Pintupi Nine oli Austraalia aborigeenide rühm, keda sageli nimetatakse üheks viimaseks Austraalia aborigeenide perekonnaks, kes elas täielikult traditsioonilises nomaadlikus elulaadis ja puutus esmakordselt kokku kaasaegse tsivilisatsiooniga alles 1984. aastal. Nad elasid Great Sandy kõrbes nomaadliku, küttide-koguhoidjate eluviisiga, kuni 1984. aasta oktoobris võeti nendega kontakt Kiwirrkurra lähedal.
Päritolu ja koosseis
Rühm kuulus Pintupi kogukonda ja elas Mackay järve läänepoolsel kaldal, tänasest Kiwirrkurra asukohast põhjapool. See koosnes ühe pereliikmete grupist: nende isa oli hiljuti surnud, jättes maha kaks lesknaist ja seitse last (enamik noored täiskasvanud) — kokku üheksast inimesest, kellest on tulnud tuntuks nimetus "Pintupi Nine".
Avastamine ja esmane kontakt
Rühm liikus lõuna suunas, lootes leida sugulasi. Nad kohtasid teist seltskonda, kes eelnevalt oli asunud välikoha rajama, kuid see asurkond põgenes arusaamatuste tõttu. Kiwirrkurra juures elanud sugulased otsisid nad üles ja viisid kaasaegsesse ühiskonda. Vaidlus kontakti tingimuste üle ja selle kirjeldused on olnud nii teaduslikes kui meediaväljaannetes, kuid üldiselt jääb juhtum näitena hilisest ja suhteliselt rahumeelsest esimesest kokkupuutest traditsioonilise eluviisiga ning hulga nüüdisaegsete mõjudega.
Järelmõju ja tähendus
- Sotsiaalne ümberpaiknemine: pärast kontakti viidi rühm Kiwirrkurra kogukonda, kus toimus kohanemine kaasaegse elukorraldusega, tervishoiuga ja sotsiaalsete teenustega.
- Tervise- ja kultuurimõjud: kohtumine kaasaegse ühiskonnaga tõi kaasa nii meditsiinilist abi kui ka väljakutseid — samas tekkis vajadus toetada kohanemist, säilitada keelt, tavasid ja sugulasvõrke.
- Teaduslik ja kultuuriline huvi: juhtum köitis antropoloogide, ajakirjanike ja laiemalt avalikkuse tähelepanu, sest see illustreeris hetke, mil traditsiooniline eluviis püsis veel isoleeritult. Seda juhtumit on käsitletud nii teadustekstides kui populaarteaduslikus meedias, kui ka aruteludes põlisrahvaste õiguste ja kontakti eetika üle.
- Pintupi tähendus: juhtum tõi tähelepanu Pintupi rahvale ja nende kultuuripärandile ning on osa laiemast loost lääne Austraalia sisemaal toimunud muutustest, kus paljud rühmad asusid alaliselt kogukondadesse või linnadesse.
Oluline kontekst
Kuigi Pintupi Nine'i avastamine on tihti esitatud kui „viimase nomadiperekonna” lugu, tuleb seda mõista laiemas ajaloolises ning kultuurilises kontekstis: paljud teised piirkonna rühmad olid lahkunud kõrbest aastaid varem, asudes idas ja läänes paiknevatesse asulatesse. See juhtum ei olnud ainulaadne nähtus, vaid osa pikemast protsessist, kus isoleeritud kogukonnad olid viimasel sajandil erinevas tempos ühendumas riigi sotsiaalsete ja majanduslike struktuuridega.
Juhtumi täpsemat kulgu, isikute järelkäiku ja perekondade saatust on uuritud erinevate allikate kaudu ning see on jätkuvalt oluline teema antropoloogias, põlisrahvaste õiguste aruteludes ja Austraalia sotsiaalses mälus.
