Tomas Lindahl – Rootsi teadlane ja Nobeli laureaat DNA parandamise uuringutes
Tomas Robert Lindahl FRS FMedSci (sündinud 28. jaanuaril 1938) on Rootsi teadlane, kes on spetsialiseerunud vähiuuringutele. 2015. aastal sai ta koos Ameerika keemiku Paul Modrichi ja Türgi keemiku Aziz Sancariga Nobeli keemiapreemia DNA parandamise mehhanistlike uuringute eest.
Lindahl oli Göteborgi ülikooli meditsiinilise keemia professor 1978–82. Ta kolis Inglismaale ja asus 1981. aastal tööle Imperial Cancer Research Fundi (praegu Cancer Research UK) teadurina. Alates 1986. aastast oli ta Ühendkuningriigi vähiuuringute instituudi Clare Hall uurimisinstituudi esimene direktor Hertfordshire'is. Alates 2015. aastast on see osa Francis Cricki instituudist.
Kui Royal Society valis ta Fellow'ks, olid tema saavutused erakordsed (kuigi üsna tehnilised):
Teadustöö ja peamised avastused
- DNA keemiline ebastabiilsus: Lindahl näitas, et DNA ei ole täiesti stabiilne molekul – nukleotiidid võivad aja jooksul spontaanse keemilise muundumise või kahjustuse tõttu muutuda. See avastus muutis arusaama sellest, miks ja kuidas mutatsioonid tekivad ning miks rakkudel on tarvis pidevalt parandada oma genoomi.
- Põhjalik panus DNA parandamismehhanismide mõistmisse: Lindahl töötas välja ja kirjeldas mitmeid biokeemilisi samme, mida rakud kasutavad kahjustuste parandamiseks. Tema töö aitas tuvastada ja karakteriseerida ensüüme ning radu, mis vastutavad kahjustuste äratundmise ja parandamise eest.
- Base excision repair (BER) ehk alusvahetuse parandamine: Lindahl oli üks teadlasi, kes kirjeldas BER-mehhanismi, mis parandab väiksemaid keemilisi kahjustusi, nagu deaminatsioon, oksüdatsioon ja alkülatsioon. Selle mehhanismi mõistmine selgitas, kuidas rakk suudab eemaldada ja asendada üksikuid kahjustatud aluspaare.
- Ensüümide isoleerimine ja mehhanistlikud uuringud: Lindahl ja tema rühm isoleerisid ja karakteriseerisid mitmeid ensüüme, mis võtavad osa DNA parandamisest, sh metoodikaid nende ensüümide tegevuse uurimiseks in vitro. Tema töö aitas luua aluse molekulaarsetele ja biotehnoloogilistele rakendustele.
Mõju meditsiinile ja biotehnoloogiale
Lindahli tööl on olnud suur mõju meie arusaamale genoomi stabiilsusest, vananemisest ja kantserogeneesist. DNA parandamise mehhanismide tundmine on oluline:
- vähi tekkemehhanismide mõistmiseks ja uute ravistrateegiate väljatöötamiseks;
- kemoteraapia ja kiiritusravi efektide ning resistentsuse aluse selgitamiseks;
- diagnostiliste meetodite arendamiseks, mis tuvastavad pärilikke või omandatud defekte parandussüsteemides;
- biotehnoloogiliste tööriistade täiustamiseks, kus kontrollitakse genoomi stabiilsust ja parandamise protsesse.
Kareer ja tunnustused
Peale Nobeli preemia ja Royal Society liikmelisuse on Lindahl tunnustatud ka mitmete teiste rahvusvaheliste auhindade ja tiitlitega. Tema teadustöö on olnud eeskujuks paljudele rühmadele, kes uurivad DNA kahjustusi, parandamist ja nende seost haiguste ning vananemisega. Ta on avaldanud palju teadusartikleid, mis on mõjutanud nii põhi- kui ka rakendusbioloogiat.
Pärand
Tomas Lindahli töö DNA parandamise mehhanismide alal on jäänud püsima kui üks võtmepanuseid molekulaarses meditsiinis. Tema avastused on selgelt näidanud, et genoomi säilitamine on elutegevuse jaoks kriitiline ning et parandussüsteemide häired võivad viia haigusteni. Tänu tema ja tema kolleegide uurimistööle on teaduse ja meditsiini vahendid kõvasti tugevnenud — alates haiguse riskihinnangutest kuni uute ravimeetoditeni.
Märkus: ülaltoodud kokkuvõte rõhutab peamisi valdkondi, kus Lindahl on oluliselt panustanud; tema töö on tehniline ja ulatuslik ning seda jätkatakse uurima ja rakendama ka tänapäeval.
Tomas Lindahl Rootsi Kuninglikus Teaduste Akadeemias (2015)
Küsimused ja vastused
K: Kes on Tomas Robert Lindahl?
V: Tomas Robert Lindahl on Rootsi teadlane, kes on spetsialiseerunud vähiuuringutele.
K: Mille eest sai Lindahl Nobeli keemiapreemia?
V: Lindahl sai 2015. aastal Nobeli keemiapreemia DNA parandamise mehhanistlike uuringute eest, mida ta tegi koos Ameerika keemiku Paul Modrichi ja Türgi keemiku Aziz Sancariga.
K: Kus Lindahl töötas meditsiinilise keemia professorina?
V: Lindahl töötas aastatel 1978-1982 Göteborgi ülikoolis meditsiinilise keemia professorina.
K: Millal alustas Lindahl tööd Imperial Cancer Research Fundis (praegu Cancer Research UK)?
V: Lindahl alustas tööd Imperial Cancer Research Fundis 1981. aastal teadurina.
K: Milline oli Lindahli roll Ühendkuningriigi vähiuuringute instituudis Clare Hall Hertfordshire'is?
V: Lindahl oli Ühendkuningriigi vähiuuringute instituudi Clare Hall Hertfordshire'i uurimisinstituudi esimene direktor, mida ta täitis 1986. aastast kuni instituudi muutumiseni Francis Cricki instituudi osaks 2015. aastal.
K: Milline organisatsioon valis Lindahli Fellow'ks?
V: Lindahli valis Fellow'ks Royal Society.
K: Millised olid Lindahli saavutused, mida Royal Society pidas erakordseks?
V: Kuigi üsna tehnilised, pidas Royal Society Lindahli saavutusi DNA parandamise valdkonnas erakordseks.
