Sir John Edward Sulston FRS (27. märts 1942 - 6. märts 2018) oli Briti bioloog. Ta oli 2002. aasta Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna kaasvõitja.

Ta oli Wellcome Sanger Institute'i esimene direktor ja seejärel Manchesteri ülikooli teaduse, eetika ja innovatsiooni instituudi juhataja.

Sulston oli üks 20 Nobeli preemia laureaadist, kes kirjutas 18. mail 2011 Rootsis Stockholmis toimunud 3. Nobeli preemia laureaadi ülemaailmse jätkusuutlikkuse sümpoosionil alla Stockholmi memorandumile.

Teadustöö ja panus

Sulstoni teadustöö keskendus raku arengu ja surma molekulaarsetele mehhanismidele ning genoomi kaardistamisele. Tema oluline teaduslik panus hõlmas:

  • Caenorhabditis elegans nematoodi rakuliinide täpset kaardistamist — see töötas välja üksikasjaliku skeemi, kuidas embrüo ja loote rakud jagunevad ja diferentseeruvad;
  • programmeeritud rakusurma (apoptoosi) mehhanismide uurimist ning nende rolli arengu- ja haigusprotsessides;
  • suurtööstuslikke genoomsekveneerimise projekte, sealhulgas panust inimgenoomi ja teiste organismide sekveneerimisse ning kõrge läbilaskevõimega sekveneerimistehnoloogiate rakendamisse.

Eetika ja avalik poliitika

Sulston oli aktiivne teaduse ja ühiskonna vahelistel teemadel: ta toetas vaba juurdepääsu genoomiandmetele, oli kriitiline geenipatentimise vastu ja rõhutas teaduse eetilist vastutust avaliku huvi ees. Ta osales avalikus diskussioonis seoses biotehnoloogia regulatsioonide, andmete jagamise ja teaduse sotsiaalse mõjuga.

Auhinnad ja tunnustused

Tuntud kui juhtiv teadlane ja avaliku elu tegelane, pälvis Sulston mitmeid auhindu ja tiitleid, muu hulgas Nobeli auhinna 2002. aastal koos kolleegidega. Ta oli ka Fellow of the Royal Society (FRS) ning talle omistati rüütlikraadi ehk tiitel "Sir" tunnustamaks tema panust teadusse ja ühiskonda.

Pärand

John Sulstoni pärand on mitmekihiline: tema teadustöö laiendas arusaamist arengu- ja surmaprotsessidest rakkudel, tema juhtimine aitas kujundada kaasaegset genoomika infrastruktuuri ning tema aktivism edendas avatuse ja eetika küsimusi biomeditsiinis. Tema töö on jätkuvalt aluseks nii põhiteadusele kui ka rakendustele meditsiinis ja biotehnoloogias.