Schlieffeni plaan
Schlieffeni plaan oli strateegiline plaan, mille koostas krahv Alfred von Schlieffen, kes töötas Saksamaa mereväe heaks. See koostati Saksa impeeriumi armee jaoks 1905. aastal. See oli mõeldud sõja jaoks ühelt poolt Prantsusmaa ja teiselt poolt Saksa keisririigi, Austria-Ungari ja Itaalia vahel. Saksamaa ja nende liitlased tungiksid Prantsusmaa kallale Belgia kaudu. Liitlaste abiga oleks Saksamaal just piisavalt mehi, et võita Prantsusmaad mõne kuu jooksul.
Kui Schlieffen 1906. aastal pensionile läks ja 9 aastat hiljem, 1915. aasta augustis, puhkes 1. maailmasõda, kaevasid Saksa ohvitserid ja taktikajuhid välja Schlieffeni koostatud plaani ja arvasid, et see plaan töötab nagu Schlieffeni hüpoteetilises sõjas. Kuid plaan ei toiminud, sest see oli vananenud ja asjad olid kümne aasta jooksul palju muutunud.
Kuigi tal ei olnud piisavalt mehi, et Prantsusmaad võita, ründas Moltke siiski Prantsusmaad läbi Belgia. Ta tegi seda, sest ta arvas, et ründamine on alati parem kui kaitsmine. Moltke oli kindel, et Vene-Jaapani sõda tõestas seda, sest Jaapan ründas alati ja Jaapan võitis.
Schlieffen uskus, et kaitsmine on tavaliselt parem kui ründamine. Schlieffen ütles, et kaitsja mehed saavad rongiga kiiremini kohale sõita kui ründaja mehed saavad sinna jalgsi minna. See tähendas, et kaitsjal on alati piisavalt mehi, et ründajat peatada. Schlieffen ütles ka, et kaevikud, kuulipildujad ja okastraat aitaksid kaitsjat palju. Schlieffenil oli õigus. Esimeses maailmasõjas oli kaitse alati parem, kuni ründajad kasutasid palju suurtükiväge, et aidata oma jalaväge.
Schlieffeni plaaniga sarnast ideed kasutasid Hitleri kindralid Erich von Manstein ja Heinz Guderian Teises maailmasõjas. Selles sõjas vallutas Saksamaa Prantsusmaa, rünnates Belgiat ja Madalmaid. Kuna Schlieffeni plaanis ründas Saksamaa peamiselt Põhja-Belgia kaudu, arvas Prantsusmaa, et Saksamaa teeb seda uuesti. Prantsusmaa paigutas suurema osa oma sõduritest Põhja-Belgiasse. Kuid Saksamaa tungis sisse peamiselt Lõuna-Belgia kaudu. Saksa väed marssisid mere äärde ja lõid poole Prantsuse armeest Põhja-Belgias lõksu. Kuna lõksu jäänud Prantsuse väed olid näljas ja ei saanud enam toitu, andsid nad alla. Prantsusmaa püüdis jätkata võitlust, kuid oli liiga nõrk, et vastu panna, ja alistus.
Punased nooled näitavad Saksa armee liikumist Schlieffeni plaani raames. Sinised nooled näitavad Prantsuse armee liikumist XVII plaani puhul. Saksamaa ründab Prantsusmaad Belgia kaudu ja Prantsusmaa ründab Saksamaad otse ja Belgia kaudu.
von Moltke Jr.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli krahv Alfred Graf von Schlieffen?
V: Krahv Alfred Graf von Schlieffen oli Saksa sõjaväestrateeg, kes töötas aastatel 1853-1871 Preisi armees ja hiljem aastatel 1871-1906 keiserlikus Saksa armees. Ta suri 1913. aastal 79-aastaselt.
Küsimus: Mis oli Schlieffeni plaan?
V: Schlieffeni plaan oli krahv Alfred Graf von Schlieffeni 1905. aastal koostatud strateegiline plaan sõja jaoks ühelt poolt Prantsusmaa ja teiselt poolt Saksa keisririigi, Austria-Ungari ja Itaalia vahel. See nägi ette, et Saksamaa ja tema liitlased tungivad Prantsusmaa kallale Belgia kaudu, selle asemel et rünnata seda otse.
Küsimus: Miks Moltke ründas Prantsusmaad ikkagi Belgia kaudu, kuigi tal ei olnud piisavalt mehi, et neid võita?
V: Moltke uskus, et ründamine on alati parem kui kaitsmine, kuna Jaapan oli edukas Vene-Jaapani sõjas, kus nad alati ründasid ja võitsid. Ta arvas, et see strateegia töötab nagu Schliffeni hüpoteetilises sõjas, kuigi asjad olid sellest ajast alates kümne aasta jooksul oluliselt muutunud.
K: Mida uskus Schliffen kaitsest versus rünnakust?
V: Schliffen uskus, et kaitsmine on tavaliselt parem kui ründamine, sest kaitsja mehed saavad rongiga kiiremini kohale sõita kui ründaja mehed sinna jalgsi, lisaks aitaksid kaitsjale palju kaevikud, kuulipildujad ja okastraat.
K: Kuidas kasutas Hitler Teise maailmasõja ajal sarnast taktikat nagu Schlieffeni plaanis?
V: Teise maailmasõja ajal kasutasid Hitleri kindralid Erich Von Manstein ja Heinz Guderian sarnast taktikat nagu Schlieffeni plaanis, tungides Prantsusmaale sisse Belgia ja Madalmaade kaudu, kusjuures sissetungi käigus tungiti peamiselt Lõuna-Belgiasse, mitte Põhja-Belgiasse, mida Prantsusmaa ootas, lähtudes sellest, kuidas Saksamaa oli varem seda plaani kasutades rünnanud. See võimaldas neil lõksu ajada pooled Prantsuse väed, kes nälgisid ilma toiduta, mille tulemuseks oli nende kapituleerumine, samas nõrgestades Prantsusmaad liiga palju, et nad suudaksid enam vastu panna, mis viis lõpuks ka nende kapituleerumiseni.
Küsimus: Millal Schliffen pensionile läks?
V: Schliffen läks keiserliku Saksa armee teenistusest pensionile 1906. aastal, üheksa aastat enne Esimese maailmasõja algust 1915. aasta augustis.
