Periood (perioodilisustabel)
Periood perioodilisustabelis on mis tahes horisontaalne rida elemente.
Teatud perioodi elemendid suurenevad kõik ükshaaval aatominumbrite poolest. Sama perioodi elemendid on vasakul väga metallistlikud ja paremal mittemetallistlikud. Kui minna üle perioodi paremale poole, muutub aatomi suurus suuremaks, sest prootonid ja elektronid suurenevad.
Esimesel perioodil on 2 elementi. Teises ja kolmandas perioodis on kummaski 8 elementi. Neljandas ja viiendas perioodis on kummaski 18 elementi. Ja kuuendas ja seitsmendas perioodis on kummaski 32 elementi. Lisaks sellele on kuuendas ja seitsmendas perioodis arvestatud f-bloki elemendid. Seega on igas neist 32 elementi.
Standardne perioodilisustabel
| Rühm → | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | ||
| 1 | 1 | 2 | ||||||||||||||||||
| 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | ||||||||||||
| 3 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | ||||||||||||
| 4 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 32 | 33 | 34 | 35 | 36 | ||
| 5 | 37 | 38 | 39 | 40 | 41 | 42 | 43 | 44 | 45 | 46 | 47 | 48 | 49 | 50 | 51 | 52 | 53 | 54 | ||
| 6 | 55 | 56 | * | 72 | 73 | 74 | 75 | 76 | 77 | 78 | 79 | 80 | 81 | 82 | 83 | 84 | 85 | 86 | ||
| 7 | 87 Fr | 88 | ** Aktiniidid | 104 | 105 | 106 | 107 | 108 | 109 | 110 | 111 | 112 | 113 | 114 | 115 | 116 | 117 | 118 | ||
| 8 | 119 Uue | 120 Ubn | ** Superaktiniidid | |||||||||||||||||
| * Lantaniidide seeria | 57 | 58 | 59 | 60 | 61 | 62 | 63 | 64 | 65 | 66 | 67 | 68 | 69 | 70 | 71 | |||||
| ** Aktiniidide seeria | 89 | 90 | 91 | 92 | 93 | 94 | 95 | 96 | 97 | 98 | 99 | 100 | 101 | 102 | 103 | |||||
| ** Superaktiniidide seeria | 121 | 122 | 123 | 124 | 125 | 126 | 127 | 128 | 129Ube | 130Utn | 131Utu | 132Utb | ||||||||
Perioodilise tabeli keemilised seeriad
- Leelismetallid
- Leelismuldmetallid
- Lantaniidid
- Aktiniidid
- Superaktiniidid
- Üleminekumetallid
- Kehvad metallid
- Mittemetallid
- Halogeenid
Seisund standardtemperatuuril ja -rõhul. Elemendi sümboli kohal oleva numbri (aatomiarv) värvus näitab elemendi olekut normaaltingimustes.
- sinise värviga on gaasid
- rohelise värviga on vedelikud
- musta värvi on tahked
Küsimused ja vastused
K: Mis on perioodilisustabelis periood?
V: Periood perioodilisustabelis on mis tahes horisontaalne rida elemente.
K: Mitu prootonit on igal elemendil võrreldes temast vasakule jääva elemendiga?
V: Igal elemendil on samas perioodis üks prooton rohkem kui temast vasakule jääval elemendil, mis tähendab, et tema aatomiarv on ühe numbri võrra suurem.
K: Millist tüüpi elemendid on mõlemal pool perioodi?
V: Perioodi vasakul poolel olevad elemendid on väga metallilised, paremal pool olevad elemendid aga mittemetallilised.
K: Miks muutuvad aatomid perioodis vasakult paremale liikudes suuremaks?
V: Kui liigutakse perioodis vasakult paremale, muutuvad aatomid suuremaks, sest neil on rohkem prootoneid ja elektrone.
K: Mitu elementi on perioodides 1-5?
V: 1. perioodil on 2 elementi (vesinik ja heelium), 2. ja 3. perioodil on kummaski 8 elementi, 4. ja 5. perioodil on kummaski 18 elementi.
K: Mitu elementi on perioodides 6 ja 7?
V: 6. ja 7. perioodil on kummaski 32 elementi, sealhulgas F-ploki elemendid.
