Autofaagia
Autofagia (mis tähendab "iseenda söömist") on üks raku põhilisi mehhanisme. See võimaldab raku osade, mis ei tööta või mida ei vajata, kontrollitud lagundamist. Seejärel saab raku osad vastavalt vajadusele taaskasutada.
Seda saab teha mitmel viisil. Sihtrühma kuuluvad raku osad võidakse isoleerida ülejäänud rakust autofagosoomi (kahekordse membraaniga vesikli). Autofagosoom sulandub lüsosoomidega ning selle sisu lagundatakse ja taaskasutatakse. Äärmuslikul juhul soodustab raku koostisosade lagundamine raku ellujäämist, säilitades raku energiataset.
Nimetuse "autofagia" lõi 1963. aastal Belgia biokeemik Christian de Duve. Autofaagiaga seotud geenide tuvastamine pärmides 1990. aastatel võimaldas teadlastel välja selgitada autofaagia mehhanisme. See viis 2016. aasta Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna andmiseni Jaapani teadlasele Yoshinori Ohsumile.
(A) Autofaagia skeem; (B) elektronmikroskoopiline foto autofaagilistest struktuuridest viljapõdra vastse rasvakehas; (C) fluorestsentselt märgistatud autofagosoomid nälginud hiirte maksarakkudes.
Küsimused ja vastused
K: Mida tähendab autofagia?
V: Autofagia tähendab "iseenda söömist".
K: Mis on autofagia eesmärk?
V: Autofaagia eesmärk on võimaldada raku osade, mis ei tööta või mida ei vajata, kontrollitud lagundamist.
K: Kuidas lagundatakse rakuosi autofaagia abil?
V: Sihtotstarbelised raku osad võidakse eraldada ülejäänud rakust autofagosoomi, mis sulandub lüsosoomidega ning mille sisu lagundatakse ja taaskasutatakse.
K: Millisel äärmuslikul juhul soodustab raku osade lagundamine raku ellujäämist?
V: Näljahäda äärmuslikul juhul soodustab rakukomponentide lagundamine raku ellujäämist, säilitades raku energiataset.
K: Kes ja millal mõtles välja mõiste "autofagia"?
V: Belgia biokeemik Christian de Duve lõi mõiste "autofagia" 1963. aastal.
K: Millal tuvastati pärmides autofaagiga seotud geenid?
V: Autofaagiaga seotud geenid tuvastati pärmides 1990. aastatel.
K: Kellele anti 2016. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind autofaagia alase töö eest?
V: Jaapani teadlane Yoshinori Ohsumi sai 2016. aasta Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna oma töö eest autofaagia alal.
