Ben Feringa — Hollandi keemik ja 2016. aasta Nobeli keemia laureaat
Ben Feringa — Hollandi keemik ja Groningeni professor, 2016. aasta Nobeli laureaat supramolekulaarse keemia ning nanotehnoloogia ja molekulimasinate uurimise eest.
Bernard Lucas "Ben" Feringa (sündinud 18. mail 1951 Barger-Compascuumis) on hollandi keemik, kes on spetsialiseerunud orgaanilisele keemiale, materjaliteadusele, nanotehnoloogiale ja fotokeemiale. Ta on rahvusvaheliselt tuntud eelkõige molekulaarsete mootorite ja molekulaarsete masinate loomise panuse poolest: tema tööd on näidanud, kuidas keemiliste sidemete ja valguse abil saab kontrollida liikumist nanoskaalal ning viia läbi sihipärast tööd molekulaarsetel konstruktsioonidel.
Feringa õppis Groningeni ülikoolis, kus ta kaitses oma doktorikraadi ja mille juures on ta pikka aega töötanud ka õppejõu ja uurijana. Tema akadeemiline tegevus on seotud Groningeni ülikooliga — ta on juhtinud uurimisrühmi orgaanilise keemia ja molekulaarsete masinate valdkonnas ning juhendanud mitmeid doktorante ja postdoktorante.
2016. aastal sai ta koos Jean-Pierre Sauvage'i ja Fraser Stoddartiga Nobeli keemiapreemia supramolekulaarse keemia eest. Preemia anti neile selle eest, et nad kujundasid ja sünteesisid molekulaarseid masinaid — Sauvage uuris katenaanide sidumist, Stoddart töötas välja rotaksaanide põhised mehhanismid ning Feringa arendas edasi molekuli tasemel pöörlevaid mootoreid ja näitas, kuidas saavutada suunatud liikumist.
Uuringud ja teaduslik panus
Feringa rühm on tuntud eelkõige järgmiste saavutuste poolest:
- Molekulaarsete mootorite konstrueerimine: ta töötas välja esimeste ühesuunaliste pöörlevate molekulaarsete motorite kontseptsioonid ja demonstreeris, kuidas valguse ja keemiliste sammude järjestus võib tekitada korduvat suunatud pöörlemist.
- Molekulaarsed lülitid ja masinaosad: tema uurimistöös on arendatud erinevaid pöörlevaid ja lülitavaid süsteeme, mida saab ühendada suuremate supramolekulaarsete struktuuride ja materjalidega.
- Töös näidatud rakendused ja põhimõtted: Feringa tööd on andnud teoreetilise ja praktilise aluse nanoskaala mehaanika loomiseks — sellel on potentsiaalne tähtsus uute nutimaterjalide, molekulaarsete andmete salvestamise, katalüüsi ja sihitud ravimite kohaletoimetamise väljatöötamisel.
Rakendused ja tähendus
Kuigi molekulaarsete masinate tehnoloogia on endiselt arenev, on Feringa töö oluline selleks, et mõista, kuidas energia muudetakse suunatud liikumiseks molekulaarvõimaluste tasandil. Tema tulemused on sillutanud teed uutele materjalidele, mis reageerivad valgusele või keemilistele stiimulitele, ning võimaldanud katseid, kus molekulaarne liikumine tekitab makroskoopilist mõju (näiteks pindade või vedelike omaduste muutmine).
Karjäär ja tunnustused
Feringa on pälvinud palju rahvusvahelisi tunnustusi ja auhindu ning on laialdaselt tuntud teadus- ja õppejõuna. Kõige tuntum tunnustus on Nobeli preemia 2016. a., kuid tema töö on toonud talle ka mitmeid teisi riiklikke ja rahvusvahelisi auhindu ning liikmelisusi teadusakadeemiates. Tema õppetöö ja uurimused on mõjutanud uut põlvkonda orgaanilisi ja supramolekulaarseid keemiaga tegelevaid teadlasi.
Valdkonna tulevik
Molekulaarsed masinad ja mootorid jätkavad arendamist ning edasised uuringud keskenduvad süsteemide stabiilsusele, tööefektiivsusele, kontrollitavusele ja integreerimisele suurematesse tehnoloogilistesse lahendustesse. Feringa panus on andnud aluse, millelt võib tulevikus ehitada praktilisi nano- ja mikromehaanilisi rakendusi meditsiinis, elektronikas ja materjaliteaduses.
Kui soovite, võin lisada nimekirja Feringa olulisematest teadusartiklitest, täpsemat kronoloogiat tema karjäärist või ülevaate enimtsitatuimatest töödest.
Otsige