Nostraatika: hüpoteetiline keeleperekond — proto-nostrati, levik ja vaidlused

Nostraatika: uurimus proto-nostrati keeleperekonnast, selle levikust Euraasias ja akadeemilistest vaidlustest — hüpotees, mis jagab keeleteadlasi ja pakub uusi pärimistõlgendusi.

Autor: Leandro Alegsa

Nostraatika on hüpoteetiline keeleperekond, mis hõlmab paljusid Euraasia praeguseid keeleperekondi. Idee on, et nostrati keelt kõneldi pärast jääkihi sulamist, kuid enne inimeste levikut üle Euroopa ja Aasia.

Arvatakse, et paljud tänapäeva keeled on nostrati keele järeltulijad. Nende hulka kuuluvad indoeuroopa, uurali, altai ja kartveli keeled. Tavaliselt kuuluvad siia ka Põhja-Aafrika, Aafrika Sarve, Araabia poolsaare ja Lähis-Ida afroaasia keeled ning India subkontinendi draviidi keeled.

Nimi "Nostratic" tuleneb ladina nostrates'ist, mis tähendab "meid" (teisisõnu, kaasmaalasi). Seda ideed laiendasid 1960. aastatel nõukogude keeleteadlased, keda Bomhard nimetas "moskoviitide koolkonnaks". Alates 1990. aastatest on see saanud ingliskeelsetes akadeemilistes ringkondades taas tähelepanu.

See hüpotees on vastuoluline ja keeleteadlaste seas maailmas erineval määral aktsepteeritud. Mõned keeleteadlased on ebakindlad.

Nostrati keelepere hüpoteetilist esivanemakeelt nimetatakse proto-nostrati keeleks. Seda oleks räägitud 15 000 ja 12 000 aasta vahel eKr, epipaleoliitikumis, viimase jääaja lõpu lähedal.

Mis on nostraatika ja miks see pakub huvi

Nostraatika on püüe ühendada mitmeid praegusi euraasia keeleperekondi ühte sügavamasse sugupuu. Kui hüpotees osutub õigeks, annaks see ülevaate väga kaugest keeleajaloost, inimeste rännetest ja kultuurilisest suhtlusest jääaja järgses maailmas. Nostrati idee püüab selgitada korduvaid leksikalisi ja morfoloogilisi sarnasusi eri perekondade vahel, näiteks kattuvaid isikuvõrdseid vorme, lihtsamaid häälikusüsteeme või põhilõpuks sarnaseid sõnavorme põhiteemaartiklite (näit. arvnimed, kehaliikmed, loodusobjektid) tasemel.

Proto-nostrati ja ajastamine

Proto-nostrati on hüpoteetiline rekonstrueeritud keel, mida mõned uurijad dateerivad ligikaudu 15 000–12 000 eKr ajavahemikule — ehk epipaleoliitikumisse, kui viimased jääkatted hakkasid taanduma. Selline suurte ajaliste vahedega võrdlus on aga metodoloogiliselt keeruline: keelte ajaline sügavus vähendab usaldusväärsete helireeglite ja korrapäraste kujunemismustrite leidmise võimalust, mistõttu paljud lingvistid suhtuvad sellesse dateeringusse ettevaatlikult.

Millisest keelematerjalist ja meetoditest tõendeid otsitakse

  • Võrdlevad rekonstruktsioonid: nostrati pooldajad püüavad leida regulaarseid heli- ja morfoloogiasuhteid eri perekondade vahel ja rekonstruerida ühiseid juurpallmeid.
  • Levinud leksika ja põhivara: rõhk pannakse sõnavarale, mis on kultuuriliselt vähem laenatav (näiteks isikuvõrded, põhilised tegusõnad, numbrid, kehapiirkonnad).
  • Grammatilised paralleelid: sarnased pöördeahelad, juhtmorfemid või käändesüsteemide vastavused võivad olla täiendavaks argumendiks.
  • Arheoloogiline ja geneetiline taust: mõnikord seostatakse keelehüpoteesi arheoloogiliste leiu ja geneetiliste migratsioonimustritega, et toetada ajastust ja levikut.

Tuntud toetajad ja ajalooline taust

Nostraatika idee sai kaasaegsema kuju 20. sajandi keskpaigas nõukogude ja lääne lingvistide seas. Tuntuimad nostrati pooldajad on olnud Vladislav Illich‑Svitych, Aharon Dolgopolsky ja hiljem Sergei Starostin ning läänepoolsetest uurijatest näiteks Allan Bomhard ja John Bengtson. Samas on seoskrundiliikumised (nagu Joseph Greenbergi "Eurasiatic") ja teised makrokeelekavad pakkunud mittetäielikult kattuvaid klassifikatsioone ning on mõnevõrra eraldi aruteluruum.

Vastuolud ja kriitika

Nostraatika hüpotees on olnud tugeva kriitika objektiks. Peamised argumendid skeptikute poolt on:

  • Ajapiirangud: paljud keeleteadlased leiavad, et võrreldes sadu või tuhandeid aastaid vana materjali on võimalik teha usaldusväärseid rekonstruktsioone, kuid 12–15 tuhat aastat tagasi ulatuvate seoste tõestamine ületab tavapärase meetodite usaldusvälja. Üldine piir, mille järel regulaarsete heliseaduste leidmine muutub ebarealistlikuks, on sageli toodud 6–8 tuhande aasta ringis.
  • Juhuslikud kattumised: pikkade vahede ja suurte kõnepiirkondade korral kasvab juhuslike või typoloogiliselt eeldatavate sarnasuste esinemise tõenäosus.
  • Laenud ja kontaktid: samalaadsed sõnad võivad olla tekkinud laenudena või areaa mõjude kaudu, mitte pärinemas ühise esikeele otseline pärandina.
  • Metoodika: osa nostrati pooldajatest kasutab massivõrdluse lähenemist või rekonstrueerib üksikuid leksikaalsetes paarides, mida kriitikud peavad ebapiisavalt rangeks, sest puuduvad selgelt defineeritud ja konstantsed heli‑vastavused.
  • Akadeemiline konsensus: enamik akadeemilisi ajaloolisi lingviste jääb nostrati suhtes ettevaatlikuks või skeptiliseks, ja paljud peavad hüpoteesi jätkuvalt spekulatiivseks kuni veenvate korrapäraste tõendite ilmumiseni.

Tänane seis ja edasised uuringud

Nostraatika on endiselt aktiivne uurimisteema mitmetes ringkondades. Uued meetodid — näiteks arvutipõhised kõneandmete võrdlused, kvantitatiivsed lähestikud ja interdistsiplinaarsed koostööd arheoloogia ning populatsioonigeneetikaga — annavad võimaluse hüpoteesi täpsemaks testimiseks. Samas ei ole seni esitatud vastuvõetavaid, kõikvõimalikke kriitilisi hälbeid ületavaid heliseaduspärasusi, mis viiksid nostraati üldiselt aktsepteeritud teooriaks.

Kokkuvõte

Nostraatika on ambitsioonikas ja vastuoluline katse taastada väga vana keeleline sugupuu, mis ühendaks mitmeid Euraasia keeleperekondi ühtseks algeliseks tasandiks. Hüpoteesi tõestamiseks on esitatud erinevaid paralleele leksikas ja morfoloogias, kuid metoodilised raskused, ajasügavuse piirid ja alternatiivsed selgitused (laenud, juhuslikud kattumised) hoiavad nostraatikat pigem erialaste debatite kui üldtunnustatud konsensuse tasandil. Uued meetodid ja interdistsiplinaarsed andmed võivad tulevikus selgemaid vastuseid anda.

Bomhardi pakutud Nostratic'i fülogeneetiline esitus. Eurasiaatilised keeled hõlmavad indoeuroopa keeli.Zoom
Bomhardi pakutud Nostratic'i fülogeneetiline esitus. Eurasiaatilised keeled hõlmavad indoeuroopa keeli.

Seotud leheküljed

  • Ajalooline keeleteadus

Küsimused ja vastused

K: Mis on nostrati keel?


V: Nostraatika on hüpoteetiline keeleperekond, mis hõlmab paljusid Euraasia praeguseid keeleperekondi.

K: Kes pakkus välja nostrati keele idee?


V: Seda ideed laiendasid 1960. aastatel nõukogude keeleteadlased, keda Bomhard nimetas "moskoviidi koolkonnaks". Alates 1990. aastatest on see saanud taas tähelepanu ingliskeelsetes akadeemilistes ringkondades.

K: Milliseid keeli peetakse nostrati keele järeltulijateks?


V: Nende hulka kuuluvad indoeuroopa, uurali, altai ja kartveli keeled. Tavaliselt kuuluvad siia ka afroaasia keeled, mis on pärit Põhja-Aafrikast, Aafrika Sarve piirkonnast, Araabia poolsaarelt ja Lähis-Idast, ning India subkontinendi draviidi keeled.

K: Kas keeleteadlased on selle hüpoteesi heaks kiitnud?


V: See hüpotees on vastuoluline ja keeleteadlaste seas on see erineval määral aktsepteeritud. Mõned keeleteadlased on ebakindlad.

K: Millal oleks proto-nostrati keeles räägitud?


V: Nostrati keele perekonna hüpoteetilist esivanemakeelt nimetatakse proto-nostrati keeleks. Seda oleks räägitud 15 000 ja 12 000 eKr. vahel epipaleoliitikumis, viimase jääaja lõpu lähedal.

K: Mida tähendab "nostrati"?


V: Nimi "nostratic" tuleneb ladina nostrates'ist, mis tähendab "meid" ehk kaasmaalasi.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3