Gerhard Ertl
Professor Gerhard Ertl on saksa füüsik MPG Fritz Haberi instituudi füüsikalise keemia osakonnas. Ta sündis 10. oktoobril 1936 Saksamaal Stuttgartis. Professor Ertl sai 2007. aastal Nobeli keemiaauhinna.
Ertli teadustöö pani aluse kaasaegsele pinnakeemiale, mis on aidanud selgitada, kuidas kütuseelemendid toodavad energiat ilma saasteaineteta, kuidas katalüsaatorid puhastavad autode heitgaase ja isegi seda, miks raud roostetab, teatas Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia.
Tema töö on sillutanud teed puhtamate energiaallikate arendamisele ja suunab kütuseelementide arendamist, ütles Nobeli keemiakomitee sekretär Astrid Graslund.
Nobeli akadeemia ütles, et Ertl andis üksikasjaliku kirjelduse sellest, kuidas keemilised reaktsioonid toimuvad pindadel. Tema avastusi kohaldatakse nii akadeemilistes uuringutes kui ka tööstuslikus arengus, ütles akadeemia. "Pindade keemia võib seletada isegi osoonikihi hävitamist, sest reaktsiooni olulised etapid toimuvad tegelikult väikeste jääkristallide pinnal stratosfääris," seisab auhinnatsitatsioonis.
Professor Gerhard Ertl, november 2007 (71-aastane)
Isiklik elu
Ertlil ja tema abikaasal Barbaral on kaks last ja mitu lapselast. Tema hobide hulka kuulub klaverimäng ja ka tema kassidega mängimine.
Väljaanded
Professor Ertl on heterogeense katalüüsi käsiraamatu "Handbook of Heterogeneous Catalysis" toimetaja.
Haridus
Professor Ertl õppis aastatel 1955-1957 Stuttgarti Tehnikaülikoolis füüsikat. Aastatel 1957-1958 õppis ta Pariisi Ülikoolis ja seejärel 1958-1959 Münchenis Ludwig Maximilliani Ülikoolis. Ta naasis Stuttgarti Tehnikaülikooli, kus ta sai 1961. aastal füüsikadiplomi. Seejärel õppis ta Müncheni Tehnikaülikoolis ja sai 1965. aastal doktorikraadi.
Akadeemiline töö
Töö
Pärast doktorikraadi omandamist jäi ta Münchenisse assistendiks ja õppejõuks aastatel 1965-1968. Seejärel siirdus ta Hannoveri Tehnikaülikooli, kus töötas 1968-1973 professorina ja direktorina. 1973. aastal naasis professor Ertl Müncheni Ludwig Maximiliani Ülikooli, et töötada professorina füüsikalise keemia instituudis. Ta töötas seal kuni 1986. aastani ja oli sel ajal regulaarne külaline California Tehnoloogiainstituudis, Wisconsin-Milwaukee Ülikoolis ja California Ülikoolis Berkeleys, kus ta töötas külalisprofessorina. 1986. aastal sai temast Berliini Vaba Ülikooli ja Berliini Tehnikaülikooli professor. Alates 1986. aastast oli ta MPG Fritz Haberi instituudi direktor ja alates 1996. aastast ka Berliini Humboldti ülikooli professor. Professor Ertl jäi pensionile 2004. aastal.
Uuringud
Professor Ertl uuris ammoniaagi, raua, süsinikmonooksiidi ja pallaadiumi molekule, et aidata moodsaid katalüsaatoreid valmistada. Ta uuris plaatina aatomite tundmaõppimiseks.
Professor Ertl aitas välja töötada uusi võimalusi mikroskoopide kasutamiseks. Üks neist oli nn madala energiaga elektronide difraktsioon (LEED), mida ta kasutas oma karjääri alguses, ning hiljem töötas ta ultraviolett-fotoelektronspektroskoobi (UPS) ja skaneeriva tunnel-mikroskoobi (STM) kallal.
Auhinnad
Professor Ertl ja Gabor A. Somorjai said 1998. aastal Wolfi keemiaauhinna silmapaistvate tulemuste eest pinnateaduses ja kristallide reaktsiooni avastamise eest.
Professor Ertlile anti 2007. aastal Nobeli keemiapreemia rohkemate pinnateaduslike uuringute eest.
Küsimused ja vastused
K: Kes on Gerhard Ertl ja mis on tema eriala?
V: Gerhard Ertl on saksa füüsik, kes töötab MPG Fritz Haberi instituudi füüsikalise keemia osakonnas. Tema uurimisvaldkond on pinnakeemia.
K: Millal ja kus on Gerhard Ertl sündinud?
V: Gerhard Ertl sündis 10. oktoobril 1936 Saksamaal Stuttgartis.
K: Milline on Gerhard Ertli töö tähtsus pinnakeemia valdkonnas?
V: Gerhard Ertli töö pinnakeemia alal on pannud aluse kaasaegsele pinnakeemiale, mis on aidanud selgitada mitmesuguseid nähtusi, näiteks kuidas kütuseelemendid toodavad energiat ilma saasteta, kuidas katalüsaatorid puhastavad autode heitgaase ja isegi miks raud roostetab.
K: Mis on Nobeli preemia ja millal Gerhard Ertl selle võitis?
V: Nobeli preemia on rahvusvaheline auhind, mida antakse igal aastal erinevate valdkondade silmapaistvate tööde eest. Gerhard Ertl sai Nobeli preemia 2007. aastal keemia eest.
K: Milline on Gerhard Ertli töö tähtsus seoses puhtamate energiaallikatega?
V: Gerhard Ertli töö on sillutanud teed puhtamate energiaallikate arendamisele, suunates kütuseelementide väljatöötamist.
K: Millised on Gerhard Ertli tulemuste rakendused pinnakeemia valdkonnas?
V: Gerhard Ertli avastused pinnakeemia valdkonnas leiavad rakendust nii akadeemilistes uuringutes kui ka tööstuslikus arengus. Need võivad selgitada osoonikihi hävimist ja neid saab kasutada puhtamate energiaallikate arendamiseks.
K: Kes tunnustas Gerhard Ertli panust teadusesse?
V: Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia tunnustas Gerhard Ertli panust teadusesse, andes talle 2007. aastal Nobeli keemiaauhinna.
