Yoshinori Ohsumi — Jaapani rakubioloog ja autofaagia avastaja, Nobeli laureaat
Yoshinori Ohsumi (大隅 良典, Ōsumi Yoshinori) (sündinud 9. veebruaril 1945) on jaapani rakubioloog. Ta võitis 2016. aasta füsioloogia või meditsiini auhinna oma avastuste eest raku autofaagia toimimise kohta.
Autofaagia on protsess, mida rakud kasutavad raku koostisosade lagundamiseks ja ringlussevõtuks. See võimaldab rakukomponentide korrapärast ringlussevõttu.
Ohsumi on Tokyo Tehnoloogiainstituudi piirivalveuuringute keskuse professor. Ta sai 2012. aastal Kyoto baasteaduste auhinna.
Ohsumi teadustöö ja meetodid
Ohsumi kasutaski oma avastustes mudelorganismina pärmi (Saccharomyces cerevisiae). Pärmi lihtsus ja geneetilised tööriistad võimaldasid tal 1990. aastatel tuvastada ja karakteriseerida autofaagiaga seotud geene. Tema labor kasutas geneetilisi ekraane ja biokeemilisi katseid, et leida mutante, kus autofaagilised struktuurid kuhjusid raku organellidesse, ning see aitas määratleda mehhanismid, mis juhivad autofaagiaprotsessi.
Mida autofaagia täpsemalt tähendab ja miks see on oluline
Autofaagia (eriti nii-öelda makroautofaagia) hõlmab rakuosade pakkimist spetsiaalsetesse membraankestadesse ehk autofagosoomidesse, nende kohaletoimetamist lagundavale organellile (näiteks lüsosoomile või pärmi puhul vakoolile) ja seejärel sisu seedimist ning komponentide ringlussevõttu. Ohsumi teadustööst selgus, et see nähtus on evolutsiooniliselt säilinud kõigis eukarüootides ning põhineb spetsiifilistel autofaagiaga seotud geenidel (tavaliselt nimetatud ATG-geenid).
Autofaagial on oluline roll rakusisestel homeostaasi ja stressireaktsioonide juhtimisel: see aitab eemaldada kahjustunud organelle ja valke, toetab raku energiatootmist nälja ajal ning osaleb infektsioonide, neurodegeneratiivsete haiguste, vähi ja vananemise mehhanismide uurimises. Ohsumi töö seadis aluse mõistmisele, kuidas autofaagia mõjutab inimtervist ja avas uusi suundi võimalike ravistrateegiate uurimiseks.
Mõju ja pärand
Yoshinori Ohsumi avastused muutsid rakubioloogia paradigmat, sest enne tema töid oli autofaagia raske eksperimenteerida ja molekulaarsed mehhanismid jäid suures osas teadmata. Tema töö andis uurijatele selged molekulaarsed märgendid ja meetodid autofaagia jälgimiseks ja manipuleerimiseks, mis on tänapäeval laialdaselt kasutusel nii põhi- kui ka rakendusuuringutes.
Lisaks 2016. aasta Nobeli preemiale ja 2012. aasta Kyoto preemiale on Ohsumi saanud mitmeid teisi rahvusvahelisi tunnustusi. Tema uurimistöö on jätnud püsiva jälje meditsiini- ja bioloogiateadustele ning innustanud uusi uurimisprogramme autofaagia rolli avastamiseks erinevates haigustes.
