeelsuste ning teatud dokumentide varasema salastatusega, hoiab juhtumi avalikkuse huviorbiidis. Paljud uuringud, dokumendiväljavõtted ja memuarid on püüdnud selgitada motivatsiooni, sündmuste kronoloogiat ja osalejate rolle, kuid täielikku üksmeelt ei ole saavutatud.
Vaieldav pärand ja uurimise jätkumine
Kõnealune juhtum on 20. sajandi Ameerika ajaloo üks olulisemaid ja enim arutatud juhtumeid. Kennedy mõrv, Oswaldi isik ja tema kinnipidamine on ajendanud rohkelt uurimusi, filme, raamatuid ja akadeemilisi töid. Ajaloo- ja õiguseksperdid jätkavad tõendite uuesti ülevaatamist, ning aeg-ajalt avalikustatakse uusi dokumente või valmistatakse uusi analüüse, mis püüavad täpsustada seda keerukat juhtumiketti.
Kuigi ametlikud uurimised andsid erinevaid järeldusi, jääb Oswaldi roll ja küsimus, kas ta tegutses üksi või oli osa laiemast plaanist, ajaloolaste ja avalikkuse diskussioonide keskmesse. Tema elu- ja tegevuslugu — mereväeteenus, Nõukogude Liidus viibimine, töö Texas School Book Depositorys, väidetavad poliitilised motiivid ning tema varajane surm — koosneb paljudest elementidest, mis moodustavad mitmetahulise ja vastuolulise narratiivi.
Kui huvi selle teema vastu püsib, tasub uurida nii ametlikke uurimisaruanneid kui ka sõltumatuid analüüse ning hoida silm peal varem salastatud dokumentide järjekindlal avalikustamisel, mis võib ajapikku suurendada meie arusaamist tollastest sündmustest.
Warreni komisjoni uuring
1964. aastal jõudis Warreni komisjon järeldusele, et Oswald tegutses Kennedy tapmisel üksinda, millele FBI ja Dallase politsei olid juba varem jõudnud. 1979. aastal nõustus Ameerika Ühendriikide esindajatekoja mõrvade erikomisjon sellega, et Kennedy tappis Oswald, kuid jõudis ka järeldusele, et Kennedy surm oli tõenäoliselt vandenõu tulemus. Selle tõenäolise vandenõu liikmeid ei tuvastatud.
Perekonna ajalugu
Oswald oli sündinud New Orleansis, 2 kuud pärast isa surma, ja tema ema kolis teda ja kahte venda mitmesse eri linna, samal ajal kui ta abiellus kolmanda mehega 3 aastat, 1945-48. Pärast 12 kooli külastamist Fort Worthis, New Yorkis ja New Orleansis jättis Oswald 16-aastaselt 10. klassi pooleli ja töötas kontoriametnikuna/saadikuna. 1956. aasta juulis kolis Oswald tagasi Texasesse, astus Fort Worthis 10. klassi, kuid jättis oktoobris, 17-aastaselt, taas kooli pooleli, et astuda USA mereväelastesse, nagu ka tema vend Robert, pärast seda, kui nende poolvend John Pic oli astunud USA rannavalveteenistusse. 1959. aastal sai Oswald raskete asjaolude tõttu (ema tervise tõttu) mereväelaste teenistusest lahkuda, kuid läks üle Nõukogude Liitu, kus ta oli peaaegu 3 aastat. Olles abiellunud Nõukogude julgeolekuametniku tütre Marinaga, deserteerus ta 1962. aasta juunis koos naise ja tütrega tagasi USAsse.
Nad asusid elama Dallasesse koos ema ja venna Robertiga. Oswald töötas 3 kuud keevitusfirmas, seejärel töötas oktoobrist kuni vallandamiseni 1963. aasta aprillis trükikojas. Hiljem kahtlustati Oswaldi 10. aprilli katses tulistada kindral Edwin Walker, kasutades püstolit (ja käsirelva), mille ta sai märtsis postimüügi teel. Oswald ja Marina kolisid aprillis kiiresti New Orleansisse, kuid naasis Dallasi 1963. aasta septembri lõpus, kui Oswald sõitis Mehhikosse, kus tal oli ebaõnnestunud plaan minna Kuubale ja NSV Liitu. Selle asemel naasis ta Dallasesse ja asus 16. oktoobril 1963 tööle Texase kooliraamatute hoidlas. FBI uuris Marinat kui võimalikku nõukogude spiooni. See oli kuu aega enne president Kennedy ja ohvitser Tippiti tulistamist.
Oswald suri 24. novembril 1963. aastal Jack Ruby löögi läbi. Teda jäid maha tema abikaasa Marina, 2-aastane tütar June ja 1 kuu vanune tütar Rachel.
hüüdis Oswald ahastusest Oswald, kes vajus betoonpõrandale, kui tema käsivarrega käed klammerdusid tema kõhule ja väänlesid valust, vingudes ja ulgudes. Ta kaotas peagi teadvuse rahvahulk peakorteri ees puhkes aplausesse, kui kuulis, et Oswald on maha lastud. politseiuurija Billy Combest tundis äkki Ruby ära ja hüüatas: "Jack, sina kuradimaja!"
Küsimused ja vastused
K: Kes mõrvas USA presidendi John F. Kennedy?
V: Viie valitsuse uurimise kohaselt oli Lee Harvey Oswald snaiper, kes mõrvas USA presidendi John F. Kennedy 22. novembril 1963. aastal Dallases, Texases.
K: Mida karjus Lee Harvey Oswald arreteerimisel?
V: Kui teda arreteeriti, karjus Oswald: "Ma ei lasknud kedagi maha" ja "Nad võtsid mind kinni sellepärast, et ma elasin Nõukogude Liidus. Ma olen lihtsalt pats!" (patuoinas või keegi, keda süüdistatakse milleski, mida keegi teine tegelikult tegi).
K: Kes tulistas ja haavas surmavalt Lee Harvey Oswaldi?
V: Kaks päeva hiljem, kui Oswaldi toimetati politsei peakorterist maakonnavanglasse, tulistas ja haavas teda surmavalt ööklubiomanik Jack Ruby, otseülekannet edastavate telekaamerate silme ees.
K: Mida küsis reporter Lee Harvey Oswaldilt pressikohtumisel?
V: Pressikohtumisel küsis ajakirjanik: "Kas te tapsite presidendi?" ja Oswald vastas: "Ei, mind ei ole selles süüdistatud. Tegelikult ei ole seda mulle veel keegi öelnud."
K: Milliseid küsimusi hüüti, kui Lee Harvey Oswaldi ruumist välja juhatati?
V: Kui teda toast välja juhatati, hüüti välja küsimused "Mida te Venemaal tegite?" ja "Kuidas te oma silma vigastasite?";
K: Kuidas vastas Lee Harvey Oswald nendele küsimustele?
V: Nendele küsimustele vastas ta: "Politseinik lõi mind".
Otsige