Aafrikast väljaränne: Homo sapiensi päritolu ja levik

Out of Africa hüpotees kirjeldab tänapäeva inimeste (Homo sapiens) hiljutist päritolu Aafrikast. Alates 1980ndatest on seda tugevalt toetanud mitokondriaalse DNA uuringud ja muud järjestusanalüüsid. Lisaks toetavad ideed arhailiste fossiilsete jäänuste ning nende füüsilise antropoloogia andmed. See mudel on üldiselt hästi tõendatud, kuid alles käib teaduslik arutelu selle üle, kas toimus üks suur rändeimpulss või mitu eraldi väljarännet. Üha rohkem uurijaid rõhutab ka, et kaua tähelepanuta jäetud Põhja-Aafrika võis olla üks varajastest algkodudest, kust Homo sapiens mandrilt esimestena välja liikus.

Aegjoon ja levik

Võimalike kuupäevade ja leviku kohta kokkuvõtlikult:

• Esimesed tõeliselt anatoomiliselt kaasaegsed inimesed ilmusid tõenäoliselt umbes 200 000–130 000 aastat tagasi Aafrikas.
• Mõned neist rühmadest lahkusid Aafrikast hiljem; arvatakse, et laiem levik Euraasiasse ja Lähis-Itta toimus ligikaudu 90 000 aasta tagasi.
• Umbes 42–44 000 aastat tagasi oli Homo sapiens jõudnud Lääne-Euroopasse, sealhulgas Suurbritanniasse.
• Euroopas ja Lääne-Aasias asendasid või integreerusid Homo sapiens populatsioonid varasemate inimliikidega (näiteks neandertallastega) umbes 35 000 aasta eest.
• Umbes samal ajal – tuhandete aastate sees – jõudsid inimesed ka Austraaliasse. Ameerikasse jõudmine oli märksa hilisem, hinnanguliselt umbes 15 000 aastat tagasi.

Rännemarsruudid ja edasikandumine

Võimalikud rännemarsruudid läbi Põhja-Aafrika ja Araabia poolsaare tähendavad, et mandrilt väljaränne võis toimuda mitmel teel. Varasemad liikumised võisid toimuda episoodiliselt, sõltuvalt kliimast (näiteks rohelisemad perioodid Sahara ja Araabia piirkondades), mereoludest ja ressurssidest. Arheoloogilised leiud Araabias ja selle ümbruses osutavad, et mandrilt väljaränne võis alata juba 125 000 aastat tagasi, kuid geneetika järgi on varaseim edukas ränne (st rühmad, kellel on tänapäeval elusad järeltulijad) tõenäoliselt umbes 60 000 aasta tagune.

Kuidas me teame — geneetika ja fossiilid

Peamised tõendusallikad on:

• Geneetilised uuringud: mitokondriaalse DNA ja tuumapõhiste DNA järjestuste võrdlused näitavad suurimat bioloogilist mitmekesisust Aafrikas, mis toetab Aafrika-päritolu. Samuti annavad need jadaandmed ajaskoori võimalike väljarändete dateerimiseks.
• Fossiilid ja paleontoloogia: arhailiste fossiilsete jäänuste ja nende anatoomiliste tunnuste põhjal saab määrata, kus ja millal ilmusid anatoomiliselt kaasaegsed inimesed.
• Arheoloogilised leiud: kivist tööriistad, tulekasutusest järelejäänud tunnused ja muud kultuurilised märkmed annavad infot liikumiste ja kohanemise kohta eri kliimatingimustes.

Suhted varasemate inimliikidega

Kõnealuse rände käigus kohtusid ja mõnel määral segunesid Homo sapiens rühmad kohalike arhailiste inimliikidega nagu neandertallased (Homo neanderthalensis) ja Ida-Aasias võimalikud teised arhailised Homo-populatsioonid (näiteks Homo erectus). Mõõdukas geenivahetus on tuvastatud, mis tähendab, et tänapäeva inimestes on väikse osa pärilikkusest pärit nende arhailiste kohtumiste tagajärjel.

Tõendite piirangud ja teaduslikud vaidlused

Kuigi üldpilt on selge – anatoomiliselt kaasaegne inimene tekkis Aafrikas ja levis sealt välja – jääb mitmeid üksikasju lahtiseks:

• Kas väljaränne toimus ühe suure lainega või mitme väikse episoodina? Uuringud toetavad mõlemat võimalust erinevate andmekogumite põhjal.
• Millal toimusid esimesed eduka ränded, millel olid tänapäevased järeltulijad? Geneetika viitab ~60 000 aastale, arheoloogia ja paléokliima võivad viidata ka vanematele liikumistele (~125 000 a).
• Kuidas ja kui laialdaselt segunesid erinevad inimliigid? Geenianalüüsid annavad osa vastusest, aga fossiilide ja kultuuriliste tõendite tõlgendamine on keeruline.

Miks see on tähtis

Out of Africa mudel aitab mõista inimliikide levikut, kohanemist ja kultuurilist arengut. See selgitab ka, miks geograafiline geneetiline mitmekesisus on tänapäeval suurem Aafrikas ning kuidas varase inimliikumise ja kohanemise kombineerunud mõjud on kujundanud tänapäevase homo sapiensi bioloogiat ja kultuuri.

Geneetilised uuringud ja fossiilsed tõendid näitavad kokkuvõtlikult, et arhailine Homo sapiens arenes anatoomiliselt kaasaegseks inimeseks peamiselt Aafrikas 200 000–60 000 aasta jooksul. Homo sapiens'i ühe haru liikmed lahkusid Aafrikast mingil hetkel 125 000 ja 60 000 aasta vahel ning ajaloo jooksul asendasid või integreerusid need inimesed varasemate Homo-sugukonna populatsioonidega, sealhulgas neandertallastega ja Homo erectus’ega.

Varaseima eduka "Aafrikast väljarände" (esimesed rändajad, kellel on elusad järeltulijad) kuupäevaks määratakse geneetika põhjal sageli umbes 60 000 aastat tagasi, kuid Araabia arheoloogiliste tööriistade leidude põhjal võis mandrist väljaränne alata juba 125 000 aastat tagasi. Edasised uuringud – eriti täiendavad DNA-analüüsid ja uued fossiilileiud – aitavad neid kuupäevi ja rändemustreid täpsemalt määratleda.

Küsimused ja vastused

K: Millest räägib Out of Africa?

K: Millised tõendid toetavad ideed, et tänapäeva inimesed on pärit Aafrikast?

K: Kui kaua aega tagasi ilmusid esimesed tõeliselt kaasaegsed inimesed?

K: Millal jõudis Homo sapiens Lääne-Euroopasse?

K: Millal jõudis Homo sapiens Austraaliasse?

Otsing