Sydney Brenner CH FRS (13. jaanuar 1927 - 5. aprill 2019) oli Lõuna-Aafrika bioloog ja 2002. aasta Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat, keda ta jagas Robert Horvitzi ja John Sulstoniga. Ta oli juudi päritolu.
Brenner andis olulise panuse geneetilise koodi ja muude molekulaarbioloogia valdkondade uurimisse.
Ta lõi ümaruss Caenorhabditis elegans'i kui mudelorganismi arengubioloogia uurimiseks. Ta asutas molekulaarteaduste instituudi Berkeleys, Californias.
Elulugu ja teadustee
Sydney Brenner sündis 1927. aastal ja õppis esmalt meditsiini, enne kui suundus molekulaarbioloogia ja geneetika uurimisele. Ta töötas ja koostööd tehes paljude tuntud teadlastega ning tema karjäär hõlmas nii õppetööd kui uurimuste juhtimist. Brenner oli tuntud nii oma viljaka ideede genereerimise kui ka noorte teadlaste juhendamise poolest.
Peamised teadustulemused
Brenneri tähtsaim panus oli C. elegans'i kasutuselevõtt kui mudelorganismina. Ta põhjendas, miks väike, kiiresti paljunev ja geneetiliselt manipuleeritav ämblikutaoline uss on ideaalne arengubioloogia, närvisüsteemi ja rakusurmaprotsesside uurimiseks. Tema algatusel läksid paljud hoolikalt läbi viidud mutatsiooniskriiningud, rakuliinide kaardistamine ja geneetiline analüüs, mis võimaldasid tuvastada geene, mis kontrollivad arengut ja programmeeritud rakusurma (apoptoosi).
Brenneri töö aitas sillutada teed avastustele, mille eest anti 2002. aastal Nobeli auhind (jagatud Robert Horvitzi ja John Sulstoni vahel) — eelkõige geneetilise regulatsiooni mehhanismide ja programmeeritud rakusurma mõistmise valdkonnas. Tema ideedest ja meetoditest kasutasid tugevat inspiratsiooni paljud hilisemad uuringud, sealhulgas närvivõrgu ühenduvuse (connectome) kaardistamine C. elegans’is.
Juhtimine, asutused ja õpetamine
Brenner oli teadusliku juhtimise ja instituutide asutamisega aktiivne: lisaks oma uurimistööle oli ta seotud teaduslike keskustega nii Suurbritannias kui Ameerikas ning aitas luua uurimiskeskkondi, kus integreeriti molekulaarset eksperimenti ja teoreetilist mõtlemist. Tema roll mentorina ja ideede algatajana mõjutas tugevalt järgmisi teadlasgeneratsioone.
Tunnustused ja pärand
- 2002. aasta Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind (jagatud Robert Horvitziga ja John Sulstoniga).
- Liikmelisused ja auhõbedad, sealhulgas märkimist väärivad tiitlid FRS ja CH.
Brenneri pärand seisneb tema võimes näha lihtsaid, kuid võimsaid eksperimenteerimisstrateegiaid ja valida sobiv mudelorganism keerukate bioloogiliste küsimuste lahendamiseks. Tema töö on viimaste aastakümnete jooksul mõjutanud arengubioloogiat, neurobioloogiat, molekulaarset geneetikat ja paljusid rakenduslikke lähenemisi meditsiinilisele ja põhitõdede uurimisele.
Hoolimata tema surmast 5. aprillil 2019, elab Brenneri mõju edasi läbi teaduslike meetodite, kolleegide ja õpilaste, ning läbi lugematute uuringute, mis põhinevad tema algsetel ideedel ja lähenemistest.
