Bakteriofaagid
Bakteriofaag on viirus, mis nakatab baktereid. Terminit lühendatakse tavaliselt faagiks.
Bakteriofaagid on ühed kõige levinumad ja mitmekesisemad olendid biosfääris. Sarnaselt eukarüootide (taimed, loomad ja seened) viirustega on faagide struktuurid ja funktsioonid väga erinevad.
Faagid koosnevad tavaliselt väliskestast, mille sees on geneetiline materjal. Geneetiline materjal võib olla üheahelaline (ssRNA või ssDNA) või kaheahelaline (dsRNA või dsDNA). See võib olla 5 kuni 500 kilobaasipaari pikk ja kas ringikujulise või lineaarse paigutusega. Bakteriofaagide suurus on tavaliselt 20 kuni 200 nanomeetrit.
Faagide genoomid võivad kodeerida nii vähe kui neli geeni, aga ka sadu geene. Faagid süstivad oma genoomi bakterisse ja paljunevad bakteri sees.
Faagid on kõikjal, kus on bakterid, näiteks pinnases või loomade soolestikus. Nad on väga levinud merevees: pinnal asuvates mikroobimattides on leitud kuni 9×108 viirust milliliitri kohta ning kuni 70% merebakteritest võib olla faagidega nakatunud.
Neid on kasutatud juba üle 90 aasta antibiootikumide alternatiivina endises Nõukogude Liidus ja Kesk-Euroopas, samuti Prantsusmaal. Kuid alles siis, kui Helmut Ruska 1939. aastal täheldas esimest faagi elektronmikroskoobi all, tehti kindlaks selle tõeline olemus.
Need on võimalik ravi paljude bakterite antibiootikumiresistentsete tüvede vastu. Teisest küljest raskendavad mõned faagid kopsupõletiku ja tsüstilise fibroosi puhul esinevaid biokilesid. Nad kaitsevad baktereid ravimite eest ja pikendavad seega infektsiooni.
Bakteri külge kinnitatud faagid
Tüüpilise müoviiruse bakteriofaagi struktuur
Küsimused ja vastused
K: Mis on bakterifaag?
V: Bakteriofaag, tavaliselt lühendatult faag, on viirus, mis nakatab baktereid.
K: Milline näeb välja faagi tipp?
V: Faagi tipp on 20 külje ja 30 servaga täringulaadse kujuga. Selle sees on geneetiline informatsioon, mis on selle DNA. See täringulaadne kuju istub sageli sabal, millel on jalataolised kiud.
K: Milline on bakteriofaagide suurusvahemik?
V: Bakteriofaagide suurus jääb tavaliselt 20 ja 200 nanomeetri vahele.
K: Mitu geeni võib faagide genoomi kodeerida?
V: Faagide genoomid võivad kodeerida nii vähe kui neli geeni, aga ka sadu geene.
K: Kuidas paljunevad faagid bakterite sees?
V: Kui nad kinnituvad bakterile, süstivad nad sellesse oma genoomi, mis kasutab bakteri sees paljunemiseks bakteri osi. Kui bakteri sees on palju faage, panevad nad bakterisse ensüüme, mis nõrgestavad bakteri välisseina, nii et nad saavad sellest läbi murda ja nakatada uusi baktereid.
K: Kust me võime leida faage?
V: Faagid on kõikjal, kus on baktereid, näiteks mullas või loomade soolestikus, ja väga levinud merevees, kus on leitud kuni 9x108 viirust milliliitri kohta ja kuni 70% merebakteritest võib olla nendega nakatunud.
K: Millal avastati esmakordselt, millest need viirused koosnevad?
V: Alles 1939. aastal, kui Helmut Ruska täheldas ühte neist elektronmikroskoobi all, tehti kindlaks nende tegelik olemus.
