Nelivedu (4x4, 4WD): määratlus, toimimine ja kasutamine maastikul

Nelivedu (ka 4WD ja 4x4) on sõiduk, mille kõik neli ratast saavad mootorist jõudu edasiliikumiseks. Vastupidiselt kaherattaveolisele sõidukile. Neljaveolisi sõidukeid kasutatakse sageli maastikul. Osaliselt ja täielikult nelikveolised sõidukid kasutavad ülekandekasti kui osa jõuülekandest, mis suunab jõu ühele või mõlemale teljele. Ülekandekasti abil saab juht sõiduki lülitada kas "kaherattaveolisse" või "nelikveolisse" režiimi (osalise tööajaga süsteemid). Paljudel ülekandekastidel on ka madal võimsusvahemik, mis korrutab mootori võimsust neljarattaveol (nn neljarattavedu madalal käigul).

Kuidas nelivedu töötab

Nelivedu koosneb peamistest komponentidest: mootor, käigukast, ülekandekast (transfer case), sõukruvid/vedrustused ja diferentsiaalid (eesmine, tagumine ja mõnel juhul keskne). Ülekandekast jagab mootori pöördemomendi ette- ja taha teljele. Dimmensionaalsed elemendid (differentsiaalid) lasevad ratastel pöörlemiskiirust erinevalt jagada, mis on oluline pööramisel ja erineva haardega olukordades.

Nelivedu: tüübid

• Osaline (valikuline) nelivedu – juht saab ise lülitada kahe- ja neljaveo vahel. Tavaliselt pole see süsteem mõeldud kasutamiseks kuivadel asfaldiproovidel, sest erinev rattakiirus võib tekitada transmisioonis pingeid.
• Pidev nelivedu – jõud jaotub automaatselt kõigi rataste vahel. Sellistel süsteemidel on sageli keskdifferentsiaal, mis võimaldab erinevate rataste kiirusi omavahel kohaneda.
• AWD (automaatne nelikvedu) – sarnaneb pideva neljaveoga, aga tavaliselt on keerukamad elektroonilised juhtsüsteemid, mis jaotavad pöördemomendi automaatselt vastavalt haardele. Sageli kasutatakse linnamaasturites ja sedaanides.
• Nelivedu madalal käigul (low-range) – võimaldab suurendada pöördemomenti aeglases sõidus, mis on vajalik järskude tõusude, rohkete kivide või sügava muda läbimiseks.

Olulised lisafunktsioonid

• Differentsiaalilukud – blokeerivad diferentsiaali, nii et mõlemad rattad teljel pöörlevad sama kiirusega, parandades haardumist eriti libedal või ebatasasel pinnal.
• Traction control / veojõu juhtimine – elektroonika aitab vältida rataste libisemist, rakendades pidureid või suunates pöördemomenti.

Kasutusalad

• Maastikusõit ja off-road seiklused (kivid, muda, liiv, ojad).
• Talvised olud ja libe teekate — parem pidamine lumel ja jääl.
• Puksiir- ja koormavedu — nelivedu tagab stabiilsema haardumise koormaga või tõmbeolukorras.
• Erivajadused: pääste-, sõjaväe- ja tööstusmasinad, mis vajavad kõrget läbivust erinevatel pindadel.

Eelised ja puudused

• Eelised: parem haardumine ja stabiilsus keerulisel pinnasel; suurenenud läbivus maastikul; parem ohutus libedatel teedel.
• Puudused: kõrgem kütusekulu ning suurem mass ja kuluvus võrreldes kaherattaveoliste autodega; keerukam ja kallim hooldus; osalise neliveo jätkamine kuivale asfaldile võib põhjustada ülekande liigset kulumist.

Nõuanded sõitmiseks ja hoolduseks

• Kasuta osalist nelivedu ainult siis, kui vaja — kuiva asfaldi peal võib see kahjustada ülekandesüsteemi.
• Hangi harjumus enne raskemaid maastikusõite kontrollida õlide taset ülekandekastis ja diferentsiaalides ning vaadata üle kõik kardaanvõllid ja õõtsad.
• Kui sõidad palju lumel või mudas, kasuta madalat käiku ning diferentsiaalilukke vastavalt olukorrale.
• Vaheta rehvid regulaarselt ja hoia õige rehvirõhk — erinevate kulunud rehvide kombinatsioon võib mõjutada neljaveo tööd.
• Tõrkete korral kontrolli esmalt elektroonikat (veojõu juhtimise tuled, ABS) ja alles siis mehaanika osi; spetsialisti juures diagnoosimine aitab vältida kulukaid remonte.

Kokkuvõte

Nelivedu annab olulise eelise keerulistes tee- ja ilmaoludes ning on hädavajalik tõsisemates maastikuolukordades. Õige tüübi valik (osaline vs pidev vs AWD) sõltub kasutusotstarbest: maastikusõiduks ja töömasinatele sobib traditsiooniline 4WD madala käiguga, igapäevaseks tänava‑ ja pehmemaks talviseks sõiduks sobib sageli AWD. Hea hooldus ja sobiv sõidustiil pikendavad nelivedu süsteemi eluiga ning parandavad sõiduki jõudlust ja ohutust.

Tüübid

Põhimõtteliselt on olemas nelja tüüpi nelikveod.

Osalise tööajaga neljarattaveoline

Osalise tööajaga süsteemid on kõige põhilisemad. Need on ka endiselt kõige populaarsem tüüp, mida kasutatakse maastikul. Neid saab (mehaaniliselt või elektriliselt) ümber lülitada kaherattaveolisest neljarattaveoliseks. See annab neile mitmekülgsuse nii maanteel kui ka maastikul kasutamiseks. Kui nelikveosüsteem on sisse lülitatud, pöörlevad mõlemad teljed sama kiirusega. Tavaliselt puudub keskne diferentsiaal. Seetõttu ei tohiks osalise tööajaga nelikvedu kasutada kuival teekattel. Kuival teekattel mis tahes vahemaa läbimisel on rehvide ja jõuülekande kahjustumine väga tõenäoline. Kuna sõiduk töötab maastikul, on tal tavaliselt suurem sõidu kõrgus. See on selleks, et sõita üle takistuste ebatasasel pinnasel ilma kahjustusteta. Isegi kui seda süsteemi kasutatakse kaherattaveolisel teel, ei saavutata sellega võrreldava kaherattaveolise sõiduki kütusesäästu. Mõnel mudelil on saadaval lukustusnõlad. Need aitavad saavutada paremat kütusesäästu, kuna nad lülitavad esiosa diferentsiaali välja.

Täielik neljarattaveo

See on originaalne nelikvedu. See oli ja on ikka veel mõeldud tõsiseks maastikusõiduks. Täiskäigukorras nelikveol on tavalised lukustatavad diferentsiaalid. Need takistavad ühe ratta libisemist samal teljel, kui teisel on veojõudu. Need süsteemid ei ole oma tüüpilise kaalu tõttu hea kütusekulu.

Neljarattavedu

Täisveo (AWD) kasutab keskmist diferentsiaali, et suunata sõltuvalt tingimustest teatud osa võimsusest mõlemale teljele. Nelikvedu ei ole mõeldud spetsiaalselt maastikusõiduks, vaid veojõudu tagamiseks vihma, lume või jääga teedel. Kerega maasturid on tavaliselt mõeldud maastikusõiduks. Ühe kerega crossoverid on tavaliselt varustatud ainult kergema koormusega nelikveoga. Siiski on ühe kerega ehitatud Grand Cherokee ja äsja disainitud Durango saadaval nelikveoga.

Osalise ajaga nelikvedu

Osalise tööajaga nelikvedu (AWD) töötab tavatingimustes nagu esivedu. Kui veojõud mingil põhjusel kaob, saadab süsteem automaatselt osa mootori võimsusest tagaratastele. Niipea, kui süsteem tuvastab hea veojõu, lülitab ta tagarattad välja ja lülitub tagasi esiveole. See on odavam süsteem, mis lisab sõidukile (tavaliselt autole) vähem kaalu. Seetõttu on see populaarne kompaktsetel sõidukitel. Tavaliselt on selle kütusesäästlikkus parem kui nelikveoliste sõidukite puhul. Neil ei ole madalat vahemikku ega ülekandekasti.

Nelivedu "A" osutab mootorile, "B" osutab veorattale, "C" osutab ülekandekasti või keskdiferentsiaali, sõltuvalt süsteemist.


2009. aasta Ford Edge koos valikuliste AWD-ga

Küsimused ja vastused

K: Mis on Nelikveerand?

K: Millised on nelikveoliste sõidukite tavalised kasutusalad?

K: Kuidas toimivad osa- ja täiskäiguga nelikveolised sõidukid?

K: Milleks on nelikveolises sõidukis vaja ülekandekasti?

K: Mis on nelikveolises sõidukis madal võimsusvahemik?

K: Mis vahe on 4WD ja 4x4 vahel?

K: Mille poolest erineb nelikvedu kaherattaveost?

Otsing