Sydney Brenner — Nobeli laureaat, bioloog ja Caenorhabditis elegans'i pioneer
Sydney Brenner CH FRS (13. jaanuar 1927 - 5. aprill 2019) oli Lõuna-Aafrika bioloog ja 2002. aasta Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat, keda ta jagas Robert Horvitzi ja John Sulstoniga. Ta oli juudi päritolu.
Brenner andis olulise panuse geneetilise koodi ja muude molekulaarbioloogia valdkondade uurimisse.
Ta lõi ümaruss Caenorhabditis elegans'i kui mudelorganismi arengubioloogia uurimiseks. Ta asutas molekulaarteaduste instituudi Berkeleys, Californias.
Elulugu ja teadustee
Sydney Brenner sündis 1927. aastal ja õppis esmalt meditsiini, enne kui suundus molekulaarbioloogia ja geneetika uurimisele. Ta töötas ja koostööd tehes paljude tuntud teadlastega ning tema karjäär hõlmas nii õppetööd kui uurimuste juhtimist. Brenner oli tuntud nii oma viljaka ideede genereerimise kui ka noorte teadlaste juhendamise poolest.
Peamised teadustulemused
Brenneri tähtsaim panus oli C. elegans'i kasutuselevõtt kui mudelorganismina. Ta põhjendas, miks väike, kiiresti paljunev ja geneetiliselt manipuleeritav ämblikutaoline uss on ideaalne arengubioloogia, närvisüsteemi ja rakusurmaprotsesside uurimiseks. Tema algatusel läksid paljud hoolikalt läbi viidud mutatsiooniskriiningud, rakuliinide kaardistamine ja geneetiline analüüs, mis võimaldasid tuvastada geene, mis kontrollivad arengut ja programmeeritud rakusurma (apoptoosi).
Brenneri töö aitas sillutada teed avastustele, mille eest anti 2002. aastal Nobeli auhind (jagatud Robert Horvitzi ja John Sulstoni vahel) — eelkõige geneetilise regulatsiooni mehhanismide ja programmeeritud rakusurma mõistmise valdkonnas. Tema ideedest ja meetoditest kasutasid tugevat inspiratsiooni paljud hilisemad uuringud, sealhulgas närvivõrgu ühenduvuse (connectome) kaardistamine C. elegans’is.
Juhtimine, asutused ja õpetamine
Brenner oli teadusliku juhtimise ja instituutide asutamisega aktiivne: lisaks oma uurimistööle oli ta seotud teaduslike keskustega nii Suurbritannias kui Ameerikas ning aitas luua uurimiskeskkondi, kus integreeriti molekulaarset eksperimenti ja teoreetilist mõtlemist. Tema roll mentorina ja ideede algatajana mõjutas tugevalt järgmisi teadlasgeneratsioone.
Tunnustused ja pärand
- 2002. aasta Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind (jagatud Robert Horvitziga ja John Sulstoniga).
- Liikmelisused ja auhõbedad, sealhulgas märkimist väärivad tiitlid FRS ja CH.
Brenneri pärand seisneb tema võimes näha lihtsaid, kuid võimsaid eksperimenteerimisstrateegiaid ja valida sobiv mudelorganism keerukate bioloogiliste küsimuste lahendamiseks. Tema töö on viimaste aastakümnete jooksul mõjutanud arengubioloogiat, neurobioloogiat, molekulaarset geneetikat ja paljusid rakenduslikke lähenemisi meditsiinilisele ja põhitõdede uurimisele.
Hoolimata tema surmast 5. aprillil 2019, elab Brenneri mõju edasi läbi teaduslike meetodite, kolleegide ja õpilaste, ning läbi lugematute uuringute, mis põhinevad tema algsetel ideedel ja lähenemistest.
Töö
Brenner andis 1960. aastatel mitu olulist panust molekulaarbioloogiasse. Koos Francis Cricki ja teistega töötas ta välja geneetilise koodi, kus nukleiinhappe aluste kolmikud tõlgitakse aminohapeteks.
Brenner keskendus seejärel Caenorhabditis elegans'i kui mudelorganismi loomisele loomade arengu, sealhulgas närvisüsteemi arengu uurimiseks. Brenner valis selle 1 millimeetri pikkuse mulla ümarussi peamiselt seetõttu, et see on lihtne, seda on lihtne kasvatada massiliselt ja see osutus geneetilise analüüsi jaoks sobivaks. Selle töö eest jagas ta 2002. aasta Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinda koos Robert Horvitz'i ja John Sulstoniga. Tema 2002. aasta detsembris peetud Nobeli loeng "Looduse kingitus teadusele" on austusavaldus sellele tagasihoidlikule nematoodile. Ta leiab, et õige organismi valimine on sama oluline kui õigete probleemide valimine. Tunnustuseks tema teedrajava töö eest C. elegans'i kallal, anti teisele lähedalt sugulasele nematoodile teaduslik nimi Caenorhabditis brenneri.
Brenner asutas 1996. aastal Berkeley's, Kalifornias, Molekulaarteaduste Instituudi. Praegu on ta seotud Salki Instituudi, Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi, Singapuri Biomeditsiiniuuringute Nõukogu ja Howard Hughesi Meditsiiniinstituudiga. 2005. aasta augustis nimetati Brenner Okinawa Teadus- ja Tehnoloogiainstituudi presidendiks. Ta kuulub ka Scrippsi uurimisinstituudi teadusnõukogusse.
Brenner, kes oli tuntud oma teadusliku taiplikkuse ja vaimukuse poolest, kirjutas aastaid regulaarselt kolumni ("Loose Ends") ajakirjas Current Biology. Brenner oli tuntud oma suurejooneliste ideede poolest ning selle poolest, et tema ideed on ergutanud suurt hulka õpilasi ja kolleege.
Brenner suri 5. aprillil 2019 Singapuris. Ta oli 92-aastane.
Esther Lederberg, Gunther Stent, Sydney Brenner, Joshua Lederberg, 1965
Seotud leheküljed
- Bioloogide nimekiri
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Sydney Brenner?
V: Sydney Brenner oli Lõuna-Aafrika bioloog ja Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat.
K: Millise panuse andis ta molekulaarbioloogiasse?
V: Ta andis olulise panuse geneetilise koodi ja muude molekulaarbioloogia valdkondade uurimisse.
K: Millise mudelorganismi rajas ta arengubioloogia uurimiseks?
V: Ta lõi ümaruss Caenorhabditis elegans'i kui mudelorganismi arengubioloogia uurimiseks.
K: Millal ta sündis?
V: Ta sündis 13. jaanuaril 1927. aastal.
K: Millal ta suri?
V: Ta suri 5. aprillil 2019.
K: Milline on tema etniline taust?
V: Ta oli juudi päritolu.
K: Kus ta asutas Molekulaarteaduste instituudi?
V: Ta asutas molekulaarteaduste instituudi Berkeleys, Californias.
