Michael Smith — Kanada biokeemik, Nobeli keemiapreemia laureaat (1993)
Michael Smith — Kanada biokeemik ja 1993. a Nobeli keemiapreemia laureaat, koha-suunatud mutageneesi arendaja; tunnustatud teaduse, innovatsiooni ja heategevuse pioneer.
Michael Smith CC, OBC, FRS (26. aprill 1932 – 4. oktoober 2000) oli Briti päritolu Kanada biokeemik. Ta sai 1993. aastal Nobeli keemiapreemia (koos Kary Mullisega) oma töö eest koha-suunatud mutageneesi väljatöötamisel.
Uurimistöö ja panus
Pärast doktorikraadi omandamist 1956. aastal Manchesteri Ülikoolis töötas Smith mitmete uurijate ja rühmatega, sealhulgas koos dr Har Gobind Khoranaga, Briti Columbias, Vancouveris, Kanadas. Tema teadustöö keskendus geneetika ja molekulaarbioloogia meetodite arendamisele, eriti DNA ja valkude seose uurimise tehnikatele.
Koha-suunatud mutagenees (site-directed mutagenesis), mille arendamise eest ta auhinnati Nobeli preemiaga, on meetod, mis võimaldab teadlikult ja täpselt muuta üheks või mitmeks aminohappeks kodeerivaid nukleotiide geenis. See võimaldas:
Karjäär ja mõju
Smithi meetodid levisid kiiresti ülemaailmselt ja muutusid laborite igapäevaseks tööriistaks nii akadeemilises uurimistöös kui ka tööstuslikes biotehnoloogiaalastes rakendustes. Tema töö avas tee täpsematele geenifunktsiooni uuringutele, valkude kujundamisele ja molekulaarsete haigusmehhanismide lahtimõtestamisele. Ta juhendas mitmeid õpilasi ja koostöörühmi, kelle töö on edasi arendanud geneetilist ja molekulaarset biotehnoloogiat.
Heategevus ja tunnustused
Smith oli tuntud ka oma suuremeelsuse poolest. Ta annetas poole Nobeli preemia summast teadlastele, kes uurisid skisofreeniat, tunnustades nii psühhiaatriliste haiguste geneetika tähtsust. Teise poole Nobeli preemia rahast suunas ta Vancouveris asuvale BC Science Worldile (Vancouveris) ja Kanada naiste teaduse ja tehnoloogia ühingule. Lisaks sai ta mitmeid auhindu ning 1999. aastal Royal Banki auhinna; ta annetas ka toetusi BC Cancer Foundationile.
Pärand
Michael Smithi töö site-directed mutageneesi arendamisel on üks kaasaegse molekulaarbioloogia nurgakive. Tema meetodid võimaldasid teadlastel kujundada ja testida valgufunktsioone üksikasjalikumalt kui kunagi varem, mis omakorda kiirendas meie arusaamist geenide ja haiguste seostest ning aitas kaasa uute biomeditsiiniliste lahenduste tekkimisele. Tema filantroopia ja toetused teadusele ning haridusele jätkavad mõjule avaldamist ka pärast tema surma.
Kohaspetsiifiline mutagenees
1978. aastal võttis Smith koos Fred Sangeri endise kolleegi Clyde A. Hutchison III-ga kasutusele uue tehnika molekulaarbioloogias. See tehnika, mida nimetatakse "oligonukleotiidiga suunatud kohasuunatud mutageneesiks", näitas, kuidas leida ühe mutantse geeni mõju. Nad töötasid välja sünteetilise DNA. Selle abil võrdlesid nad erinevaid valgumolekule, et näidata, mida mutatsioon tegi.
Uus tehnoloogia võimaldas geenide tahtlikku muutmist, et muuta organismi omadusi. See aitab uusi diagnostilisi strateegiaid ja geneetiliste haiguste uusi ravimeetodeid. See võib isegi võimaldada kunstlike eluvormide loomist.
Töörühma töö, milles kirjeldati kohasuunatud mutageneesi, avaldati 1978. aasta septembris ajakirjas Journal of Biological Chemistry pealkirjaga "Mutagenesis at a specific position in a DNA sequence". Meeskonna töö eest jagas Smith 1993. aastal Nobeli keemiapreemiat koos Kary Mullisega, polümeraasi ahelreaktsiooni leiutajaga.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Michael Smith?
V: Michael Smith oli Briti päritolu Kanada biokeemik.
K: Mille eest sai Michael Smith Nobeli keemiapreemia?
V: Michael Smith sai Nobeli keemiapreemia 1993. aastal oma töö eest koha-suunatud mutageneesi väljatöötamisel.
K: Kellega õppis Michael Smith Briti Columbia teadusnõukogus?
V: Michael Smith õppis koos dr Har Gobind Khoranaga Briti Columbia Teadusnõukogus.
K: Millal lõpetas Michael Smith doktorantuuri?
V: Michael Smith lõpetas doktorantuuri 1956. aastal Manchesteri Ülikoolis.
K: Mida tegi Michael Smith poole oma Nobeli preemia rahaga?
V: Michael Smith andis poole oma Nobeli preemia rahast skisofreenia geneetikaga tegelevatele teadlastele.
K: Mida tegi Michael Smith oma Nobeli preemia raha teise poolega?
V: Michael Smith andis teise poole oma Nobeli preemiarahast BC Science World'ile Vancouveris ja Kanada naiste teaduse ja tehnoloogia ühingule.
K: Millise teise auhinna sai Michael Smith ja mida ta selle stipendiumiga tegi?
V: Michael Smith sai 1999. aastal Royal Banki auhinna ja ta annetas stipendiumi BC Cancer Foundationile.
Otsige