Periood perioodilisustabelis: horisontaalne rida elemente ja omadused

Periood perioodilisustabelis: horisontaalsed elemendid, aatominumbrid, metallilisuse ja omaduste muutumine periooditi — selge ülevaade ja praktilised näited.

Autor: Leandro Alegsa

Periood perioodilisustabelis on mis tahes horisontaalne rida elemente.

Periood tähistab aatomite elektronide peamist energiataset (peamist kestmist), mille suhtes järjestuvad elemendid tabelis vasakult paremale. Iga järgmine element samas perioodis erineb eelmisest ühe lisa-protoni ja ühe lisa- või samaarvulise elektroniga, mis muudab selle keemilisi ja füüsikalisi omadusi.

Perioodi pikkus ja miks see nii on

Perioodide pikkus tuleneb elektronide jaotumisest alamsfääridesse (s, p, d, f). Neid alamsfääre mahutavad elektronide maksimaalsed arvud on:

  • s-orbitaal: 2 elektroni
  • p-orbitaal: 6 elektroni
  • d-orbitaal: 10 elektroni
  • f-orbitaal: 14 elektroni

Tulemuseks on perioodide tavapärased pikkused:

  • Esimene periood: 2 elementi (n = 1, ainult 1s-energiaaste)
  • Teine ja kolmas periood: kummaski 8 elementi (s + p täitumine)
  • Neljandas ja viiendas perioodis: kummaski 18 elementi (lisandub d-alamsfäär)
  • Kuuendas ja seitsmendas perioodis: kummaski kuni 32 elementi (lisandub f-blokk, ehk lanthaniidid ja aktiniidid)

Praktiliselt sisaldab kuuendas ja seitsmendas perioodis f-bloki elemendid, mida sageli tabelis eraldi reale (lanthaniidid ja aktiniidid) viiakse, et tabel oleks kompaktsem. Seetõttu näitate mõnikord kokku 32 elementi nendes pikemates perioodides.

Perioodilised omadused (trendide kirjeldus)

Perioodide peamised trendid vasakult paremale on järgmised:

  • Aatomiraadius—üldiselt väheneb vasakult paremale, sest tõusev tuuma laeng tõmbab elektronkestad tugevamalt kokku (suurenenud efektiivne tuumalaeng).
  • Ionisatsioonienergia—tõuseb vasakult paremale, sest elektronide eemaldamine muutub raskemaks, kui aatom hoiab elektrone tugevamalt.
  • Elektronegatiivsus—tavaliselt suureneb vasakult paremale, eriti perioodi põhiosas (sest aatomid tõmbavad ühendis elektrone tugevamalt).
  • Metallilisus—väheneb vasakult paremale: perioodi vasakus osas on elemendid tugevalt metallilised (head elektronide loovutajad), paremal domineerivad mittemetallid.
  • Valentsus ja keemilised omadused—muutuvad järk-järgult, sest sel perioodil lisanduvad või täienevad väliskestade elektronid; see määrab elementide oksüdatsioonisüsteemid ja sidemetüübid.

Lisamärkused ja erandid

Mõned täpsustused ja erandid, mida tasub teada:

  • Kuigi üldised trendid kehtivad, esineb erandeid, eriti transitsioonmetallide puhul (d-blokk), kus elektronide järjestus ja energiataset erinevused võivad anda ootamatuid ionisatsioonienergiaid või aatomiraadiuse käitumist.
  • Kuuenda ja seitsmenda perioodi madalamad õiged elektronkäitumised võivad mõjutuda ka relativistlikest efektidest (eriti raskemate elementide puhul), mis muudab keemiat mõnevõrra võrreldes lihtsate mudeleid oodatuga.
  • Seitsmendas perioodis on palju tehislikke ja radioaktiivseid elemente; nende omadused uuritakse sageli ainult lühikese aja jooksul.
  • Lanthanide ja actinide seeria (f-blokk) kuvatakse perioodilisustabelis tavaliselt eraldi, kuid need kuuluvad reaalselt kuuendasse ja seitsmendasse perioodi.

Täiendav selgitus: kuigi mõnikord öeldakse, et "aatomi suurus muutub suuremaks, sest prootonid ja elektronid suurenevad" (nagu algtekstis mainitud), on korrektsem öelda, et aatomi suurus tavaliselt väheneb perioodi ühes suunas (vasakult paremale) efektiivse tuumalaengu suurenemise tõttu; aga rühmas (üles-alla) suurendab elemendi aatomiraadiust uus energiaaste ehk kest.

Kokkuvõtlikult: periood on perioodilisustabeli horisontaalne rida, mis hõlmab elemente sama peamise energiataseme ehk sama elektronikestaga. Periood määrab elementide järjestuse aatomnumbrite järgi ning sellega kaasnevad hästi prognoositavad muutused aatomistruktuuris ja keemilistes omadustes.

Standardne perioodilisustabel

Rühm

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

Ajavahemik

1

1
H

2
Ta

2

3
Li

4
Ole

5
B

6
C

7
N

8
O

9
F

10
Ne

3

11
Na

12
Mg

13
Al

14
Si

15
P

16
S

17
Cl

18
Ar

4

19
K

20
Ca

21
Sc

22
Ti

23
V

24
Cr

25
Mn

26
Fe

27
Co

28
Ni

29
Cu

30
Zn

31
Ga

32
Ge

33
Nagu

34
Se

35
Br

36
Kr

5

37
Rb

38
Sr

39
Y

40
Zr

41
Nb

42
Mo

43
Tc

44
Ru

45
Rh

46
Pd

47
Ag

48
Cd

49
Veebilehel

50
Sn

51
Sb

52
Te

53
I

54
Xe

6

55
Cs

56
Ba

*
Lantaniidid

72
Hf

73
Ta

74
W

75
Re

76
Os

77
Ir

78
Pt

79
Au

80
Hg

81
Tl

82
Pb

83
Bi

84
Po

85
aadressil

86
Rn

7

87 Fr

88
Ra

**

Aktiniidid

104
Rf

105
Db

106
Sg

107
Bh

108
Hs

109
Mt

110
Ds

111
Rg

112
Cn

113
Nh

114
Fl

115
Mc

116
Lv

117
Ts

118
Og

8

119 Uue

120 Ubn

**

Superaktiniidid

* Lantaniidide seeria

57
La

58
Ce

59
Pr

60
Nd

61
Pm

62
Sm

63
Eu

64
Gd

65
Tb

66
Dy

67
Ho

68
Er

69
Tm

70
Yb

71
Lu

** Aktiniidide seeria

89
Ac

90
Th

91
Pa

92
U

93
Np

94
Pu

95
Am

96
Cm

97
Bk

98
Vrd

99
Es

100
Fm

101
Md

102
Ei

103
Lr

** Superaktiniidide seeria

121
Ubu

122
Ubb

123
Ubt

124
Ubq

125
Ubp

126
Ubh

127
Ubs

128
Ubo

129Ube

130Utn

131Utu

132Utb

 

Perioodilise tabeli keemilised seeriad

  • Leelismetallid
  • Leelismuldmetallid
  • Lantaniidid
  • Aktiniidid
  • Superaktiniidid
  • Üleminekumetallid
  • Kehvad metallid
  • Mittemetallid
  • Halogeenid

 

Seisund standardtemperatuuril ja -rõhul. Elemendi sümboli kohal oleva numbri (aatomiarv) värvus näitab elemendi olekut normaaltingimustes.

  • sinise värviga on gaasid
  • rohelise värviga on vedelikud
  • musta värvi on tahked

Küsimused ja vastused

K: Mis on perioodilisustabelis periood?


V: Periood perioodilisustabelis on mis tahes horisontaalne rida elemente.

K: Mitu prootonit on igal elemendil võrreldes temast vasakule jääva elemendiga?


V: Igal elemendil on samas perioodis üks prooton rohkem kui temast vasakule jääval elemendil, mis tähendab, et tema aatomiarv on ühe numbri võrra suurem.

K: Millist tüüpi elemendid on mõlemal pool perioodi?


V: Perioodi vasakul poolel olevad elemendid on väga metallilised, paremal pool olevad elemendid aga mittemetallilised.

K: Miks muutuvad aatomid perioodis vasakult paremale liikudes suuremaks?


V: Kui liigutakse perioodis vasakult paremale, muutuvad aatomid suuremaks, sest neil on rohkem prootoneid ja elektrone.

K: Mitu elementi on perioodides 1-5?


V: 1. perioodil on 2 elementi (vesinik ja heelium), 2. ja 3. perioodil on kummaski 8 elementi, 4. ja 5. perioodil on kummaski 18 elementi.

K: Mitu elementi on perioodides 6 ja 7?



V: 6. ja 7. perioodil on kummaski 32 elementi, sealhulgas F-ploki elemendid.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3