Frederick Sanger
Frederick Sanger OM CH CBE FRS FAA (/ˈsæŋər/; 13. august 1918 - 19. november 2013) oli inglise biokeemik.
Sanger on kahekordne Nobeli preemia laureaat keemias, ainuke inimene, kes on seda olnud. Sanger on neljas inimene, kes on saanud kaks Nobeli preemiat kas üksi või koos teistega.
1958. aastal anti talle Nobeli keemiapreemia "oma töö eest valkude, eriti insuliini struktuuri alal".
1980. aastal jagasid Walter Gilbert ja Sanger poole keemiapreemiast "nende panuse eest nukleiinhapete alusjärjestuse määramisse". Teine pool anti Paul Bergile "nukleiinhapete biokeemia aluste uuringute eest, eriti seoses rekombinantse DNA-ga".
Hilisem elu
Sanger läks 1983. aastal pensionile oma koju "Far Leys", Swaffham Bulbeckis Cambridge'i lähedal asuvas Swaffham Bulbeckis.
1992. aastal asutasid Wellcome Trust ja Medical Research Council Sanger Centre (nüüd Sanger Institute), mis sai tema nime. Instituut asub Wellcome Trust Genome Campus'is Hinxtoni lähedal, vaid mõne miili kaugusel Sangeri kodust. Asutajaliige John Sulston küsis Sangerilt, kas keskus võiks olla nimetatud tema auks. Sanger oli nõus, kuid hoiatas: "Parem oleks, kui see oleks hea". Sanger ise avas keskuse 4. oktoobril 1993, kus töötas vähem kui 50 inimest. Nüüdseks on instituudil juhtiv roll inimgenoomi sekveneerimisel. Praegu töötab instituudis üle 900 inimese ja see on üks maailma suurimaid genoomiuuringute keskusi.
Kuigi ta on säilitanud oma vastumeelsuse vägivalla vastu, on ta kaotanud oma kveekerite usu ja nimetab end agnostikuks. Ajalehes Times 2000. aastal avaldatud intervjuus on Sanger öelnud järgmist: "Minu isa oli veendunud kveeker ja mind kasvatati kveekerina ning nende jaoks on tõde väga oluline. Ma eemaldusin nendest tõekspidamistest - ilmselt otsitakse tõde, kuid selle jaoks on vaja tõendeid. Isegi kui ma tahaksin Jumalasse uskuda, oleks see mulle väga raske. Mul oleks vaja näha tõendeid".
Ta keeldus rüütliristi tiitli pakkumisest, kuna ei soovinud, et teda kutsutaks "härra", kuid võttis hiljem vastu teenetemärgi.
2007. aastal sai Briti Biokeemia Selts Wellcome Trustilt toetuse 35 laboratoorse märkmiku kataloogimiseks ja säilitamiseks, milles Sanger aastatel 1944-1983 oma tähelepanuväärseid uuringuid talletas. Ajakiri Science märkis sellest teatades, et Sanger, "kõige tagasihoidlikum inimene, keda võib loota kohata", veedab nüüd aega oma Cambridgeshire'i kodus aiatöödega.
Surm
Sanger suri 19. novembril 2013 oma kodus Cambridge'is, Inglismaal, 95-aastaselt. Praegu kirjutatakse tema teaduslikku elulugu, mis avaldatakse 2014. aastal.
Sanger Institute
Küsimused ja vastused
K: Mis on Frederick Sangeri täisnimi?
V: Frederick Sanger OM CH CBE FRS FAA.
K: Millal ta sündis?
V: Ta sündis 13. augustil 1918.
K: Mitu Nobeli preemiat ta võitis?
V: Ta võitis kaks Nobeli preemiat keemias, mis teeb temast ainukese inimese, kes on seda teinud.
K: Mille eest sai ta oma esimese Nobeli preemia?
V: Esimese Nobeli preemia sai ta 1958. aastal oma töö eest valkude, eriti insuliini struktuuri uurimisel.
K: Kellega jagas ta oma teist Nobeli preemiat?
V: Oma teist Nobeli preemiat jagas ta 1980. aastal koos Walter Gilbertiga. Teine pool preemiast anti Paul Bergile "nukleiinhapete biokeemia alaste fundamentaalsete uuringute eest, eriti seoses rekombinantse DNA-ga".
K: Millise valdkonna teadlane oli Sanger?
V: Sanger oli inglise biokeemik.
