Professor Gerhard Ertl on saksa füüsik, kes juhtis pikka aega MPG Fritz Haberi instituudi füüsikalise keemia osakonda. Ta sündis 10. oktoobril 1936 Saksamaal Stuttgartis. Ertl on tunnustatud oma põhjalike katsete ja meetodite eest, mis võimaldasid keemiliste protsesside mõistmist tahkete pindade tasandil; 2007. aastal pälvis ta selle töö eest Nobeli keemiaauhinna.

Ertli uurimistöö pani aluse kaasaegsele pinnakeemiale. Ta selgitas üksikasjalikult, kuidas ained adsorbeeruvad pindadele, kuidas tekivad vahesordid ja millised sammud kujutavad endast reaalseid keemilisi reaktsioone pindadel. Need teadmised on oluliselt suurendanud arusaamist sellest, miks ja kuidas katalüsaatorid töötavad ning kuidas pindadel toimuvad protsessid mõjutavad nii laboratoorseid uuringuid kui ka tööstuslikke lahendusi.

Ertli tulemused on praktilise tähendusega: tema töö aitab selgitada, kuidas kütuseelemendid toodavad energiat ilma saasteaineteta, kuidas katalüsaatorid puhastavad autode heitgaase ning miks näiteks metallid roostetavad. Selline teadmine on olnud aluseks katalüütiliste protsesside optimeerimisel ja uute, energiatõhusamate tehnoloogiate arendamisel.

Tema töö on sillutanud teed puhtamate energiaallikate arendamisele ja suunab kütuseelementide arendamist, ütles Nobeli keemiakomitee sekretär Astrid Graslund. Nobeli akadeemia rõhutas, et Ertl andis üksikasjaliku kirjelduse sellest, kuidas keemilised reaktsioonid toimuvad pindadel, ning et tema avastusi kohaldatakse nii akadeemilistes uuringutes kui ka tööstuslikus arengus. "Pindade keemia võib seletada isegi osoonikihi hävitamist, sest reaktsiooni olulised etapid toimuvad tegelikult väikeste jääkristallide pinnal stratosfääris," seisab auhinnatsitatsioonis.

Peamised panused ja mõju:

  • Atomic- ja molekulaartasandi mehhanismide selgitamine, mis määravad, kuidas ained adsorbeeruvad ja reageerivad tahketel pindadel.
  • Pinnakeemia eksperimentaalse meetodibaasi arendamine ja laialdane kasutuselevõtt — pindade tundlikud spektroskoopiad ja difraktsioonitehnikad aitasid nähtusi visualiseerida ja kvantifitseerida.
  • Tõhusamaate katalüsaatorite ja puhtamate energia­tehnoloogiate väljatöötamise teaduslik alus, mis on mõjutanud autode heitgaaside puhastamist, kütuseelemente ja teisi tööstusprotsesse.
  • Pinnakeemilise mõtlemise laiem rakendamine atmosfäärikeemias (nt osoonikihi protsessid) ning korrosiooni ja materjalikäitumise uurimises.

Ertli töö on mõjutanud nii teoreetilist arusaama kui ka praktilist insenerteadust, ning tema meetodid ja tulemused on tänapäeval laialdaselt kasutusel teadus- ja tööstusstudies. Lisaks Nobeli preemiale on tema panus tunnustatud ka mitmete teiste auhindade ja tunnustustega ning tema teadustööd on mõjutanud hulga noorema põlvkonna teadlaste karjääri.